2-12-8975/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-12-8975 Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 01.03.2012 esitas AS BI Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 15.03.2012 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pilden’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 19.04.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4 000 eurot. 26.04.2012 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.04.2012. Seisuga 20.06.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed AS BI on registrisse kantud 27.05.1996, põhitegevusalaks on registri ning 2010. majandusaasta aruande järgi haridust abistavad tegevused. Võlgniku peamiste tegevusaladena on deklareeritud konsultatsiooni-, ekspertiisi- ja juriidiliste teenuste osutamine ning õppekursuste, seminaride ja konverentside korraldamine. Võlgnik tegeles ka Eesti Vabariigi õigusaktide vene keelde tõlkimisega. Pärast kinnisasja võõrandamist rentis võlgnik samas asukohas - Narva mnt 42, Tallinnas - bürooruume. 2012.a oli võlgnikul keskmiselt 4 töötajat. Pankrotimenetluse algatamisel majandustegevust ei toimu. Juhatuse liikme kinnitusel kõik üüri-, elektri- ja sidelepingud on lõpetatud 16.01.2012.a. Lõpetamata jäid T AS-iga sõlmitud tähtajaline leping ning 4 töölepingut. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku raamatupidamist ja aruandlust on korraldatud vastavalt raamatupidamisseaduse nõuetele, kuid osa dokumente, vaatamata võlgniku juhatuse liikme lubadusele, jäi aruande koostamise päeva seisuga ajutisele haldurile esitamata, mis võib viidata raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustuse rikkumisele. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole koostatud 2011.a. majandusaasta aruannet. Võlgniku vara Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara hinnanguliselt 2 517,63 euro väärtuses, s.h raha pangakontodel 1 980,10 eurot ja debitoorsed võlgnevused 537,53 eurot. Võlgniku võlad Haldurile esitatud dokumentide alusel on võlgnikul kohustusi kogusummas 44 378,79 eurot, s.h:

Ajutise pankrotihalduri arvamusel ei ole juriidilises isikust võlgniku juhatuse tegudes kuriteo tunnuseid, kuid kinnistu ja põhivara lähikondsetele müügi osas võivad esineda tagasivõitmise võimalused. 19.04.2012 kohtuistungil võlgniku esindaja põhimõtteliselt nõustus halduri järeldustega ja tunnistas maksejõuetust. Svetlana Pilden palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, muud kulud on summas 115,13 eurot. Juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu AS BI pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada AS BI pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

2-12-8975 PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on AS-il BI vara hinnanguliselt 2 517,63 euro väärtuses, (sellest raha pangakontodel 1 980,10 eurot ja debitoorsed võlgnevused 537,53 eurot), teadaolevaid rahalisi kohustusi on vähemalt summas 44 378,79 eurot, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 19.04.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4 000 eurot. 26.04.2012 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.04.2012. Kohus leiab, et AS BI pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud AS BI pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. AS BItuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 18.04.2012 on Svetlana Pilden esitanud kohtule AS BI ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 21,5 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h päringute koostamine krediidiasutustele ja registritele võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamiseks ning varanduslikule seisule hinnangu andmiseks, kogutud dokumentide ja raamatupidamisaruannete kontrollimine ja analüüs, ajutise pankrotihalduri aruande koostamine, kohtuistungist osavõtt, raugemise korral 13 töötajale hüvitiste taotlemine, töölepingute lõpetamine. Kulude summa 115,13 eurot koosneb tasuliste päringute tasust ja bürookuludest. Võlgniku esindaja ei ole tasu ja kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu ja kulude summa on mõistlik ning vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 1 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, samuti ajutise halduri kulude summa 115,13 eurot tuleb võlgnikult välja mõista. Kuna võlgnikul on likviidset vara rahana pangakontodel summas 1 980,10 eurot, millest ei jätku ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks, tuleb väljamõistetud tasust hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Svetlana Pilden’i arvelduskontole SEB pangas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Svetlana Pilden on esitanud kohtule taotluse määrata dokumentide hoidjaks AS BI seaduslik esindaja juhatuse liige JK(isikukood XXX, XXX). Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada.