Tartu Maakohus
Kohtunik
Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2012 Põlva, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-11-47031
Tsiviilasi
Danske Bank AS Eesti filiaali hagi OÜ Tanima ja T. P. kapitalirendilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised
Hageja: Danske Bank AS Eesti filiaal (registrikood: 11488826; asukoht: Narva mnt 11, Tallinn), lepinguline esindaja Külliki Tammik (OÜ Julianuse Õigusbüroo, postiaadress A. Weizenbergi 20, Tallinn Kostja 1: OÜ Tanima (registrikood: 10944216; asukoht Mooste alevik, Mooste vald, Põlva maakond) Kostja 2: T. P. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxx xxxx xxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx) Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlustoiming Kirjalik menetlus
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt kindlaks tehtud asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 17.04.2012 otsusega mõisteti solidaarselt OÜ-lt Tanima ja T. P. Danske Bank AS Eesti filiaali kasuks välja 14 953,80 eurot ning jäeti hageja menetluskulud 89 % ulatuses kostjate kanda ning kostjate menetluskulud 11 % ulatuses hageja kanda. Kohtuotsus on jõustunud 18.05.2012. Hageja palub 25.05.2012 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses jätta kostja kanda järgmised hageja menetluskulud: riigilõiv 1597,79 eurot, hageja õigusabikulud 719 eurot. Kostjad omapoolset menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei ole esitanud. Kostjad pole ka esitanud kohtu poolt antud tähtajaks vastuväiteid hageja menetluskulude nõudele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagi esitamisel on hageja tasunud 1597,79 eurot riigilõivu, mida tõendab maksekorraldus (II kd tl 3) . TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Julianus Inkasso OÜ 13.05.2011 esitatud arve (II kd tl 4) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale OÜ Julianuse Õigusbüroo õigusabiteenuse osutamise eest 319,56 eurot ja Julianus Inkasso OÜ 25.04.2012 esitatud arve ( II tl 5) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale OÜ Julianuse Õigusbüroo õigusabiteenuse osutamise eest 399,44 eurot. Kokku tuleb hagejal maksta OÜ Julianuse Õigusbüroole 719 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtumenetluses osales hageja lepingulise esindajana Külliki Tammik OÜ-st Julianuse Õigusbüroo. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 19 200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 6400 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 14 853,70 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Arvestades asja keerukust
2 (3)
ja mahtu on alust asuda seisukohale, et lepingulise esindaja kulu on ka põhjendatud ning vajalik. Seega on hageja menetluskulud kokku 2316,79 eurot (1597,79 + 719). Kuna hageja menetluskulud jäid kohtuotsusega kohaselt kostjate kanda 89% ulatuses, tuleb kostjatelt hageja menetluskulude katteks välja mõista kokku 2061,94 eurot (0,89 x 2316,79). Kohtuotsuses on jäänud märkimata, et menetluskulud jäävad kostjate kanda solidaarselt. Olukorras, kus võlg on kostjatelt välja mõistetud solidaarselt, puudub alus asuda ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas teistsugusele seisukohale. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades kostjatelt väljamõistetud menetluskulude suurust, ületab kaebuse hind 200 eurot, mistõttu kostjad saavad määrust vaidlustada. TsMS § 466 lg 3 kohaselt määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
Kohtunik Rita Kulberg
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.