Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

(XXX) pankrotimenetlusega, tsiviilasi nr 2-11-27281, võlausaldaja Swedbank AS“) Causa Õigusbüroo OÜ kontole .

Võlausaldaja

KOKKU

tunnustatud nõuded, € 12 245,67 63 911,65 20 618,88 96 776,2

Jaotusettepaneku alusel välja makstud

Võlausaldajal jääb saamata 12 245,67 63 911,65 20 618,88 96 776,2

väitel on asi väärtusetu ning lagunenud. Haldurile vara üle antud ei ole.Võlgnikule kuulub osaühing M (XXX) osa nominaalväärtusega 95 000 krooni. Ettevõte on inaktiivne ja tal puudub igasugune registervara. Majandustegevust ei toimu. Ettevõttel on 21.05.2012 seisuga maksuvõlgu 10 848,74 eurot. Viiviste suur osakaal nimetatud võlgnevuses lubab oletada, et tegemist on pikaajalise võlgnevusega ning ettevõte on sisuliselt maksejõuetu. Sellega seoses halduri arvates on ettevõte vara realiseerimise seisukohalt väärtusetu, pigem miinusmärgiga. Ettevõtte likvideerimiskulude katmiseks puuduvad menetluses vahendid. Mingeid andmeid võlgnikule kuuluva muu vara kohta Kinnistusraamatu, Liiklusregistri ega Äriregistri andmebaasides ei ole. Teiste isikute valduses oleva võlgniku vara kohta andmed puuduvad. Andmed pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise nõuded - väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis - väljamakseid tehtud ei ole. Kulutusi massikohustuste täitmiseks on tehtud järgmiselt: Nr. Kulutuse nimetus

Summa

25,56

Selgitused 4 AT teadet: - 2 üldkoosoleku teadet + jaotuseettepanek + lõpparuanne

Pankrotiseaduse §-s 150 sätestatud pankrotimenetluse kulud: Nr.

Kulutuse nimetus

Summa, €

Selgitused

1662.5 (koos Alus - kohtumäärus 05.10.2011. sotsiaalmaksuga)

1268,38

KOKKU

181,19 € kuus, menetluse pikkuseks 7 kuud

2 974.44

Menetluskulud kokku: 25,56 + 2 974,44 = 3 000 €. Võlgnikul vara puudub ja võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta

Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 3 võlausaldaja nõuded kogusummas 96 776.2 €. Kõik nõuded olid esitatud teises järgus. Muudes järkudes nõudeid ei esitatud. Käesolevas menetluses koostatud jaotusettepaneku alusel võlausaldajale väljamakseidteha ei saa, sest pankrotivara puudub.

Teise järgu nõuded, mis jäävad rahuldamata:

Nr.

Võlausaldaja

tunnustatud nõuded, € 12 245,67 63 911,65

20 618,88 96 776.2

KOKKU

Jaotusettepaneku alusel Võlausaldajal välja makstud jääb saamata

12 245,67

63 911,65

20 618,88 96 776.2

Halduri tegevus vara valitsemisel Haldur viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud, pidas kirjavahetust võlgnikuga, võlgniku tööandja ja võlausaldajatega. Haldur koostas jaotusettepaneku ja lõpparuande. 18.04.2012 saatis haldur kõigile võlausaldajatelke e-kirja ettepanekuga tasuda menetluse jätkamiseks täiendavalt kohtu deposiitarvele raha vähemalt 3000 eurot. Võlausaldajad ei nõustunud menetlust täiendavalt rahastama. Võlgniku maksejõuetuse põhjused Halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku ebaõnnestunud ja oskamatu äritegevus, millega kaasnes kohustuste rikkumine ja mis tingis kergemeelselt väljaantud käenduskohustuse aktiveerimise võlausaldaja poolt. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 171 alusel Võlgnik on esitanud kohtule avalduse tema vabastamiseks füüsilisest isikust võlgniku kohustustest PankrS § 169 alusel. Haldur ei toeta võlgniku taotlust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, põhjendades oma seisukohta alljärgnevaga: Ajavahemikul 2011 maikuu kuni 2012 aprill töötas võlgnik AS-s AT autojuhina. Nimetatud perioodil teenis ta 2012 märtsis 580 eurot ja aprillis 290 eurot. Nimetatud töölepingu sõlmimisest võlgnik haldurit ei informeerinud ja töötasu palus ta tööandjal kanda abikaasa LN kontole XXXXXXXXX. Samuti ei informeerinud ta tööandjat selles, et tema suhtes on kohtuotsusega kuulutatud maksejõuetuks. Haldur palus esitada võlgnikul ja tema esindajal seletuse nimetatud asjaolude kohta, kuid seda ei ole esitatud. Kuna võlgniku palga näol on tegemist pankrotivaraga, siis hindab haldur palga varjamist pankrotivara varjamisena, millega on takistatud võlausaldajate nõuete rahuldamine. Võlgadest vabastamise menetlus algatamine eeldab riigi ja võlausaldajate usaldust võlgniku suhtes. Haldur leiab, et võlgnik N on oma tahtlike tegudega näidanud, ei ta vääri seda usaldust. Halduril puudub veendumus, et võlgnik suudab püsitöökohta leida, et asuda kasvõi osaliseltki kustutama oma võlgnevusi võlausaldajate ees. Haldur leiab, et võlgnikul on kohustusi summas 96 776.2 eurot; võlgnikul igasugune arvestatav vara puudub; võlgniku iga (60 a), ettevalmistus ja tööharjumused ei võimalda tal leida sobivat töökohta ja sissetulekut. Seega leiab haldur, et võlgnik ei ole ilmselt ei täna ega lähitulevikus suuteline

