Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja K. Z. pöördus varalise ja moraalse kahju väljanõudmiseks hagiga 28.juulil 2011 kohtu poole . Ta taotles kostjalt Ambrifa Medicum OÜ temale ebakvaliteetselt paigaldatud metallkeraamilise hambasilla paigaldamise tõttu selle paigaldamise maksumuse tagastamist ja samuti selle hambasilla enda maksumuse tagastamist .Samuti taotles ta temale tekkinud moraalse kahju hüvitamist. Hagi võeti menetlusse 16.septembri 2011 kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt hagejale paigaldati kostja juures 6 ühikust koosnev metallkeraamiline hambasild 09.02.2007. Töö hind oli 12500 krooni. Hageja sõnul töö valmistas proteesiarst D. B., kes lubas hagejale ,et juhul kui metallkeraamiline sild peaks murduma 5 aasta jooksul, parandatakse see hambakliinikus tasuta .Alles peab olema arve. Hambasilla paigaldamisel lihvis arst keraamikat maha ning selgitas, et midagi ei ole valesti . Hagejale koheselt see töö ei meeldinud ning ta palus, et see koheselt korda tehtaks. Hambaarst veenis hagejat, et see ei ole vajalik. Et parandada silda, tuleb see suust ära võtta ja see on pikk protseduur. Hageja jäi arsti kui professionaali uskuma . Sellest ajast möödus 3 aastat. 08.03.2010 sõi hageja võileiba ja tal murdus hambasilla sellest kohast, kust arst keraamikat oli lihvinud ,tükk küljest ära . Hageja pöördus telefoni teel kostja poole, kuid kostja ütles, et nad ei vastuta neilt töölt lahkunud arsti tööde eest. Kostja ei vastanud ka hageja tähitud kirjale . Hageja läks kliinikusse ravikaardi koopia järele ja kliiniku esindaja ütles, et nad on nõus tema hamba (üks ühik) tasuta parandama. Hageja sellest keeldus, sest tal ei olnud enam usaldust selle firma vastu. Hageja pöördus töö tegemise taotlusega teise firmasse – TallI. firmasse Eurodent Hambakliinik. Sealt öeldi, et kui anti garantii, peab töö teinud hambakliinik oma töö ise parandama. Nad tegid 26.02.2012 ka kalkulatsiooni kui palju see töö nende firmas maksaks. Kuna tehtud hambasild oli kaotanud oma esteetilise väärtuse ,oleks vaja olnud teha uus hambasild ja mitte hakata enam vana parandama. Kuna hagejale oli kostja poolt tehtud ettepanek ühe hamba tasuta parandamiseks, läkski hageja seda kostja juurde tegema. Kui hammas parandatud sai ,küsiti tema käest ikkagi 1050.krooni, sest administraator olevat enne tema probleemist valesti aru saanud. 04.11.2010 sai hageja Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonist enda kirjale vastuse, milles oli kirjas, et keraamika garantii on 1-2 aastat, olenevalt hammaste seisukorrast ja hambumusest. Komisjon leidis, et raviasutus pidi probleemi lahendama kui patsient pöördus koheselt nende poole . Hageja pöörduski uuesti avaldusega kostja poole ja soovis tasuta uue hambasilla tegemist ja paigaldamist. Kostja keeldus seda tasuta tegemast, kuid pakkus siiski allahindluseks 10%. Hageja leiab , et kostja peab talle uue hambasilla tegema ja paigaldama, sest keraamika tuli maha kohe peale hambasilla paigaldamist dr. D. B.i süül. Et ta on kaotanud usalduse selle hambakliiniku vastu , tahab ta seda teha teises hambakliinikus. Töö hind on kokku 2212eurot. Hageja soovib ka moraalse kahju 3000.- euro hüvitamist kostja poolt ,kuna 08.03.2010 alates peale seda kui keraamika tükk söömisel ära tuli ,ei saa ta normaalselt süüa. Tal on stress pidevatest kostja äraütlemistest ja hageja enda poolt mööda erinevaid instantse käimisest. Tal igemed kogu aeg veritsevad, tehtud sillaga ei saa normaalselt hammustada ja toitu närida. On oht, et üks hammas, mis on „kleebitud“, tuleb jälle lahti. Hagejal on kompleks naeratada.

