lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-13765/26

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 21.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-11-13765/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1415
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Koplimäe Agro10844970(Kostja)24/7 kaubandus OÜ11141531(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

2-11-13765 Tallinna Ringkonnakohus 21.06.2012, Tallinn Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom AS Oilseeds Trade hagi OÜ Koplimäe Agro vastu hinnavahe hüvitamise ja leppetrahvi saamiseks 37 728,08 eurot Harju Maakohtu 10.04.2012 otsus AS Oilseeds Trade apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Hageja AS Oilseeds Trade (registrikood 11141531, asukoht Paldiski mnt 93a, 10617 Tallinn), esindaja advokaat Andrias Palmits Kostja OÜ Koplimäe Agro (registrikood 10844970, asukoht Anija mnt 74-2, Anija küla, Anija vald, 74402 Harjumaa), esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 10.04.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonikohtus kantud menetluskulud AS Oilseeds Trade kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
AS Oilseeds Trade ja OÜ Koplimäe Agro sõlmisid 12.04.2010 müügilepingu L5-1/61, mille punkt 1 kohaselt kohustus kostja müüma hagejale 2010 saagist kokku 300 tonni vilja (suvirapsi) ning andma lepingu p 2 kohaselt müüdava vilja hagejale üle hiljemalt 15.10.2010. 28.04.2010 allkirjastasid pooled lepingu lisa, milles fikseerisid tarnitava vilja koguse ning selle müügihinna. Samuti täpsustasid pooled, et teravili tarnitakse 2010.a oktoobris-novembris. Lepingus viidatud tarneaja jooksul kostja hagejale lepingu esemeks olevat teravilja ei tarninud,

vaid teatas 28.09.2010 kirjas, et keeldub teravilja tarnimisest, kuivõrd tema poolt kasvatatud vili on väidetavalt ikaldunud. Hageja sellega ei nõustunud ning teatas kostjale 06.10.2010 kirjaga, et nõuab hinnavahe hüvitamist. 29.10.2010 teavitas hageja kostjat, et nõuab leppetrahvi tasumist. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista hinnavahe 22 656 eurot 55 senti ning lepingute alusel leppetrahvi 13 071 eurot 53 senti, seega kokku 35 728 eurot 08 senti. Kostja seisukoht

2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei ole tema 12.04.2010 ostu-müügilepingut nr L51/61 sõlminud. Juhul, kui kohus ei peaks kostja seisukohaga nõustuma, esitab kostja alternatiivsed seisukohad. 2010.a suvi oli rapsi kasvatamiseks väga ebasoodne ning enam suvirapsi saaki ikaldus. Seetõttu, kui isegi hageja ja kostja oleks sõlminud müügilepingu 300 tonni suvirapsi kohta, oleks väga ebasoodsad ilmastikuolud vaadeldavad vääramatu jõuna ning 300 tonni suvirapsi müümata jätmine hagejale oleks vaadeldav VÕS § 103 lg 2 tähenduses. 12.04.2010 ostu-müügilepingut tuleb vaadelda hageja tüüptingimustel sõlmitud lepinguna ning selle sisu ei saanud kostja lepingu sõlmimisel mõjutada. Lepingu p 9.2 regulatsioon, milles ei loeta erakordseid ilmastikuolusid vääramatuks jõuks, on vaadeldav tühise tüüptingimusena. Samuti lepingu p 7.1, mis võimaldab hagejal nõuda samaaegselt leppetrahvi ja asenduskauba kogu hinnavahe hüvitamist, on tühine tüüptingimus. 12.04.2010 ostu-müügilepingu p 7.1 tuleks vaadelda koosmõjus VÕS § 161 lg-ga 2 ning tõlgendada selliselt, et hagejal on õigus nõuda asenduskauba hinnavahe hüvitamist selles ulatuses, mida müüja poolt makstav leppetrahv ei kata. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja OÜ-lt Koplimäe Argo AS Oilseeds Trade kasuks leppetrahvi 13 071 eurot 53 senti ning hinnavahe 7784 eurot 94 senti. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Poolte vahel oli sõlmitud 12.04.2010 ostu-müügileping nr L5-1/61. Leping on poolte esindajate poolt allkirjastatud. Kohtu määratud ekspertiisiga on tuvastatud, et leping on allkirjastatud kostja juhatuse liikme Ago Pärnamäe poolt ja leping on ehtne ning selles ei ole asendatud lehekülgi. Kohus ei nõustunud kostja tuginemisega vääramatu jõule. Pooled tegutsevad tegevusalal, mis on seotud põllumajandusliku tootmisega ning sõltuv igati ilmastiku tingimustest. Ilmastikutingimused on poolte äririsk, mida nad saavad maandada kindlustuse kasutamisega. Hageja on kasutanud eelnevalt välja töötatud tüüplepingut. Seda tõendab poolte vahel 18.08.2009 sõlmitud ostu-müügileping suvirapsi ostuks, mille tingimused on identsed 12.04.2010 sõlmitud lepinguga. Seda, et lepingu tingimused olid eelnevalt läbi rääkimata tõendab kostja seaduslik esindaja Ago Pärnamäe kohtuistungil vande all antud ütlusega. Ostu-müügilepingu p 7.1 võimaldab hagejal nõuda samaaegselt leppetrahvi ja asenduskauba kogu hinnavahe hüvitamist. Kuna tegemist on tüüptingimustega, siis selline kord, mis erineb VÕS § 161 lg 2 sätestatust, tuleb lugeda kohustatud lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.

