28.juuni 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-11676
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi TBvastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
2 272,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja Ülle-Nancy L (XXX) Kostja TB(isikukood XXX, elukoht XXX) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist
Asja läbivaatamine Kohtustungi toimumise aeg
06.03.2012
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Ülle-Nancy LX Kostja TB
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TB’ilt võlgnevus summas 2 883,73 (kaks tuhat kaheksakümmend kolm eurot ja 73 senti) eurot Swedbank AS kasuks.
kaheksasada
3.Välja mõista TB’ilt viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 2 272,02 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 09.06.2011, kuni põhinõude täitmiseni Swedbank AS kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista TB’ilt menetluskulud täies ulatuses Swedbank AS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-11-11676 Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.Swedbank AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TB vastu võla saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 23.05.2011 määrusega on Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.30.05.2011 kohtumäärusega kohutas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
3.09.06.2011 esitas Swedbank AS kohtule hagi TB vastu võla saamiseks. Asjaolud
4.31.07.2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX, mille kohaselt laenas hageja kostjale 46 636,96 krooni tähtajaga 12.08.2012, intressiga 26% aastas (tl 28-32). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 2 883,73 eurot, viivise protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 2 272,02 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 09.06.2011, kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1, 4, 6, § 113 lg 1, § 367.
6.Kostja kohustus tagastama laenu ja intressid maksegraafiku alusel (tl 33) ning kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. 14.12.2010 edastas hageja kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta (tl 34), paludes kostjal hagejale võlgnetavad summad tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja kuni 29.12.2010 ning hoiatas, et juhul, kui võlgnevusi ei tasuta nimetatud tähtpäevaks, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning palub tagastada kostja kasutuses oleva laenujäägi. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja ütles lepingu ühepoolselt 31.12.2010 üles. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2 883,73 eurot, millest põhiosa on 2 272,02 eurot, intress 339,97 eurot, viivis 271,74 eurot (tl 35-40).
7.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et lepingute sõlmimine on poolte vaba tahe ning lepingutest tulenevaid tingimusi ja kohustusi kinnitavad pooled oma allkirjaga, seega on kostja ise nõustunud intressimääraga. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostjat on sunnitud lepinguid sõlmima. Kostja vastuväited
8.Kostja tunnistab võlgnevust põhinõude summas 2 272,02 euro osas.
9.Kostja märgib, et laenukohustused tekkisid kostjal eksabikaasa tõttu, kes oli kooselu ajal pidevalt töötu, mistõttu lootis kostja rahaprobleeme lahendada EGO laenulepingu sõlmimisega. Peale
2-11-11676 lahutust, aga eksabikaasa keeldus võlgnevusi tasuma ning kostja pidi üksi hakkama saama. 2006 detsembris pöördus eksabikaasa kostja poole palvega sõlmida väikelaenuleping, millega kostja lõpuks nõustus, kuna eksabikaasa lubas kõik kohustused ise täita, mistõttu tekkis sõlmis kostja laenulepingu nr XXX. Eksabikaasa aga oma lubadusi ei täitnud ja võlgnevust enda nimele ei vormistanud. Septembrist 2007 jäi kostja töötuks, millest teavitas ka hagejat. Samuti proovis kostja kandideerida hageja juurde telleriks, et saaks oma võlgnevuse kustutada, kuid sai eitava vastuse seoses võlgnevusega. Alles jaanuaris 2008 sai kostja tööd, kuid seda kuni aprillini 2008, kuna rasestus. Kostja oli kogu aeg kontaktis hagejaga ja üritas oma olukorda selgitada ja leida lahendusi. 13.05.2008 sõlmis kostja, hageja soovitusel, laenulepingu nr XXX, mis sõlmiti väikelaenulepingust, EGO laenulepingust ja tarbijafaktooringu lepingust tulenevate võlgnevuste refinantseerimiseks. Kuna kostja ei suutnud ka sellest laenulepingust tulenevaid kohustusi täita, oli kostja sunnitud 31.07.2009 sõlmima hagi aluseks oleva laenulepingu intressiga 26% aastas, et katta laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus. Jaanuaris 2010 kui kostja läks taas tööle, siis tasus kostja ka oma kohustusi, kuid novembris 2010 jäi kostja töötuks ning ei suutnud enam oma kohustusi täita. Kostja teavitas oma raskest majanduslikust olukorrast ka hagejat. Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et 31.07.2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX, mille kohaselt laenas hageja kostjale 46 636,96 krooni tähtajaga 12.08.2012, intressiga 26% aastas (tl 2832). Puudub vaidlus, et kostja ei ole nõuetekohaselt oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud.
13.Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus. Vastavalt laenulepingule andis hageja kostjale laenu 46 636,96 krooni ehk 2 980,64 eurot, millise kostja kohustus tagastama laenu ja intressid maksegraafiku alusel (tl 33) ning kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid, millist kohustust kostja rikkus. Kostjal on hageja ees põhivõlgnevus laenujäägi osas summas 2 272,02 eurot. Kostja tunnistab põhivõlgnevust, mistõttu on põhinõue põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
14.Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu kohaselt leppisid pooled kokku intressis 26% aastas (tl 28). Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 339,97 eurot. Kostja selgitused, et kostja raske majandusliku olukorra ja
2-11-11676 asjaolu kohta, et kostjat sunniti lepingut sõlmima, on tõendamata ja ei ole aluseks jätta rahuldamata intressi nõue. Kostja on ise vabatahtlikult sõlminud lepingu intressiga 26% aastas ning kostja pidi teadma, et kostjal tuleb tasuda intressi 26% aastas. Kohus leiab, et intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
15.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise seisuga 08.06.2011 summas 271,74 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 2 272,02 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 09.06.2011, kuni põhinõude täitmiseni. Kostja sõlmides laenulepingu ja mitte täites oma kohustusi pidi teadma, et hagejal on õigus arvestada viivist ning kostjal on kohustus viivist tasuda. Kostja toodud väited, ei ole aluseks viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Kostja pidi laenulepingu sõlmimisel juba arvestama kõrvalkohustusega, kui kostja lepingut ei täida. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.