KOSTJA VASTUS

Kostja hagiga ei nõustunud . Hagejale on metallkeraamiline sild paigaldatud kostja juures 09.02.2007 .Tekkinud probleemiga tuli hageja uuesti vastuvõtule 16.06.2010 . Kostja ei ole lubanud hagejale 5-aastast garantiid. Tavaline hambasilla garantiiaeg on 12aastat,mida märgib ka Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (TKE). Hageja hambasild on 1- 2 aasta asemel vastu pidanud 3 aastat. Kostja arvab , et hageja ei ole TKE eestikeelsest otsusest õieti aru saanud. Kostja palub hagi mitte rahuldada ja kõik menetluskulud välja mõista kostjalt.

KOHTUISTUNGID

06.12.2011 kohtuistungil hageja jäi enda taotluste juurde. Ühe hamba tagasiliimimisega ta rahul ei olnud. Ta oli saanud teada, et seda ei tehta. Hageja kinnitas veelkord, et talle lubati töö garantiid 5 aastat. Hageja sõnul juba esmasel silla paigaldamisel tehti viga. Keraamika lõigati maha kuni metallini. See oli inetu, kuid seda ei olnud näha ,kuna see asus taga. Verd imbus proteesida alla ja see kestab siiani. Hagejale see töö kohe ei meeldinud. Arst väitis, et verd hiljem enam ei tule, aga tuleb siiani. Arsti juurde ei tohtinud enne eksperdi juurde minekut pöörduda. Hetkel on hageja töötu. Hageja taotleb , et kohus teeks päringu ekspertkomisjonile ja kutsub tunnistajaks hambasilla paigaldaja dr. B.i. Kostja ei saa aru hageja etteheidetest. Inetus on subjektiivne hI.ng. Hageja taotlus ei ole selge. 14.12.2011 kohtuistungil kuulab kohus ära tunnistada D. B.i,kes selgitab , et mõra hambasilda võis tekkida proteeside tegemise ebaõige tehnoloogia tõttu. Tema oli ainult hambasilla paigaldaja. Ta rääkivat alati , et garantii on kaks aastat, kuid patsient võib ka hiljem pöörduda.T a ei rääkivat kunagi viiest aastast. Garantiid ei saanud ta patsiendile anda, kuna töökoht Ambrifa Medicum ei olnud tema alaline töökoht ja 5 aasta garantiid ei saanud juba seepärast anda, et võinuks seal 5 aasta pärast enam mitte töötada. Hamba lihvimine ei mõjuta keraamilise proteesi esiosa. Kui sealt tuli tükk ära ,see räägib sellest, et oli rikutud keraamilise proteesi valmistamise tehnoloogiat. Valmistamise vastutus on tehnikul, arst võtab jäljendi proteeside jaoks, valmistab hambad proteeside jaoks ette. Antud juhul tehnik kandis peale üleliigse koguse keraamikat. See ,kuidas tehnik kihistab keraamikat metalli peale ,see ei ole arsti töö. Hambatehnik oli ühtlasi asutuse juhataja R., I. J.. Mina osutasin teenuseid lepingu alusel. Põhitöökoht oli teine. Minu juurest läks hageja ära ,kõik oli korras. Esiosas keraamika juures ei olnud kildusid. Hammaste seespool nägin ühte ja siis ma lihvisin seda. Lihvimine ei ole reeglina soovitav. Tavaline toit keraamikat ei kahjusta. Milliseid materjale R. keraamikas kasutas, ta ei oskavat öelda. 5 aastat garantiid ei anta isegi Saksamaal. Mingites Eesti hambaravikabinettides antakse kirjalik garantii ka. R. ütles, et plastmassproteesidele kehtib 1-aastane garantii ja keraamilistele 2 aastat. Ma võisin öelda, et see töö kestab 5 või 10 aastat ,konkreetset garantiid ma ei ole andnud. Kostja leidis ,et pole ju millegi üle vaielda, sest kui hageja arsti juurest lahkus, oli kõik korras. Keraamika kvaliteedi üle ei ole vaidlust siiani olnud. Hageja soovis esitada ekspertkomisjoni liikmele küsimusi selle kohta ,kas algusest peale oli tehtud midagi valesti. Ta soovis, et kostja firma esindaja tuleks kohtusse. 14. juuni 2012 kohtuistungil hageja selgitas ,et tehnik mingit garantiid ei andnud. Garantii andis arst. Ma läksin 3 aasta pärast tśekiga kohale ,mida kästi töö ümbertegemiseks alles hoida. Ma ootasin , et aega veel on . Pidi olema viis aastat. Kostja märgib , et probleemi ei ole selles, et hageja ei tunnistaks ,et pöördus arsti poole 3 aasta pärast. Probleem tekkis peale kolmandat aastat. Minu esindatava kohalekutsumiseks ei

