2-10-57591/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

4.A. O. otsus kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaande kaudu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse xxxxx Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 25.06.2012. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjad võivad 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas xxxxx Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Pank (hageja) ja A. O. 1) ning M. O. 2) (ühiselt ka kostjad) 13.04.2007 laenulepingu, millega kostjad said hagejalt laenu 50000 krooni tagastamise tähtajaga 11.04.2011. Vastavalt lepingule kohustusid kostjad lepingus ja selle maksegraafikus toodud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ja nende mittetasumise korral maksma viiviseid. Kuna kostjad ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja 11.02.2010 laenulepingu üles. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 1842,40 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg 1536,46 eurot, intressid 105,32 eurot ja viivis kuni 17.11.2010 200,62 eurot. Alates hagi esitamisest nõuab hageja kostjatelt viivise väljamõistmist 16 % aastas põhivõlgnevuselt. Peale selle nõuab hageja kostjatelt menetluskuludena asjas tasutud riigilõivude väljamõistmist. Kostjate vastuväited Kostjale 1 on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 03.05.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisega 03.04.2012 (tl 72). Seega saab TsMS § 317 lg 5 alusel lugeda hagi kättetoimetatuks kostjale 1. Kostja 1 ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat 1 hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 72). Kostjale 2 on hagiavaldus kätte toimetatud 26.05.2011 vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu 13.11.2007 määruse ( EÜ) nr 1393/2007 artiklile 7 (1), mille kohta on kohtule

2-10-57591 esitatud artikli 10 (1) nõuetele vastav teatis ( tl 39-41). Kostja 2 ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat 2 hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 28). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Samas on ka märgitud, et tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt ( kuni 30.06.2011 kehtinud redaktsioonis) võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

2-10-57591 Lepingu koopia (tl 7) tõendab, et hageja ja kostjad sõlmisid 13.04.2007 laenulepingu nr L070015945 summas 50000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.04.2011. Lepingu sõlmimise päeval koostati ka laenu tagastamise graafik (tl 13), mille kohaselt kohustusid kostjad tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 11. kuupäeval. Lepingu punkti 15,5 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates 9 % aastas. Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäära ja/või muude viivisemäära reguleerivate seadusesätete muutumisel oli hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostjad ja mida kinnitab laenu maksete aruanne (tl 13-15), jäid kostjad laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 12.10.2009. Alates 12.10.2009 kuni 11.01.2010 kostjad laenu tagasi ei maksnud. Seega olid kostjad viivituses nelja üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostjad, ütles hageja 11.02.2010 laenulepingu üles. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostjad, on 17.11.2010 seisuga laenulepingust nr L070015945 tulenev võlgnevus kokku 28 827,31 krooni (põhiosa 24 040,39 krooni, intress 1647,93 krooni ja viivis 3138,99 krooni). Alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Hagejale tagastamata laen 1536,46 eurot ja intress 105,32 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks VÕS § 65 lg 1 ja 2, VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Hagist nähtuvalt on hageja viivisemäärana arvestanud 16% aastas ehk 0,044% päevas. Seega on tegemist VÕS §-s 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud viivise määraga so lepingus kokkulepitud viivisemääraga. Viivise väljamõistmist kuni hagi esitamiseni taotleb hageja summas 3138,99 krooni so 200,62 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on 18.11.2010 koostatud hagis arvestanud viivise 17.11.2010 seisuga. Seoses asjaoluga, et kohtul tekkisid probleemid kostjatele hagi kätte toimetamisega, on menetlus märkimisväärselt veninud. Seetõttu on otstarbekas viivis kindla summana välja mõista kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades põhinõude suurust 1536,46 eurot, on viivis päevas sellelt 0,68 eurot. Seega ajavahemiku 18.11.2010 kuni 24.06.2012 eest moodustab viivis 397,80 eurot (585 x 0,68). Seega viivis kokku on 598,42 eurot ( 200,62+397,80), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks VÕS § 65 lg 1 ja 2, 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista. Seega kokku tuleb kostjatelt seisuga 24.06.2012 võlgnevuse katteks kindla summana välja mõista 2240,20 eurot (sh 1536,46 eurot tagastamata laenu, 105,32 eurot intressi ja 598,42 eurot viivise katteks). Alates 25.06.2012 tuleb kostjatelt viivis välja mõista määras 16 % aastas ehk 0,044 % päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni. 4 (6)

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 73), milles ta palub kostjate kanda jätta menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 47,93 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 319,56 eurot ja Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise eest tasutud summa 6,39 eurot. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 17.11.2010 319,56 eurot (5000 krooni) riigilõivu (maksekorraldus tl 19). Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 143 p 5 järgi on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Hageja on väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest hagimaterjalide kättetoimetamiseks tasunud riigilõivu 6,39 eurot (maksekorraldus tl 67). Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest hagimaterjalide kättetoimetamiseks tasutud riigilõiv. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja maksekäsu avaldus jäeti rahuldamata xxxxx Maakohtu 13.11.2010 määrusega TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. TsMS § 362 lg 1 kohaselt hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. Käesolev hagi on kohtusse esitatud 18.11.2010 so ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot. Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude katteks 373,88 eurot (319,56 + 6,39 + 47,93). TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.