Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

20.03.2012.a esitas AS SEB Liising Tartu Maakohtule hagiavalduse Txxxx Jxxxxxx vastu võlgnevuse 2236,97 eurot nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 23. aprilliks 2012.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on 27.03.2012.a kostja elukohas vastu võetud kostja venna poolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on pidanud võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja mittevastamisel kohtu poolt määratud tähtajaks tagaseljaotsuse tegemist, kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 53,71 eurot, kohtutäituri kaudu kätte toimetamise tasu 15,30 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 479,33 eurot. Kohus määras asjas kohtuistungi 30.maiks 2012. Kohtuistungile ilmus hageja, kes palus hagi rahuldamist. Kostjale ei ole kohtukutset õnnestunud kätte anda. Kohus määras uue aja ja kutsus kostja kohtuistungile tähtkirjaga ja lihtkirjaga. Tähtkirja kostjale kätte anda ei õnnestunud. TsMS § 314 lg.8 alusel loeb kohus 15.06.2012 postitatud lihtkirja Txxxx Jxxxxxxxx kättetoimetatuks 20.juunil 2012. Kohtuistungile 26.juunil 2012 kostja ei ilmunud.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

2 (4)

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb AS SEB Liising ja Txxxx Jxxxxxx vahel 29.08.2005.a. sõlmitud liisinglepingust nr . L05107591, mille eesmärgiks oli anda kostja kasutusse kostja poolt väljavalitud ese Chrysler Neon 2.0 SE registrimärgiga 299AVI. Kostja kohustus liisinglepingu järgi tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. Alates 26.11.2009 esitatud arved jättis kostja tasumata. 15.02.2010 saatis hageja kostjale hoiatuse, et kui kostja oma võlgnevusi ei tasu, ütleb hageja liisinglepingu ühepoolselt üles ja liisinguese tuleb tagastada. Kostja võlgnevusi ei tasunud ja 09.03.2010 lõpetas hageja liisinglepingu ennetähtaegselt. Kostja liisingueset hagejale ei tagastanud. Hageja tellis liisingueseme tagastusteenuse ja tasus selle eest 191.73 eurot. 18.05.2010 suunas hageja liisingueseme müüki ja teavitas sellest kostjat. Müügiprotsessi tulemusena müüs hageja liisingueseme hinnaga 42000 krooni ehk 2684,29 eurot. Pärast automüüki jäi auto väärtusest tasumata 908,77 eurot, mille ulatuses hageja kandis kahju. Auto müügiteenuse eest tasus hageja AS-le Saksa Auto 161,06 eurot. 08.10.2010 saatis hageja kostjale nõude võlgnevuse tasumise kohta ja 14.06.2011 algatas võlgnevuse sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse, tasudes riigilõivu 53,71 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäi rahuldamata, seisuga 19.02.2012 ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Hageja leiab, et liisinglepingu ülesütlemine oli õigustatud liisinglepingu p.10.1 järgi ja VÕS § 367 lg.1 ja liisinglepingu p.12.2 alusel on kostjal kohustus hüvitada hagejale tekkinud kulud. Hageja on tasunud liisingueseme ostmisel müüjale 11520,35 eurot, millest liisinguvõtja hüvitas liisingmaksete kaudu 7711,06 eurot. Kostja jättis arveid tasumata summas 663,61 eurot ja auto realiseerimisest saadi 2236,91 eurot. Liisinguvõtja on kohustatud hüvitama hagejale liisingueseme omandamisega tehtud kulutustest seni hüvitamata osa summas 908.77 eurot. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping vastab VÕS §-s 361 sätestatud liisingulepingu tunnustele. VÕS § 361 näeb ette, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 sätestab liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed: (1) Liisingueseme ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole juba kaetud juba tasutud liisingumaksetega. (2) Lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. (3) Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. (4) Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

3 (4)

Kostja jättis liisinglepingu järgi tasumisele kuuluvad maksed, millega põhjustas liisinglepingu ülesütlemise. Hageja on kandnud lepingu ülesütlemisest tulenevaid lisakulusid - liisingueseme tagastusteenus ja liisingueseme müügiteenus, kokku 352,79 eurot (tl.19,22). Liisinguese on müüdud hinnaga 42000 krooni (tl.21), milline hind on enam-vähem sama liisinglepingu järgse jääkväärtusega maksegraafiku järgi (tl.12). Kostja tasumata arveid on summas 943,89 eurot (tl.18). Kostjal tuleb hüvitada seoses liisinglepingu ülesütlemisega hagejale tekkinud kulud: tasumata arved 943,89 eurot, müügikahjum 908,77 eurot ja lisakulud (müügiteenus, tagastusteenus) 352,79 eurot, kokku 2205,45 eurot. Viivist on arvutatud seisuga 19.03.2012 (tl.22 pöördel) 31.68 eurot. Kokku nõutav summa 2236.97 eurot. Kohus leiab, et hageja nõuded kostja vastu on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt vara (sõiduki) soetusmaksumuse tasumata osa ja tasumata kuumaksete tasumist ning vara müügiga seotud kulude hüvitamist. Kostja ei ole esitanud nõuetele vastuväiteid ja kohus rahuldab hagi. Tagaseljaotsus on TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 53,71 eurot, kohtutäituri tasu 15,30 eurot (tl.23-25) ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 479,33 eurot (tl. 26 pöördel) tasumist. Hageja poolt menetluses tasutud menetluskulud kogusummas 548.34 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik Ü.Raag

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.