VÕS § 161 lg 2 järgi kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kuna kostja rikkus lepingut ning rikkumine ei ole vabandatav, on hageja poolt nõutav leppetrahv 13 071 eurot 53 senti põhjendatud. Lepingu p 7.1 näeb ette ostja õiguse nõuda leppetrahvi lepingu rikkumise korral 15% täitmata lepingu mahust. Lepingu lisa kohaselt oli 1 tonni rapsi hinnaks 4545 krooni, lepingu kogumaksumus 1 363 500 krooni, ehk 87 143 eurot 53 senti. Nimetatud summast 15% moodustab 13 071 eurot 53 senti. Hinnavahe ehk kahju suuruse arvestamisel tuleb lähtuda keskmisest turuhinnast, mis 2010.a oktoobris, mil kostja oli kohustatud lepingut täitma, moodustas umbes 360 eurot. Seega oleks 300 tonni eest tulnud tasuda 108 000 eurot, seega on hinnavahe 20 856 eurot 47 senti. Nimetatud kahju suurusest katab leppetrahv 13 071 eurot 53 senti, millest tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 7784 eurot 94 senti. Apellatsioonkaebus

4.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles see näeb ette menetluskulude jätmise poolte endi kanda ning teha uus otsus, millega jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud palub hageja jätta samuti kostja kanda. Kaevatavas otsuses on maakohus jätnud poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus on viidanud otsuses küll menetluskulude jaotamist puudutavatele õigusnormidele, kuid kohtuotsusest puudub motivatsioon, miks kohus viidatud õigusnorme rakendas ning otsustas menetluskulud jagada just niisugusel viisil. Kohus on jätnud menetluskulude jaotamisel tähelepanuta TsMS § 162 lg-s 4 ja § 169 lg-s 1 sätestatu. Kostja primaarseks väiteks käesolevas tsiviilasjas oli, et hageja ei ole kostjaga lepingut (lepingust nähtuvatel tingimustel) sõlminud, mistõttu määras kohus kostja taotlusel ekspertiisi. Ainuüksi ekspertiisi tegemise tõttu, mille aluseks oli kostja pahauskne taotlus, on venitatud käesoleva tsiviilasja menetlust. Sellise taotluse esitamisega on kostja asunud kohut eksitama, mis on TsMS § 200 lg 2 järgi lubamatu. On ebaõiglane, et kostja ebaõigete väidete esitamise ja ekspertiisi läbiviimise tõttu peab hageja kandma oma menetluskulud täielikult ise. Hageja on ekspertiisi läbiviimisesse puutuvalt tutvunud eksperdile kostja esitatud küsimustega, kujundanud nende osas õigusliku seisukoha ning esitanud selle kohtule kirjalikult, tutvunud eksperdi arvamusega ning esitanud eksperdi järeldustesse puutuvalt kohtule täiendava kirjaliku seisukoha. Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud hageja kanda.

jätta

selle

rahuldamata

ja

Ringkonnakohtu otsus

6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjalt mõisteti hageja kasuks välja leppetrahv ja hinnavahe kogusummas 20 856,47 eurot. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel jõustunud. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Maakohus rahuldas vaidlustatud kohtuotsusega AS Oilseeds Trade nõude osaliselt. Seega sai maakohus menetluskulude jaotamisel juhinduda TsMS §-st 163. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotamine menetlusosaliste vahel on kohtu diskretsiooniotsus ja kohtu poolt menetluskulude jätmine poolte endi kanda on seaduslik. Vastuväidete esitamine hageja nõudele, lepingu tõesuse kahtluse korral ekspertiisi taotlemine on kostja õigus ning seda ei saa käsitleda asja arutamise venitamisena. Nimetatud menetlusõiguste kasutamine ei anna alust menetluskulude jaotamiseks teisiti kui vaidlustatud otsuses on tehtud. Hageja viited TsMS § 162 lg-le 4 ja § 169 lg-le 1 ei ole antud vaidluse asjaolusid arvestades kohaldatavad. Riigikohus on 04.04.2011 lahendis nr 3-2-1-4-11 nimetanud TsMS § 169 lg 1 seaduses sätestatud erandiks, mille kohaldamiseks käesoleva vaidluse asjaolud alust ei anna. Samuti ei vasta asjaolud TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks vajalikule kõrgendatud standardil, st kulude poolte kanda jätmine ei ole äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse muutmiseks ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja