Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
25. juuni 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-13698
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi I.L.`i vastu 94.69 eurot ja viivise 94.62 eurot nõudes
Tsiviilasja hind
94.69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Julianus Inkasso OÜ, registrikood 10686553, asukoht A.Weisenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja Ene Solovjev, e-post [email protected] Kostja I.L.
Asja menetlemise viis
Kirjalik menetlus/lihtmenetlus
Rahuldada Julianus Inkasso OÜ hagi I.L.’i vastu. Välja mõista I.L.’ilt Julianus Inasso OÜ kasuks põhivõlg 94.69 EUR (üheksakümmend neli eurot ja 69 senti) ja viivis 94.62 EUR (üheksakümmend neli eurot ja 62 senti). Jätta menetluskulud täies ulatuses I.L.i kanda. Välja mõista I.L.`ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks hagiavalduse riigilõiv 63.91 EUR (kuuskümmend kolm eurot ja 91 senti), kohtuväline kulu (maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv vastavalt TsMS § 144 p 7) 47.93 EUR (nelikümmend seitse eurot ja 93 senti) ning vajalik ja põhjendatud õigusabikulu 70.00 EUR (seitsekümmend eurot). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
põhivõla
Tsiviilasi nr 2-11-13698 üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud, kostja vastuväited ja menetluse käik Kohus menetleb antud asja lihtmenetluses ja 11.05.2012.a. lihtmenetluses tehtud resolutsioonotsusega rahuldas kohus hagi. 20.06.2012.a. teatas kostja soovist esitada apellatsioonkaebus. Käesolevaga täiendab kohus vastavalt TsMS § 448 lg.-le 4.1 11.05.2012.a. otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Antud täiendav otsus on täiendatava 11.05.2012.a. otsuse osa. Hageja nõuded, väited ja tõendid Julianus Inkasso OÜ esitas 25.03.2011.a Pärnu Maakohtu hagiavalduse (5.07.2010.a esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus) I.L.i vastu 189.31 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 15.12.2006.a mobiiltelefoniteenuste lepingu, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas AS Elisa Mobiilsideteenused poolt pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Seisuga 18.04.2007, s.o viimase arve tasumise tähtajast, on kostja võlgnevus AS Elisa Mobiilsideteenused ees 94.69 eurot. Vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimustele kohustus kostja arved tasuma 15 päeva jooksul nende esitamisest ning maksmisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008.a hagejale nõude kostja vastu summas 94.69 eurot, millele lisanduvad viivised. Kostja on olnud maksmisega viivitamises perioodil 1.01.2007 kuni 1.04.2007 ning hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni, kuid tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ehk 94.62 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse ja viivised kokku summas 189.31 eurot. Kostja I.L.i 7.07.2011.a esitatud vastuse kohaselt hagi ei tunnista ning palub menetlus lõpetada seoses nõude aegumisega. Kostja viitab (tsiviilseadustiku üldosa seadus) TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning TsÜS § 147 lg 1,3 millest lähtudes kostja leiab, et nõue on aegunud. Hageja esitas 14.07.2011.a arvamuse kostjate vastuste osas, milles ei nõustu aegumise kohaldamisega. Hageja esitas kohtule kõik nõude aluseks olevad arved. Tegemist on kostjale esitatud arvetega perioodil 1.01.2007-1.04.2007. Hageja esitas aga oma nõude kohtule 5.07.2010.a maksekäsu kiirmenetluse avaldusena, mistõttu TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 koostoimes peatus aegumise kulgemine. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Kohus määrusega 16.02.2012 .a. andis pooltele tähtaja kõikide seisukohtade ja esitamiseks kuni 15.03.2012.a.