asuma oma võlgnevusi kustutama. Tänase seisuga pankrotivara puudub ja ka tulevikus pole ette naha varade müüki ega muud rahaliste vahendite tekkimise arvestatavat ja reaalset allikat. Halduri hinnangul ei ole menetluse jätkamine otstarbekas, sest puuduvad pankrotivara ja rahalised vahendid menetluskuludeks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Haldur palub kinnitada lõpparuanne ja pankrotimenetluse kulud kogusummas 3 000 €, mille palun välja mõista Harju Maakohtu deposiitarvele laekunud raha arvelt Riigi Tugiteenuste Keskuses ja mis tasutakse halduri büroo, Causa Õigusbüroo OÜ kontole SEB Pangas; lõpetada VN pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 158 alusel ning vabastada Rein Vaiksaar pankrotihalduri ülesannetest; jätta võlgniku taotlus võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 26.04.2012.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded VN ́i (pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 5 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Rein Vaiksaar ́e VN ́i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 66 lõike 3 kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohtu hinnangul on pankrotimenetluses tehtud kulutused kokku summas 1293,94 eurot vajalikud ning tuleb kinnitada. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu

arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 1662,5 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu). Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, pankrotihalduri aruande, halduri taotlusega tasu määramiseks, leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotihalduri tasu määramise kohta on põhjendatud. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Arvestades eeltoodut, tuleb määrata halduri tasuks 1662,5 eurot, mis kuulub väljamõistmisele võlausaldaja Swedbank AS poolt kohtudeposiitarvele kantud vahenditest. PankrS § 171 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on kohtule esitanud taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Haldur ei toeta võlgniku taotlust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuivõrd võlgnik lasi oma töötasu kanda abikaasa arvele pärast seda, kui võlgniku suhtes oli välja kuulutatud maksejõuetus. Kuna võlgniku palga näol on tegemist pankrotivaraga, siis hindab kohus palga varjamist pankrotivara varjamisena, millega on takistatud võlausaldajate nõuete rahuldamine. Nimetatu on kinnitamist leidnud vastavasisulise teatega ( tlk 211). Võlgadest vabastamise menetlus algatamine eeldab riigi ja võlausaldajate usaldust võlgniku suhtes. Halduril puudub veendumus, et võlgnik suudab püsitöökohta leida, et asuda kasvõi osaliseltki kustutama oma võlgnevusi võlausaldajate ees. Halduri poolt esiletoodu kohaselt võlgnikul on kohustusi summas 96 776.2 eurot; võlgnikul igasugune arvestatav vara puudub; võlgniku iga (60 a), ettevalmistus ja tööharjumused ei võimalda tal leida sobivat töökohta ja sissetulekut. Seega leiab kohus, et võlgnik ei ole ilmselt ei täna ega lähitulevikus suuteline asuma oma võlgnevusi kustutama. Tänase seisuga pankrotivara puudub ja ka tulevikus pole ette naha varade müüki ega muud rahaliste vahendite tekkimise arvestatavat ja reaalset allikat. Kohus nõustub halduri hinnanguga, et asjas ei ole menetluse jätkamine otstarbekas, sest puuduvad pankrotivara ja rahalised vahendid menetluskuludeks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus on määranud võlgniku ärakuulamiseks istungi 05.06.2012, kuhu viimane ei ilmunud. Kohus on seisukohal, et võlgnik VN ́i taotlus tema kohustusest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd võlgnik on varjanud pankrotivara, võlgnikul igasugune vara puudub ning kohustusi on võlgnikul 96 776,2 eurot. Võlgniku poolt ei ole esitatud andmeid, et ta omaks töökohta ja sissetulekut, võlgnik ei ole asunud võlga vähendama. Kohus nõustub halduri seisukohaga, et võlgnik ei ole ilmselt ei käesoleval ajal ega lähitulevikus suuteline asuma oma võlgnevusi kustutama. Kohtu hinnangul on tegemist võlgniku raske hooletusega oma vara suhtes, mis on aluseks, et kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole siis seda otsima. Pärast viie aasta möödumist PankrS § 175 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.

Kohus on seoses halduri aruandega soovinud võlgnikku ära kuulata, viimane ei ole istungile ilmunud, kohus on teinud talle ettepaneku esitada kohtule kava, kuidas võlgnik näeb tulevikus ette olemasolevate võlgade likvideerimist. Kohus tegi ka ettepaneku esitada võimalik usaldusisik ja esitada dokumendid kohtule hiljemalt 26.06.2012. Kohtule määratud tähtpäevaks mingisuguseid ettepanekuid ei esitanud. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi, ei algata kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Haldur on aruandes esile toonud, et võlgnikul on kohustusi, kuid võlgnikul igasugune arvestatav vara puudub, võlgnikul puudub töökoht ja sissetulek, mille arvelt asuda oma kohustusi vähendama, seega võlgnik ei ole valmis lähiaastatel asuma oma võlgnevusi kustutama, sest tänase seisuga puudub igasugune pankrotivara ja ka tulevikus pole ette näha varade müüki ega rahaliste vahendite tekkimise reaalset allikat. Võlgnik on asunud tööle, kuid varjanud oma sissetulekut, mis on tõendatud ATAS pearaamatupidaja teatega (tlk 211). Nimetatud teatest nähtub, et võlgnik ei teavitanud oma maksejõuetusest ning palus töötasu kanda abikaasa LN kontole. Riigikohus on lahendis 3-2-1-121-11 märkinud, et kohus saab menetluse algatamisest keelduda juhul, kui on täidetud kaks eeldust, võlgnik peab olema esitanud valeandmeid ja teiseks eeldab võlgniku käitumine süülist käitumist. Võlgnik on varjanud andmeid sissetuleku kui vara kohta, samuti menetluse kestel seda jätkuvalt teinud ning vara olemasolust kohut ja haldurit eksitanud. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.