Võlaõigus › Võõrandamislepingud

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonikaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Aktsiaselts F (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu KT(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 09.04.2012.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 02.05.2012.a esitas hageja kostja vastu hagi Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.01.2003.a lepingu, millega hageja müüs kostjale erinevaid kaupu. Kostja ei ole saadud kaupade eest nõuetekohaselt tasunud ning kostja põhivõlgnevus on 2763,75 eurot. Müügilepingust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumisega viivitamise eest viivist 0,1 % päevas. 02.05.2012.a seisuga võlgneb kostja viiviseid 1749,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2763,75 eurot, viivise 02.05.2012.a seisuga 1749,67 eurot ja sealt edasi viivise põhinõudelt 0,1 % päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja tunnistas põhivõlga. Samas leidis kostja, et mõistlik kõrvalnõuete suurus oleks 25 % põhinõudest. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 23.01.2003.a lepingu, mille alusel müüs hageja kostjale kaupu. Kostja ei vaidlustanud, et tal on hagejale kaupade eest tasumata põhivõlg summas 2763,75 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2763,75 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohusust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Lepingu punktis 6.3 on viivise määraks kokku lepitud 0,1 % päevas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. Vastavalt VÕS § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kohus on kostjale selgitanud, et viivise vähendamiseks peab kostja tõendama VÕS § 162 lg 1 sätestatud asjaolusid. Kostja ei ole nende asjaolude tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Muuhulgas ei ole kostja esitanud tõendeid oma majandusliku olukorra kohta. Sellest tulenevalt puudub alus viivise vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 02.05.2012.a seisuga 1749,67 eurot ning alates 03.05.2012.a viivis 0,1 % päevas põhivõla tasumata osalt kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tul menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.