Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

1h 30m 4h 3h 30m 1 h 30 m Kokku: 10,30 tundi

172,56 460,16 402,64 287,60 EUR 1322,96

207,07 552,19 483,17 345,12 EUR 1587,55

Hageja poolt tehtud kulutused õigusabile hõlmavad hageja esindajaks oleva advokaadi poolt muuhulgas hagiavalduse ja selle tagamise taotluse koostamist, kostjate vastuste läbitöötamist ja seisukohtade kujundamist, kohtuistungil osalemist. Kuna hageja saab lepingulisele esindajale kantud kuludelt käibemaksu tagasi, siis ei kuulu käibemaks TsMS § 174 lg 3 kohaselt menetluskulude hulka ning kulud lepingulisele esindajale tuleb kindlaks määrata ja välja mõista ilma käibemaksuta, s.o summas 1 322,96 eurot. Kooskõlas TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 on mitterahalise hagi puhul menetlusosalistelt väljamõistetavate kulude piirmäär 12 800 eurot. Arvestades eeltoodut saab lugeda hageja poolt õigusabikuludeks tasutud 1 322,96 eurot igati mõistlikuks. Menetluskulude hulka kuulub TsMS § 138 kohaselt ka riigilõiv, mida hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas kokku 300 eurot. Lähtuvalt eeltoodust on kindlaks määratava ning kostjatelt väljamõistetava menetluskulu suurus kokku 1322,96 + 300 = 1 622,96 eurot.

Hageja taotleb määrata hageja poolt tsiviilasjas nr 2-12-6986 kantud menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 1 622,96 eurot ja mõista see summa solidaarselt välja kostjatelt kohustada kostjaid kandma väljamõistetud menetluskulud hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX SEB pangas. Kostja I vastuväited Kostja I huvi on täitemenetluse nr 025/2012/1565 kaudu rahuldada oma nõue kostja II vastu, mitte pidada kohtuvaidlust hagejaga. Kostja I võtab hagi õigeks. Kostja I ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Täitemenetluse käigus selgus alles 29.05.2012, et 31.03.2011 määrusega on seatud kostjale II kuuluvatele OÜ V ja OÜ V H osadele käsutuskeeld, mis on kantud registrisse. Kostja II ei ole täitemenetluses kordagi viidanud asjaolule, et tal on 31.03.2011 määrusega keelatud teha osade suhtes käsutustehinguid. Kohtutäiturile esitatud varade nimekirjas kostja II sellekohast märkust ei teinud. Kostja I esitab vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja I leiab, et ei ole alust jätta hageja menetluskulusid kostja I kanda. TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse kohese õigeksvõtu tõttu, antud juhul saab kohaldada ka TsMS § 162 lg 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi õigeksvõtu tõttu (TsMS § 428 lg 2). Kostja I on seisukohal, et hageja menetluskulude väljamõistmine temalt oleks äärmiselt ebaõiglane, kuna antud juhul ei olnud kas Harju Maakohtu registriosakonna süül või hageja tegevusetuse tõttu (TsMS § 387 lg 2 sätestab, et kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda registripidaja poole, siis tuleb hagejal oma taotluses määruse täitmisele saatmist kohtult eraldi taotleda) seatud käsutuskeeld OÜ V ja OÜ V H osadele hageja kasuks Harju Maakohtu 31.03.2011 tsiviilasjas nr 2-11-14110 tehtud kohtumääruse alusel (eelviidatud hagi tagamise abinõu jäi tagama 07.12.2011 sõlmitud kohtulikust kompromissist tulenevate kohustuste täitmist). Jääb arusaamatuks, miks kohtutäitur hageja 29.05.2012 meilikirjast kostjat II viivitamatult ei informeerinud, vaid jätkas vara enampakkumisega. Kostja I on seisukohal, et arvestades kostja II pahatahtlikku käitumist vara nimekirja esitamisel täiteasja nr 025/2012/1565 (IV oli teadlik Harju maakohtu 07.12.2011 tsiviilasjas 2-11-14110 tehtud kompromissi kinnitamise kohtumääruse punktist 1.8), kus kostja II on vaatamata hoiatusele, et muude võlausaldajatele tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise korral pannakse toime KarS § 385 sätestatud süütegu, jätnud esitamata andmed talle kuuluvate osade arestimise kohta ning asjaolu, et kostja II on