näe vajadust. Küsimus on selles, kas keegi on andnud garantiid ja milline see garantii on. Minu klient ei ole ühtegi kohustust rikkunud. Seega ei pea ta midagi maksma , ka moraalset kahju. Asi taandub garantii küsimusele. Hammaste lihvimine silla paigaldusega seoses on lubatud, praod ei pruugi olla lihvimisest. Minu klient ei tegutse teistmoodi kui teised hambaarstid. Hammaste praod ei ole selle hagi esemeks ja asjaoluks. Keegi ei anna mingit paberit kaasa kui kaua peavad hambad vastu pidama. Tehnik ise ongi minu klient. Kui midagi juhtub kolme aasta pärast, siis ei ole siin midagi üllatavat, see on loomulik. Hagi rahuldamine eeldaks seda , et minu klient on kohustust rikkunud. Seda ta ei ole. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud mõista välja hagejalt. Hageja ütleb, et ravikaardil on puudulikud kanded. Ta on käinud seal 3-4 korda peale proteesi paigaldamist. Ta on käinud arsti juures ka järgmisel päeval peale proteesi paigaldamist . Kolme kuu pärast peale paigaldamist käis ka. Siis oli visiidiks number ja ta käis alumiste hammaste pärast. Parandada ei lasknud, sest nägi ,mis ülemistega on tehtud. Kästi maksta visiiditasu peale seda kui hageja küsis tšekki . Mingi tšeki ta sai, see on materjalide juurde lisatud. Siis pöördus ta 3 aasta pärast. Kui probleemid hakkasid tekkima , siis ta hakkas ka tšekke koguma. Korda tegemise eest maksis 9oo krooni , kuid see tuli järgmisel päeval ära. See oli 3 aastat hiljem. Tehniku arvamusest mingit kasu ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi esemeks on kahju tekitamise korvamise nõue hagejale temale ebakvaliteetse raviteenuse osutamise tõttu. Hageja nõude aluseks on need hageja poolt esitatavad faktilised asjaolud ,mida hageja on esitanud kohtule oma nõude tõendamiseks, et temale esitatud raviteenus oli ebakvaliteetne. Vaidlust ei ole selles, et hageja oleks pöördunud temale teenust osutava raviasutuse poole pretensioonidega enne kui möödunud oli kolm aastat temale raviteenuse osutamisest. Hageja pöördus kostja poole 10.märtsil 2010 peale seda kui söömise käigus tuli tema hammaste küljest ära keraamika tükk temale 3 aastat tagasi paigaldatud hambasilla küljest. Hambasilla paigaldamise aeg oli 09.02.2007. Kvaliteetse hambaraviteenuse puhul keraamika tükk ei oleks ära tulnud. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kompensatsiooni temale tekitatud kahju eest, kuna ta on ebakvaliteetse töö tõttu hambaraviteenuse saamisel saanud kahju. Temale osutatud teenuse garantii on viis aastat ning selle garantii on temale andnud hambasilda suhu paigaldanud arst. Hagejal on õigus kvaliteetsele teenusele. Kohus leiab , et kahtlemata on isikul õigus saada kvaliteetset raviteenust ning juhul kui teenus ei ole kvaliteetne , on isikul õigus tuginedes Võlaõigusseaduse (VÕS)§101 lg 1 punktile 3 pöörduda kahju hüvitamise nõudega viie aasta jooksul kohtu poole kahju hüvitamise nõudes raviteenuse osutaja vastu. Aegumistähtaeg kohtusse pöördumiseks on sätestatud VÕS § 771. Hageja ei