Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-10563

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 13.03.2012 esitas Tallinna Linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) Harju Maakohtule IT(ka K , V , L ) pärandvara pankrotiavalduse. 19.03.2012 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermet’i, kes esitas kohtule 24.04.2012 ajutise halduri aruande ja 25.04.2012 ajutise halduri täpsustatud aruande, mille kohaselt pärandvara puudub, seega puuduvad vahendid IT pärandvara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 26.04.2012 kohtuistungil on ajutine haldur avaldanud, et menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks peaks olema 1 000 eurot. Kohus määras IT pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1 000 eurot. 04.05.2012 raha deposiiti maksmise kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.05.2012. Seisuga 21.06.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Ajutine haldur on tuvastanud, et IT sündis XXX . aastal Tallinnas ja suri XXX aastal 47. aastasena, tütre H L sõnul suri ema peale pikka maksahaigust. IT oli 10.11.1992-09.11.2006 abielus KST’uga. Võlgniku abikaasa suri XXX. Abieluvara lepingut abikaasade vahel sõlmitud ei olnud. IT on teeninud maksustatavat tulu 2005. aastal kokku 3 766 krooni ja 2006. aastal 4 232 krooni. IT on viimati 2005. aastal teeninud maksustatavat tulu OÜ-st AG(registrikood XXX). IT ́u tütre H L sõnul töötas ema temale teadaolevalt enne 2005 aastat mingil perioodil Soome Vabariigis. Välisriigis saadud tulude kohta halduril andmed puuduvad. IT’u viimaseks teadaolevaks elukohaks on pankrotiavalduses märgitud XXX. Haldur on selgitanud, et nimetatud korteriomand kuulub AT’ule, kes on KST’u vend. Tütre sõnul elas ema peale viimase abikaasa surma aga üksi XXX alevikus üürikorteris. Teadaolevalt puudusid IT’ul ülalpeetavad. ITei ole ajutisele haldurile teadaolevalt olnud registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks ning ei ole füüsilise isikuna ettevõtlusega tegelenud. Vastavalt äriregistri väljavõttele ei ole ITolnud seotud ühegi äriühinguga. ITnimel on avatud arveldusarve Swedbank AS-is, mille saldo 22.03.2012 seisuga on 0 eurot ja AS-is SEB Pank mille saldo 22.03.2012 seisuga on 18,23 eurot. Soomes asuva ITsurnud abikaasaga ühiskasutuses olnud Nordea panga konto jääk on 0,86 eurot, kontot on kasutatud viimati 06.11.2003.

2-12-10563

Ajutisele haldurile teadaolevalt on ITnimel sõlmitud EGO järelmaksu leping ja krediitkaardi leping, millest tulenevad kohustused panga ees moodustavad kokku 1 582,72 eurot. Hinnang võlgniku majanduslikule seisundile Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolev varaline seis alljärgnev: vara: 19,09 eurot; võlad: 1 582,72 eurot. Ajutisel halduril ei ole andmeid selle kohta, et pärandvara suurus võiks lähitulevikus mingis ulatuses muutuda. Arvestades olemasolevat kohustust ja pärandvara suurust, siis ajutise halduri arvamusel puudub võimalus pärandvara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, samuti ei kata pärandvara pankrotimenetluse kulusid. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri aruandest tulenevalt oli maksejõuetuse põhjuseks IT’u surm ning seega ka maksejõuetuse tekkimise s on 2007. aasta augustikuu. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti ITpärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine haldur on esitanud töö aruande, mille kohaselt aruande koostamisele on läinud 6 töötundi (s.h järelepärimiste ja toimiku koostamine, avalduse materjalidega tutvumine, vara arestimine, dokumentide analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistungil osalemine) tunnitasuga 80 eurot. Seega on taotletava ajutise halduri tasu suuruseks 480 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Pankrotimenetluse seotud kulutusi on ajutine haldur teinud summas 26,74 eurot (sisaldab käibemaksu). Juhul kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata palub ajutine haldur tasu hüvitada riigi vahenditest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende

2-12-10563 nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). IT pärandvara suhtes on rahalisi kohustusi summas 1 582,72 eurot, vara on 19,09 eurot. Avaldaja 26.04.2012 arvamusele ajutise halduri aruande kohta on Andres Hermet kohtuistungil vastanud ning m.h selgitanud, et tagasivõitmise võimaluste väljaselgitamiseks tuleks huvitatud isikutel kohtu deposiiti täiendavaid vahendeid tasuda. Avaldaja on kohtuistungil nõustunud, et võimalus raha deposiiti maksmiseks tuleb anda. 04.05.2012 kohtumäärus, millega kohus määras IT pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1 000 eurot ja andis tähtaja 14 kalendripäeva raha deposiiti maksmiseks, on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.05.2012. Seisuga 21.06.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et IT pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna IT pärandvaras ei jätku vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Andres Hermet on esitanud kohtule Andres Hermet pärandvara ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 6 tundi (tunnitasuga 80 eurot), kokku 480 eurot, s.h järelepärimiste ja toimiku koostamine, avalduse materjalidega tutvumine, vara arestimine, dokumentide analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistungil osalemine. Pankrotimenetluse seotud kulutusi on ajutine haldur teinud summas 26,74 eurot (sisaldab käibemaksu).Avaldaja esindaja ei ole taotletava tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb pärandvarast välja mõista. Kuna pärandvarast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus ajutise halduri tasu osalise hüvitamise riigi vahenditest. Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda riigi vahenditest 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) Andres Hermet’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXX.

2-12-10563

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.