Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. S. K. ) ja R. T. ) 16.05.2008 laenulepingu, millega kostja sai hagejalt laenu 958,67 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus toodud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ja nende mittetasumise korral maksma leppetrahvi ja viiviseid. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja laenulepingu üles ja nõuab kostjalt 1843,05 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg 921,55 eurot, intressid 188,25 eurot ja viivis 733,25 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskuludena riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja on kohtule 30.04.2012 esitanud kirjaliku vastuse (tl 27), milles teatab, et tal on juba liiga suured kohustused. Teiste võlgnevuste tõttu ei saa ta sellel aastal krediidikassa võlgnevusi tasuma hakata. Kostja soovib hakata tasuma hageja võlgnevusi 2013 kevadest 50 euro kaupa. Arvestades laenuandjate agressiivset käitumist laenude pähemäärimisel peaksid kohtukulud jääma võlausaldaja kanda. Kostja vastusest tulenevad hageja täiendavad seisukohad Kostja vastusest tulenevalt on hageja 15.05.2012 esitanud täiendava seisukoha (tl 32), milles ei nõustu kostja pakutud kompromissi ettepanekuga. Hageja kompromissiettepaneku kohaselt on ta nõus sõlmima maksegraafiku maksimaalselt 24 kuuks tingimusel, et kostja tasub põhivõla 921,55 eurot, intressid 188,25 eurot, viivised 536,15 eurot, pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 95,87 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 158,18 eurot ning kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa 2000 eurot. Pooled enda ärakuulamist pole soovinud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Hageja kinnitusel, mida sisuliselt pole vaidlustanud ka kostja ning tõendavad laenuleping ja laenu tagastamise graafik (tl 7-11), sõlmisid pooled 16.05.2008 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 15000 krooni (958,67 eurot). Kostja kohustus laenulepingu punkti 1.2 järgi laenusumma tagastama ja intressid tasuma vastavalt lisa nr. 1 toodud graafikule so hiljemalt 10.05.2013. Laenulepingu punkti 1.3.1 järgi kohustus kostja tasuma laenu kasutamise eest hagejale intresse arvestusega 4,00 % kuus. Laenulepingu punkti 1.8.1 järgi kohustus kostja juhul, kui ta jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, maksma hagejale viivist tarbijalaenule sätestatud maksimaalmääras. Hageja kinnitusel, mida sisuliselt pole vaidlustanud ka kostja ning tõendavad võlateatis (tl 14), teatis laenulepingu ülesütlemisest (tl 15), kostja lepingulisi kohustusi hageja eest nõuetekohaselt ei täitnud, jättes laenusumma ja intresside osamaksed maksegraafikus toodud tähtajaks tasumata, mistõttu hageja ütles lepingu 26.06.2009 üles. Kostja võlgneb hagejale laenu 921,55 eurot ja intressidena 188,25 eurot.

2 (5)

VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt ( kuni 30.06.2011 kehtinud redaktsioonis) võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS §-s 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on laenulepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata, tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 396 lg 1, 397 lg 1, 76 lg 1 p 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista tagastama laenusumma 921,55 eurot ja intressid 188,25 eurot. VÕS §-d 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist hagi koostamise seisuga 733,25 eurot, kusjuures hageja poolt väljaarvestatud viivis tulenevalt viivisemäärast 4 % kuus so 0,134 % päevas ajavahemiku 27.06.2009 kuni 17.07.2012 on 1191,66. Laenulepingu punktis 1.8.1 olid pooled kokku leppinud viivises tarbijalaenule sätestatud maksimaalmääras. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ( kuni 30.06.2011 kehtinud redaktsioonis) tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Tulenevalt asjaolust, et laenulepingus oli pooled kokku leppinud intressimääras 4 % kuus, on hagejal VÕS §-st 113 lg 1 kolmandast lausest ja laenulepingu punktist 1.8.1 tulenevalt õigus nõuda kostjalt viivist 0,134 % päevas põhinõudelt. Kostja vastuväiteid hageja viivisenõudele ei ole esitanud. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise katteks välja 733,25 eurot. Nii hageja kui kostja on menetluse käigus teinud ka omapoolseid ettepanekuid asja lahendamiseks kompromissiga. Ent kuna pooled käesoleva ajani allkirjastatud kompromissilepingut kohtule esitanud ei ole, puudub kohtul alus lahendada asi kompromissiga. Kostja paljasõnalised väited raskest majanduslikust olukorrast ei anna alust kindlaks määrata otsuse täitmise korda ja tähtaega TsMS § 445 lg 1 alusel. Viimane eeldab poole vastava selgesõnalise taotluse olemasolu ja ka tõendite esitamist taotluse aluseks olevate asjaolude kohta. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus

3 (5)

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on juba 23.02.2012 koos hagiavaldusega esitanud ühtlasi ka menetluskulude nimekirja (tl 18), mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 191,73 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 210,91 eurot. Lepingulise esindaja tasu tõendab J. OÜ 17.02.2012 arve summas 210,91 eurot ( tl 19) ja riigilõivu tasumist maksekorraldus ( tl 6). Kostja pole omapoolset menetluskulude nõuet ega nimekirja esitanud. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu arvates anna TsMs § 162 lg 4 sätestatu kohaldamisele alust kostja vastuses esitatud väide, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna laenuandjad on käitunud agressiivselt ja laenusid pealesuruvalt. Laenu võtmine on olnud kostja enda otsustus. Kui kostjal on nüüd raskusi erinevate rahaliste kohustuste tasumisel, osutab see asjaolule, et kostja ise pole kohustuste võtmisel adekvaatselt hinnanud oma võimalusi neid kohustusi täita. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks välja mõista kogu käesolevas menetluses tasutud riigilõiv so 191,73 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 210,91 euro ulatuses. J. OÜ 17.02.2012 arve nr 1235651 (tl 19) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale J. 210,91 eurot õigusabi osutamise eest, mis seisnes esindustasus võlglase R. T. ) kohtumenetluses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 3200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 921,55 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kohus leiab, et põhjendatud on lepingulise esindaja kulu väljamõistmine käesolevas asjas nõutud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja 210,91 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 191,73 + 210,91 so 402,64 eurot.

4 (5)

Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel peab kohus põhjendatuks tunnistada käesoleva otsuse viivitamata tagatiseta täidetavaks. Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes.

Kohtunik Rita Kulberg

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.