Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

viimane ei ole korrektselt täitnud teabe andmise kohustust. Võlgnik ei ole, vaatamata korduvatele nõudmistele, haldurile väljastanud kohustuste, vara ja igapäevaste kulude nimekirja, vaid on piirdunud vaid paarisõnalise e-kirjaga, milles väidab, et tööd, vara, ülalpeetavaid ja sissetulekut tal ei ole. Sellega seoses on haldur olnud sunnitud oma tegevuses kohtumääruse täitmisel piirduma avalikest allikatest saadava infoga. Võlgniku vara: arvelduskontod Swedbankis nr XXXXXXXXXX saldo null, nr XXXXXXXXXX, saldo null, nr XXXXXXXXX, jääk summas 10.60 eurot osak nominaalväärtuses 95 000 krooni (6071.60 eurot) osaühingus M (registrikood XXX). Nimetatud osaku tegeliku väärtuse kohta on raske midagi öelda, kuna viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2007.a. madel (haagis) reg. nr XXX, 1984.a. väljalase, arestitud 18.05.2011 kohtutäitur M.Roodese poolt, orienteeruv hind 100 eurot Muu registervara (kinnisvara, sõidukid, ehitised jms) võlgnikul puudub. OÜ M on ilmselt siiski tegutsev ettevõte, kuna nimetatud firma on teinud väljamakseid ja deklareerinud alates 2008 algusest kuni 12.2010 füüsilise isiku tulu- ja sotsiaalmaksu võlgniku abikaasale LN makstud palgalt. Ettevõtte juhiks ja omanikuks on võlgnik, seega võib edasises menetluses tõusetuda küsimus võlgniku kui juhatuse liikme võimalikus maksukuriteos. Seega võib öelda, et võlgnikul vara nominaalväärtuseks on 6 182.20 eurot, likviidne vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, puudub. Teadaolevad on ajutisele haldurile järgnevad kohustused: AS Swedbank: käenduslepingust XXX tulenev kohustus 63 911.65 eurot, Maksuamet 7 825,67 eurot (pluss intress 3 402,24 eurot). Kokku täitmata sissenõutavaks muutunud kohustused summas vähemalt 75 139.56 eurot. Tuginedes eeltoodule on hinnang võlgniku varalise seisundi kohta negatiivne. Teadaolevaid täitmata sissenõutavaid ühekordseid kohustusi on võlgnikul vähemalt 75 139.56 eurot, likviidne vara, mille arvelt nimetatud kohustusi rahuldada, puudub. Kohustuste kogumass ületab nominaalset vara enam kui kümnekordselt. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik alalisele maksejõuetusele. Antud asjas kogutud andmetele tuginedes tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta hinnangut anda oleks enneaegne. Haldur ei välista niisuguste võimaluste ilmnemist tulevikus pankrotimenetluse käigus. Halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku ebaõnnestunud ja oskamatu äritegevus, millega kaasnes kohustuste rikkumine ja mis tingis kergemeelselt väljaantud käenduskohustuse aktiveerimise võlausaldaja poolt. Tuginedes esialgsetele olemasolevatele andmetele ei esine võlgniku ega temaga seotud isikute tegudes, tuginedes olemasolevatele andmetele, pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid KarS §-de 384 ja 385 mõttes. Edasine menetlus koos täiendava infoga peaks andma sellele küsimusele ammendava vastuse. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on maksejõuetu. Kooskõlas PankrS § 1 lg 2 sätetega võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku poolt allkirjastatud pankrotiavalduse vastuses ei ole küll otseselt välja toodud võlgniku taotlust algatada võlgadest vabastamise menetlust lähtuvalt pankrotiseaduse 11 peatüki sätetest, kuid selle dokumendi ülesehitusest nähtub, et niisugune taotlus võidakse menetluses esitada. Sellega seoses ja lähtuvalt menetlusökonoomikast haldur käsitleb lühidalt ka seda küsimust ja annab selle kohta oma arvamuse.

Võlgnik on oma 8.09.11 e-kirjas ajutisele haldurile väitnud, et tal vara puudub. Haldur on nimetatud asjaolu kontrollinud ja leidnud, et see ei vasta tegelikkusele. Võlgnikule kuulub 100% osalus osaühingus M , nominaalväärtuses 95 000 krooni. Nimetatud firma ei ole maksejõuetuks kuulutatud ning on kuni 2010 lõpuni maksnud oma töötajale töötasu. Samuti ei ole võlgnik edastanud haldurile mingit infot tema nimele registreeritud haagise kohta. Haldur on seisukohal, et pankrotiseadusega reguleeritud võlgadest vabastamise menetlus on mõeldud vastutustundlikele kodanikele, kes on sattunud tõelisse hätta ning kelle jaoks see on sisuliselt viimaseks võimaluseks. Nimetatud regulatsioon eeldab võlgniku täielikku koostööd ja ausust halduri, kohtu ja võlausaldajate suhtes, kuna tegemist on ühiskonna vastutulekuga võlgnikule. Haldur on seisukohal, et võlgnik ei ole niisuguseks koostööks valmis. Võlgnik ei ole koostööaldis, püüab vältida seletuste andmist haldurile, on kohtule andnud ebaõiged kontaktandmed. Sellega seoses oli esialgse kontakti saavutamine võlgnikuga problemaatiline. Võlgadest vabastamise menetlus ei saa toimuda teiste ühiskonnaliikmete arvel. Oleks ebamõistlik ja sotsiaalselt ebaõiglane kuulutada kohtumäärusega välja võlgniku pankrot ja algatada hiljem ka võlgadest vabastamise menetlus, teades juba ette, et võlgnikul puuduvad vahendid menetluse rahastamiseks nii praegu kui ka tulevikus. Sellega tekitataks võlgnikule juurde uusi võlausaldajaid ning üheks nendest oleks menetluses osalev pankrotihaldur. Haldur palub välja mõista ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks 1250 eurot (lisandub sotsiaalmaks) CÕ OÜ kasuks (SEB arveldusarve nr XXX); Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et esitatud pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada VN ́i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Rein Vaiksaar’e. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul moodustavad võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused vähemalt 75 139.56 eurot ja võlgnikul likviidne vara puudub. 05.10.2011 tasus võlausaldaja AS Swedbank kohtu deposiitkontole pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 25 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1250 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku VN ́i kanda.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.