tõendite
Kohtu põhjendused
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-11-13698
Kuivõrd hageja on sisuliselt oma vastuväite hagile esitanud ainult aegumise osas, siis esiteks käsitlebki kohus aegumise küsimust. Nimelt TsÜS § 143 alusel võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Poolte vahel on vaidlus mobiilsideteenustelepingust tuleneva võlgnevuse üle. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et poolte vahel oli sõlmitud telefoniteenuste liitumisleping ning kostja on jätnud hagejale esitatud arvete eest osaliselt tasumata. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja nõue oli kohtusse pöördumise ajaks aegunud. Nii seadusest kui tehingust tulenevate nõuete aegumine on sätestatud TsÜS-s. Liitumislepingust tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Liitumislepingu kohaselt pidi kostja tasuma osutatud teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Hageja nõude aluseks olevaid arveid on kostjale esitatud perioodil 1.01.2007-1.04.2007 ja kõikide arvete tasumise tähtpäevaks on märgitud arve esitamise kuu 18. kuupäev, viimase arve puhul seega 18.04.2007.a. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2007.a lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hagejale loovutatud liitumislepingust tulenevate nõuete – esitatud arvete - maksmise nõude aegumine 01.01.2008.a kell 00:00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 arvestades seega 31.12.2010.a kell 00:00. Sarnaselt on igakuiste arvete esitamise korral aegumistähtaegu käsitlenud Riigikohus oma 12. novembri 2008.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 11. Lähtudes TsÜS § 160 lg-st 1 ja TsMS § 362 lg-st 3, loetakse aegumistähtaeg peatunuks alates hagi kohtule esitamisest. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja esitas 5.07.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 15.12.2006.a sõlmitud telefoniteenuste lepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega muuhulgas võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega tuleb asuda seisukohale, et aja jooksul, mil kohus menetles hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust oli aegumistähtaeg peatunud, sõltumata sellest, millise lahendiga asi lahendatakse. Selliseks lahendiks, mille jõustumisega aegumise peatumine lõpeb, võib mh olla määrus, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Vastavale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-57-08. Sarnaselt on Riigikohus käsitlenud sisuliselt lahendamata hagi esitamise mõju aegumistähtaja kulgemisele ka varem kehtinud õiguse alusel (Riigikohtu 2. veebruari 1999 a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-99 ja 11. mai 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05). Muuhulgas on viidatutest esimese lahendi puhul asunud Riigikohus seisukohale, et hagi aegumine nõude kohtusse esitamisel peatub isegi juhul, kui avaldust menetlusse ei võeta, rääkimata teisele poolele dokumentide kättetoimetamise ebaõnnestumisest. Kohus leiab, et nõude aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 alusel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega kostja vastu 5.07.2010.a kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmiseni- kohtumäärus 23.02.2011.a. Hageja esitas hagi kohtusse 25.03.2011.a. TsÜS § 168 lg.1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-11-13698
Hageja on esitanud kohtule Elisa Mobiilsideteenused AS-ga sõlmitud lepingud, lepingu üldtingimused, hinnakirjad ja nõude aluseks olevad arved ning seega on hageja nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud AS Elisa Mobiilsideteenustega 15.12.2006.a sõlmitud liitumislepingust 1588979 tulenevaid rahalisi kohustusi s.o. jätnud tasumata kasutatud teenuste eest perioodil detsember 2006 - märts 2007.a. Arved esitatud vastavalt detsembrikuu 2006.a. eest summas 256.87 krooni 01.01.2007.a., jaanuarikuu 2007.a. eest summas 149 krooni 01.02.2007.a., veebruarikuu 2007.a. eest summas 44,99 krooni 01.03.2007.a., märtsikuu 2007.a. eest summas 1044.99 krooni 01.04.2007.a. Vastavalt liitumislepingule on kostja valinud teenusepaketiks Elisa 45, mille miinimumtasu vastavalt hinnakirjale on 45 krooni kuus. Käsitlustasu nõue esitatud vastavalt Elisa Mobiilsideteenused AS-ga sõlmitud liitumislepingu 1588979 lisa järelmaksuga müügilepingu alusel, mille kohaselt kui klient peatab v. lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu v. liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu v. liitumislepingu lisas märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM- kaart suletakse järelmaksugraafikus fikseeritud järelmaksu osamaksete tasumise perioodi vältel, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise ja /või SIM- kaardi sulgemisega seotud kulude katteks käsitlustasu 1000 krooni. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 § 115 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel lepingus sätestatud määras s.o. 0,15 % tasumata summalt päevas. Hageja on viivist vähendanud kuni põhinõude summani, mis on mõistlik. AS Elisa Mobiilsideteenused on nõude loovutanud OÜ Julianus Inkasso`le, millest on ka kostjat teavitanud kirjaga 30.12.2008.a. Kostja vaatamata kohtu nõudele sisulisi vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 94.69 eurot ja viivis 94.62 eurot, kokku 189.31 eurot hageja OÜ Julianus Inkasso kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirja. 15.03.2012.a on hageja sellise nõude koos kulunimekirja ja neid kinnitavate tõenditega kohtule esitanud. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 63.91 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47.93 eurot, kokku 111.84 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 70.00 euro ulatuses. Hageja on küll esitanud kohtule hagiavalduse lisana esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve summale 95.87 eurot ning väidab selle tuginevat hageja ja tema esindaja vahelisele lepingule, kuid vastav summa ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale on kohtu hinnangul maksimaalselt 70.00 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-11-13698
Ivika Sillaots Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.