ignoreerinud kohtu poolt määratud menetlustoimingu (Harju maakohtu 07.08.2012 kohtumäärusega käesolevas tsiviilasjas kohustati kostjaid vastama hagile 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest) tegemise tähtaega, siis TsMS § 169 lg 1 alusel jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja II kanda. Kostja I vaidleb vastu hageja nõudele mõista menetluskulud välja kostjatelt solidaarselt ja leiab, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjatelt menetluskulude hüvitamist solidaarselt. Üldnormi TsMS § 165 lg 1 kohaselt vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Solidaarkohustus on erandjuhtum, st sellega on tegemist üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel või juhul, kui kohustus on jagamatu. Menteluskulude kindlaksmääramise taotluses ei ole hageja viidanud, millisest seadusest või lepingust tema solidaarnõue tuleneb. Seadusandja mõte TMS § 222 lg 3 on siiski see, et kolmanda isiku hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb esitada nii sissenõudja kui ka võlgniku vastu. Eelviidatud sättest ei tulene, et võlgnik ja sissenõudja oleksid solidaarvõlgnikud. Antud juhul ei ole kostja I solidaarvõlgnik

hageja põhinõude suhtes, mis tuleneb tsiviilasjast 2-11-14110 (AS FEB hagi IV vastu 5144,18 euro suuruse võlgnevuse nõudes), mistõttu puudub mõistlik põhjus käsitleda kostjaid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes solidaarvõlgnikena. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostjal I lasub kohustus kanda hageja menetluskulud, siis leiab kostja I, et hageja lepingulise esindaja 1322 euro suurused kulud ajakuluga 10,5 tundi on käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja tehtud menetlustoiminguid arvestades olnud ebamõistlikult suured, osaliselt põhjendamatud ja mittevajalikud ning hageja on eksinud hüvitamisele kuuluva menetluskulu suuruse arvestamisel. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt kohtupraktikale tuleb selle kontrollimiseks esitada menetluskulude kindlaksmääramise nõude esitanud isikul menetluskulude nimekiri, kust on näha toimingud, mis seoses vastava tsiviilasjaga on tehtud ning sellele kulunud aeg (RK 3-21-16-11). Hageja antud juhul selget ja arusaadavat nimekirja esitanud ei ole ning esitatud on vaid ebamääraste selgitustega arved ja töö selgitused. Lisaks on antud juhul hageja esindaja oma arvetes näidanud kulusid oluliselt suuremana tegelikust töö mahust. Mõistlikel asjaoludel ei saa oma ametitegevuses tegutsevalt esindajalt eeldada nii suurt töö mahtu, kui hageja esindaja oma arvetes on näidanud. Samuti on hageja näidanud kulusid, mille puhul ei ole võimalik tuvastada nende seotust käesoleva tsiviilasja menetlusega. 31.07.2012 arve nr 20121098 töömahuga 5,5 tundi puhul ei ole arusaadav, millist menetluslikku positsiooni ja väljavaadet on hageja lepinguline esindaja 03.07.2012 analüüsinud ja kellega telefoni teel suhelnud, milliseid tõendeid kogunud ning kuidas on need toimingud seotud käesoleva tsiviilasjaga. Senise kohtupraktika kohaselt ei kuulu menetluskuludena hüvitamisele esindaja ja kliendi omavahelised nõupidamised ja/või suhtlemised, kuivõrd teised menetlusosalised ei ole kohustatud menetluskuluna hüvitama hageja ja tema lepingulise esindaja omavahelist infovahetust. Kliendiga suhtlemine, kus tutvustatakse üldisi vaidlustamise põhimõtteid või antakse nõu üldiselt, ei ole kohtumenetlusega seotud kulu, eriti juhul, kui seda tehakse enne menetlusdokumentide koostama asumist. Kostja I leiab, et arve nr 20121098 spetsifikatsiooni positsioonis 1 (03.07.2012) ei ole näidatud, missuguseid kliendi positsioone ja väljavaateid on analüüsitud ja missuguseid tõendeid kogutud. Hagiavalduse lisadest nähtub, et kõik tõendid on olnud hagejal olemas. Ebamäärase viite korral tuleb pigem eeldada kulude mitteseotust konkreetse tsiviilasjaga. Hageja oma 21.12.2012 kohtule esitatud menetluskulu kindlaksmääramise taotluse punktis 2.3 ei seostanud 03.07.2012 tegevusi käesoleva tsiviilasjaga. Suhtlemisega kantud õigusabikulu hüvitamist hageja TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel nõuda ei saa. Samuti ei kuulu hüvitamisele ilma selge menetlusliku väljundita teostatud hageja lepingulise esindaja „mõtisklused“, mis on arvetel näidatud tööna „positsiooni ja väljavaate analüüs“, kui sellega ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamist või aktiivset tegevust kohtus. Hageja on hagiavalduse ja selle tagamise taotluse koostamise ajakuluks näidanud 4,0 h. Kostja I on seisukohal, et hageja poolt näidatud toiminguks kulutatud aeg on üle paisutatud võttes arvesse kohtule esitatud sisuliselt kahe lehelise hagi ja selle tagamise taotluse sisu ja mahtu. Tegemist on lihtsa menetlusega, mis ei nõudnud hageja lepinguliselt esindajalt mahukat materjalide läbivaatamist faktiliste asjaolude kirjeldamiseks ja töömahukat õiguslikku põhistuse koostamist. Hageja lepingulise esindaja poolt näidatud ajakulu on ilmselt rohkem, kui pädeval esindajal sellise dokumendi koostamiseks aega kulub. Tavapärane sellises mahus ja sisuga koostatud menetlusdokumendi töömaht jääb maksimaalselt 3 h juurde. Arve nr 20121098 alusel kantud hageja lepingulise esindaja tegevus, millele kulus 2,5 h, hüvitamisele ei kuuluks. Arvelt ja/või

spetsifikatsiooni ei nähtu, milline on hageja esindaja tunnihind, mis võimaldaks kontrollida kulude põhjendatust. Seetõttu tuleb lugeda mõistlikuks kuluks eelnimetatud tegevuse eest mitte rohkem kui 300 eurot (3 tundi korda 100 eurot tund). 31.08.2012 arve nr 20121182 töömahuga 3,5 tundi puhul on näidatud tööna kostja I vastusega tutvumine ja analüüs ning nõupidamine mahuga 3,30 h. Kostja I on seisukohal, et hüvitatavaks menetluskuluks ei saa olla “tutvumine kostja I vastusega ja analüüs”, sest nimetatud tutvumine ei sisaldanud endas ühegi aktiivse toimingu elementi (hageja ei esitanud nimetatud vastusele omapoolset seisukohta), mistõttu on sisult tegemist vaid informatiivse tegevusega, mis menetluskuluna arvesse ei lähe. Tegemist on mittevajaliku kuluga. Liiatigi ei võta sisuliselt vähem kui ühe leheküljelise hagi õigeks võtul põhineva vastusega tutvumine aega 3,30 h. Käesoleva tsiviilasjaga ei ole seostatav ning menetluskuluna hüvitatav arve spetsifikatsioonil näidatud töö “nõupidamine”, kuivõrd selle puhul ei nähtu, kellega nõu peeti ja milline on selle tegevuse otsene seos kohtumenetlusega (menetluslik väljund) ning kas tegemist oli vajaliku ja põhjendatud tööga/kuluga. Kliendiga suhtlemine ei ole menetluskuludeks TsMS mõttes. Tegemist on käsunduslepingust tuleneva käsundisaaja informeerimise kohustusega. Seega eelviidatud toimingut ei saa menetluskulu hulka arvata. Tavapäraselt võtab sellises mahus ja sisuga koostatud menetlusdokumendiga tutvumine aega maksimaalselt 0,5 h. Arve nr 20121182 alusel kantud hageja lepingulise esindaja tegevus, millele kulus 3 h, hüvitamisele ei kuulu. Arvel ega ka spetsifikatsioonile ei ole märgitud teenust osutava esindaja tunnihinda, mis võimaldaks kontrollida kulude põhjendatust. Seetõttu tuleb lugeda mõistlikuks kuluks eelnimetatud tegevuse eest mitte rohkem kui 50 eurot (0,5 tundi korda 100 eurot tund). 20.12.2012 arvest nr 20121639 taotleb hageja menetluskuludena 1,5 tunni ulatuses osutatud õigusabi hüvitamist, kuid hüvitatava summa on arvestanud 2,5 tunni eest (käibemaksuta 287,60 eurot). Kostja I jagab hageja seisukohta, et kohtuistung 20.12.2012 kestis 1 h ja istungiks ettevalmistusele võis kuluda maksimaalselt 0,5 tundi, siis hüvitava menetluskulu suurus on kokku 172,56 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel leiab kostja I, et hageja poolt esitatav menetluskulude nõue ei või ületada 822,56 eurot (käibemaksuta) ning kostjalt I ei saa nõuda enam kui poolt menetluskuludest ehk siis 411,28 eurot. Kostja II vastuväited 22.03.2012 algatas kohtutäitur kostja II suhtes täiteasja, mille raames nõuab kostja I kostjalt II tsiviilasjas nr 2-11-21298 alusel võlgnevuse tasumist. 