Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2012.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-12-9958
Tsiviilasja hind
55,81 eurot
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi NP vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Eesti Haigekassa (registrikood 74000091, asukoht Lembitu 10, 10114 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: NP(isikukood XXX elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maria MägiRohtmets (Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari tn 25, 10116 Tallinn; e-post: [email protected]).
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jäävad kostja NP kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja tunnistas hagi oma 08.05.2012.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses (toimiku lk 36-38). TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Kohus osundab, et hagi õigeksvõtmisel tasus Riina Penu kostja eest hagejale 08.05.2012.a põhivõlgnevuse summas 55,81 eurot (maksekorraldus toimiku lk 40). Kostja ei ole tasunud hagejale menetluskulusid. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lõikest 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on palunud kostjalt välja menetluskulud summas 217,41 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 63,91 eurot ning võõrkeelsete dokumentide tõlkimise ja notariaalse kinnitamise kulud 153,50 eurot. Kostja palus oma 08.05.2012.a vastuses jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul ei ole hageja teinud kõike mõistlikult võimaliku kostjale nõude esitamiseks enne kohtusse pöördumist. Samuti on kostja hinnangul dokumentide tõlkimise ja notariaalse kinnitamise kulu ülemäärane ja mõistlik isik ei oleks kordades madalama võlgnevuse kohtusse esitamiseks taotlust kulu teinud. Kostja leiab, et dokumentide tõlkimine oleks olnud põhjendatud vaid juhul, kui kostja oleks menetluses nõudele vastu vaielnud ja nõudnud, et hageja esitaks eesti keelsed tõlked.
TsMS § 168 lg 6 järgi kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on enne hagiavalduse esitamist pöördunud kostja poole saates kostjale nõudekirja kostja rahvastikuregistris märgitud aadressile. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole teinud kõike mõistlikult võimaliku kostjale nõude esitamiseks enne kohtusse pöördumist. Rahvastikuregistri seaduse § 391 lg 1 ja 2 kohaselt hoolitseb rahvastikuregistri objektiks olev isik enda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, kasutades käesolevas peatükis sätestatud võimalusi. Kui isik asub püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et käesoleva hetkeni on kostja elukohaks rahvastikuregistris hagiavalduses märgitud aadress XXX, Tallinn, millisel aadressil hageja ka nõudekirja saatis. Tulenevalt eeltoodust peab kohus tuginedes TsMS § 168 lõikele 6 põhjendatuks mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Kostjalt tuleb hageja menetluskuludena välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ning võõrkeelsete dokumentide tõlkimise ja notariaalse kinnitamise kulud 153,50 eurot, kokku 217,41 eurot.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.