ole kohtusse pöördumise tähtaega rikkunud, kuna temale osutati raviteenust 09.02.2007 ning kohtusse on ta pöördunud 28.07.2011. Küll aga ei ole tõendatud see, et hageja oleks pöördunud kostja enda poole hambasillale antava garantiiaja jooksul ,milleks on tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni protokolli nr 15 järgi 04.novembrist 2010 1-2 aastat (tl17), mil oleks olnud võimalik raviasutuse kulul teenuse tulemust parandada ja paigutada hagejale vajadusel uus hambasild. Hageja ütleb ,et käis raviasutuses kohe peale hambasilla paigaldamist ja tehtud viga prooviti parandada, kuid ainult arst oli rahul selle tööga ,mida ta parandamiseks tegi, patsient rahul ei olnud. Peale paigaldatud hambasilla parandamist ei tulnud hageja enam arsti juurde enne kui peale 08.märtsi 2010 ,mil keraamika küljest tuli tükk ära. Siis hageja külastas temale

raviteenust osutanud kostjat ning nõudis hambasilla parandamist garantii korras, kuna garantii kehtis talle hambasilda paigaldanud arsti sõnul 5 aastat. Arst oma sõnu aga 14.12.2011 aasta kohtuistungil ei kinnitanud ning väitis nii nagu Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon (tl 17) , et garantii on 1-2 aastat. Kui aga garantii on 1-2 aastat, ei ole tekkinud hagejale kahjujuhtumit, mille eest tal oleks võimalik kahjutasu nõuda. Samuti ei saa sellisel juhul rahuldada ka moraalse kahju nõuet. Kuigi Eestis puudub senini seadus, mis reguleeriks v a j a l i k u l määral tervishoiuteenuste osutajate ja saajate ehk arsti ,õe ja teiste tervishoiuteenuste osutajate ning patsientidevahelisi suhteid ning nende õigusi ja kohustusi (hetkel väljatöötamisel Patsiendiseadus) ei saa väita, et seadusetus annaks aluse patsiendi õiguste rikkumiseks. Võlaõigusseaduse eelnimetatud sätted reguleerivad antud juhtumil hageja kui patsiendi õigusi ja kohustusi ning kohtul ei ole alust kahjujuhtumi puudumisel hageja kasuks raviasutuselt kahju välja nõuda. Kohtuistungil ära kuulatud tunnistaja dr. B.i ütlustes ei tule kahelda ,kuna tema poolt nimetatud garantiiaja pikkus ühtib Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni kirjalikus vastuses toodud garantiiaja pikkusega. Hageja jäi küll kohtuistungil kindlaks sellele ,et arst andis talle suulise garantii viis aastat, kuid arsti sõnul võis ta patsiendile öelda , et see peab vastu 5 aastat ,mitte et sellele antav garantii oleks viis aastat. Kui hageja külastas kostja ettevõtet oma hammaste pärast2007.aastal ja peale seda ta kolme aasta jooksul enam kostja poole ei pöördunud, mida kinnitavad ravikaardi sissekanded (tl 7),siis kostja poolt temale kahju tekitamine on tõendamata. Hageja võis käia hammaste või proteeside suhtes teistes raviasutustes , kuid kui ta kostja juurest lahkus, siis oli arsti sõnul kõik korras. Hageja soovib peale istungimenetlust ja kohtuvaidlusi veel hakata kohtule uusi tõendeid esitama, milline õigus tal oli menetluse käigus. Viimasel, 14.06.2012 kohtuistungil ütles hageja , et tal ei ole enam tõendeid esitada. Kohtul puudub menetluslik õigus peale kõikide tõendite esitamist ja kohtuvaidluste pidamist menetluse jätkamiseks ja hageja taotluste rahuldamiseks . Menetluskulud Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kannab oma menetluskulud ise . Kostja menetluskulud kannab hageja. Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest 30 päeva jooksul. Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.