10.04.2012 sai kostja teatise, et 23.04.2012 toimub kostjale II kuuluva vara arestimine. Kostja II läks kohtutäituri juurde asja uurima 10.04.2012. Kohtutäituri abi koostas tema eest vara nimekirja, kuid jättis kohtutäituri aktis punkti 2.3 täitmata, kuigi kostja II oli selgitanud kohtutäituri abile, et hagejal on tema vastu rahaline nõue ning sellega seoses on seatud ka käsutuskeeld. Kostja I eksitab 29.08.2012 vastusega kohut ja teisi menetlusosalisi väites, et 10.04.2012 seisuga ei olnud kajastatud äriregistris, et kostjale II kuuluvatele OÜ V ja OÜ V H osadele on seatud käsutuskeeld. Kostja II võtab hagi õigeks. Lähtuvalt TsMS § 168 lg-st 2 palub kostja II kohtul määrata menetluskulude jaotus kindlaks selliselt, et hageja kannab menetluskulud ise või arvestades, et kostja I on pahatahtlikult põhjustanud tarbetu hagimenetluse, jätta hageja ja kostja II menetluskulud kostja I kanda. Kohtuotsuse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on AS-i FEB hagi VTEOÜ ja IV vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 29.08.2012 esitas kostja I kohtule allkirjastatud avalduse, milles võttis hagi õigeks (lk 57-58). 13.12.2012 esitas kostja II kohtule allkirjastatud avalduse, milles tunnistab tema vastu esitatud hagi ning võttis hagi õigeks (lk 102-104). Kohtuistungil kinnitasid kostjad hagi õigeksvõttu. Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostjad I ja II on oma vastustes ja kohtuistungil hagi õigeks võtnud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 jätab kohus kostjate õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse põhjendava osa. TsMS § 174l lg 1 kohaselt määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude solidaarselt kostjate kanda jätmiseks. Kostja I leiab, et menetluskulude tema kanda jätmiseks alust ei ole, menetluse on põhjustanud kostja II. Kostja II taotleb menetluskulude jätmist kostja I kanda. Kostja I leiab, et tema ei ole oma käitumisega hagi esitamise vajadust põhjustanud, kuna kostja I sai alles 29.05.2012 hageja poolt kohtutäiturile saadetud e-kirjast teada, et tsiviilasjas 2-1114110 on seatud hageja kasuks kostjale II kuuluvate osakute suhtes käsutuskeeld. Kohus märgib, et nähtuvalt hageja esitatud tõenditest ei olnud 10.04.2012 seisuga äriregistrisse tehtud kannet (lk 71-72), mis kajastaks asjaolu, et Harju Maakohtu 31.03.2011 määrusega oli seatud kostjale II kuuluvatele äriühingu osakutele käsutuskeeld hageja kasuks (lk 18-20). Asjaolu, et vastav äriregistri päring on tehtud just 10.04.2012, on nähtav lahtrist „Maksuvõla info“, milles kajastatud andmete kohaselt ettevõtjal OÜ V H seisuga 10.04.2012 maksuvõlg puudub. Kuna käsutuskeelu märget ei olnud sellel ajal, kui kostja I kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks pöördus, äriregistrisse kantud, ei saanud kostjalt I eeldada teadlikkust, et Harju Maakohtu 31.03.2011 lahendiga on hageja kasuks käsutuskeeld seatud. Seoses hageja viidatud asjaoluga, et kostja I sai käsutuskeelust teadlikuks ka 22.06.2012 kohtutäituri teate kaudu, märgib kohus, et nimetatud hetkeks oli täitemenetlus juba algatatud. Nimelt on kostja II 13.12.2012 menetlusdokumendis kinnitanud, et täitemenetlus algatati tema suhtes 22.03.2012 (lk 103). Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja I ei ole oma käitumisega põhjustanud käesolevas tsiviilasja hagi esitamise vajadust, kuna kostja I ei teadnud täitemenetluse alustamist taotledes, et hagejal esineb alus nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostja I esimeses menetlusdokumendis kinnitanud, et võtab hagi õigeks ning lähtuvalt eeltoodust leidis tuvastamist, et kostja I ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et puudub alus menetluskulude kostja I kanda jätmiseks. Kostja II leiab, et menetluskulude tema kanda jätmine ei oleks põhjendatud, kuna kohtutäituri juures 10.04.2012 täidetud vara nimekirjast ei jäänud tema süül välja viide äriühingu osadele seatud käsutuskeelule – nimekirja koostamise ja andmete kontrollimise kohustus oli kohtutäituril. Kohus kostja II vastuväidetega ei nõustu. Nimelt nähtub kohtutäituri

täitetoimingust teatamise aktist ja vara nimekirjast, et võlgnik peab muuhulgas nimetama vara, mida ei või arestida (lk 80). Kostja II on nimetatud dokumendi omakäeliselt allkirjastanud, mis tähendab, et ta kinnitas selles sisalduvate andmetega tutvumist ja nende õigsust. Seega pidi kostja II olema teadlik, et vara arestimise akt ei sisalda teavet keelemärke olemasolu kohta. Samuti ei ole kostja II esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et kostja II oleks hilisemalt täitemenetluse käigus kohtutäiturit või kostjat I teavitanud hageja kasuks Harju Maakohtu 31.03.2011 määrusega seatud keelumärkest. Seega põhjustas kostja II oma käitumisega käesoleva tsiviilmenetluse algatamise, kuna jättis kostja I teavitamata varasema keelumärke olemasolust. Kostja II on kinnitanud, et võtab hagi õigeks, kuid eeltoodu alusel leidis tuvastamist, et kostja II põhjustas oma käitumisega hagi esitamise vajaduse. Seega tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta menetluskulud kostja II kanda. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja menetluskulud põhjendatud. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist seoses esindaja kuludega (10 h 30 min töötunde) ning hagi esitamisel tasutud riigilõivuga. Kohus märgib, et TsMS § 138 lg 2 kohaselt kuulub riigilõiv menetluskulude hulka, mistõttu tuleb taotlus riigilõivu hüvitamiseks summas 300 eurot rahuldada. Hageja on tõendanud vastava kulu kandmist (lk 31, 32) ning see tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista. Seoses hageja taotlusega mõista menetluskuludena välja 1322,96 eurot õigusabikulude eest, märgib kohus järgmist. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-143-11 p 14 kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Hageja taotleb muuhulgas hüvitist ka analüüsimisele ja nõupidamisele kulunud aja eest, kokku on hageja esindajal kulunud kõigi toimingute tegemiseks väidetavalt 10 h 30 minutit. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka asjaga, hagiavaldusest 1,5 lk moodustab hagiavalduse osa ning 1 lk hagi tagamise avalduse osa. Samuti on hageja esindaja koostanud 1,5 lk seisukoha 20.12.2012 istungi jaoks ning 1,5 lk pikkuse menetluskulude väljamõistmise taotluse. Kohtu hinnangul võimaldab antud menetlusdokumentide pikkus ning sisu asuda seisukohale, et õiguslikes küsimustes pädeval esindajal ei tohiks nende ettevalmistamiseks ning koostamiseks kuluda enam kui 5 tundi. Seega kuulub hageja õigusabikuludest hüvitamisele 5 tundi, mis kulus menetlusdokumentide koostamiseks, ning 1 tund, mille hageja esindaja veetis 20.12.2012 toimunud kohtuistungil (lk 113-114). Kokku tuleb hageja esindaja õigusabikulusid hüvitada 6 tunni, s.o 690,24 euro ulatuses. Kostjalt II tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kasuks välja mõista 990,24 euro ulatuses menetluskulusid. 20.12.2012 istungil andis kohus menetlusosalistele täiendava tähtaja seoses menetluskuludega seisukohtade ning tõendite esitamiseks. Kostja I esitas 08.01.2012 seisukoha hageja menetluskulude taotlusele, kuid ei esitanud tõendeid oma menetluskulude kohta, kuigi kostja I oli eelnevalt menetluse käigus taotlenud oma kulude teiste menetlusosaliste kanda jätmist. Kuna kostja I oma menetluskulusid tõendavaid dokumente ei esitanud, ei ole kohtul võimalik kostja I menetluskulusid kostjalt II välja mõista. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.