Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused D. B. /S E. F. OÜ T (kostja 1) sõlmisid 21.02.2007 kapitalirendilepingu nr 270221TA ja kapitalirendilepingu nr 270222TA (edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt kostja 1 võttis liisingusse autoveotreileri Mercedes-Benz 1831 LL Actros ja autoveotreileri haagise Groenenwegen TSPH LK (edaspidi vara) ja kohustus tasuma liisinguesemete kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud so kuni 15.03.2011 vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja 1 tasuma ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele üldtingimused (edaspidi üldtingimused). Kostja 1 ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale 1 üldtingimuste punkti 10.1 alusel 23.07.2009 ennetähtaegsed lepingu lõpetamise teatised ning palus üldtingimuste punkti 10.3 alusel tagastada viivitamatult lepingu objektiks olevad varad. Hageja oli sunnitud peale lepingu lõpetamist tegema vara realiseerimiseks kulutusi ning esitas kostjale 1 kapitalirendilepingu nr 270221TA alusel 14.10.2010 sellekohase lepingust tulenevate ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahalise kohustuse tasumise nõude ning kapitalirendilepingu nr 270222TA alusel 22.10.2010 sellekohase lepingust tulenevate ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahalise kohustuse tasumise nõude. Kapitalirendilepingut nr 270221TA ja kapitalirendilepingut nr 270222TA on käendanud käendaja T. P. 2) 21.02.2007 sõlmitud käenduslepingutega nr KÄ-270221TA-1 ja KÄ-270221TA-1. Hageja edastas 14.10.2010 käendajale kapitalirendilepingu nr 270221TA alusel teate ja kapitalirendilepingu nr 270222TA alusel 22.10.2010 teate, millega teavitas käendajat tema poolt käendatava kapitalirendilepingu mittenõuetekohasest täitmisest ja pöördus käendaja poole ettepanekuga käendatava kohustuse täitmiseks. Kumbki kostjatest hageja nõudeid tähtajaks ei tasunud. Hagiavalduse esitamisel kujundas hageja tulenevalt VÕS §-st 367 lg 1 oma nõuded alljärgnevalt: Kapitalirendilepingust nr 270221TA tulenevalt vara maksumuse ehk ostuhinna tasumata osa peale lepingu lõpetamist oli 14638,44 eurot (229041,75 krooni). Kapitalirendilepingust nr 270222TA tulenevalt vara maksumuse ehk ostuhinna tasumata osa peale lepingu lõpetamist oli 7255,57 eurot (113525,04 krooni). Kokku vara ostuhinna tasumata osa on 342566,79 krooni, so 21894,01 eurot. Seega leidis hageja hagiavalduses, et vara soetusmaksumuse tasumata osa VÕS § 367 lg 1 alusel on vara maksumuse ehk ostuhinna tasumata osa 21894,01 eurot (342566,79 krooni) miinus vara lubatav müügihind 9203,28 eurot (144000 krooni) = 12690,73 eurot (198566,79 krooni). Kohtumenetluse käigus on ekspert antud arvamuse, mille kohaselt hagi aluseks olevate kapitalirendilepingute objektiks oleva autoveotreileri koos haagisega kohalikuks keskmiseks turuhinnaks on 140000 krooni, millele lisandub käibemaks 18%. Seoses sellega, et ekspert hindas vara kohalikuks keskmiseks turuhinnaks 8947,63 eurot (140000 krooni), suurendab hageja oma nõuet 4000 krooni (255,65 euro) võrra. Seega vara soetusmaksumuse tasumata osa VÕS § 367 lg 1 alusel on vara maksumuse ehk ostuhinna tasumata osa 21894,01 eurot (342566,79 krooni) miinus vara turuväärtus selle tagastamise hetkel 8947,63 eurot (140000 krooni) = 12946,38 eurot (202566,79 krooni). Eeltoodust tulenevalt vara soetusmaksumuse tasumata osa nõue VÕS § 367 lg 1 ja 2 alusel on 12946,38 krooni.

2 (16)

Hageja ei nõustu kostjate poolt kohtumenetluse käigus esitatud vastuväitega, et ekspertiisiakt on puudulik ja ebaõige. Hageja leiab, et asjas tuleb eksperdiarvamust arvestada, kuna ekspert on andnud talle esitatud küsimustes õige ja põhjendatud arvamuse. Seoses kostjate poolt kohtumenetluse käigus esitatud vastuväitega, et vara väärtust tuleb arvestada koos käibemaksuga, märgib hageja järgmist. Hageja arvates tuleb vara soetusmaksumuse tagastamata osalt arvata maha vara müügihind ilma käibemaksuta. Hageja ostab vara käibemaksuga, mille müüja riigile tasub. Kui vara valdus on üle läinud liisinguvõtjale, siis esitab hageja liisinguvõtjale kogu vara käibemaksu kohta arve, mille hageja tasub riigile ning liisinguvõtjal on õigus see käibemaks tagasi küsida antud arve alusel. Liisinguvõtjale esitab hageja liisingugraafiku koos käibemaksuga, kusjuures liisinguvõtja küsib käibemaksu riigilt kohe tagasi. Kui liisinguvõtja tasub hagejale nüüd käibemaksu graafikuga ehk hiljem, siis hageja sisuliselt finantseerib seda käibemaksu kliendile. Kui leping ennetähtaegselt lõpetatakse, siis hageja käibemaksu ümberarvestust ei tee ega riigilt käibemaksu tagasi ei küsi. Hageja müüs vara liisinguvõtjale käibemaksuga, kuid saadud käibemaks tuli riigile maksta ning hageja ei ole saanud käibemaksu arvelt rohkem raha ega saa arvestada vara tasumata osa jäägilt maha vara müügihinda koos käibemaksuga. Hageja nõuab kapitalirendilepingu nr 270221TA tasumata kuumakseid summas 933,50 eurot vastavalt kuumaksete arvetele 15.05.2009, 15.06.2009, 15.07.2009, 15.08.2009. Kuna hageja ütles lepingu üles 23.07.2009, siis saab hageja intressi nõuda üksnes kuni lepingu ülesütlemiseni so kuni juuli 2009, so k.a juuli arvel esitatud ulatuses. Seega on hageja nõue tasumata kuumaksete osas kapitalirendilepingu nr 270221TA alusel 933,50 eurot, intress 155,62 eurot. Hageja nõuab kapitalirendilepingu nr 270222TA tasumata kuumakseid summas 693,52 eurot vastavalt kuumaksete arvetele 15.05.2009, 15.06.2009, 15.07.2009, 15.08.2009. Arvestades asjaolu, et hageja ütles lepingu üles 23.07.2009, siis saab hageja intressi nõuda üksnes kuni lepingu ülesütlemiseni, so kuni juuli 2009, so k.a juuli arvel esitatud ulatuses. Seega on hageja nõue tasumata kuumaksete osas kapitalirendilepingu nr 270222TA alusel 693,52 eurot, intress 106,99 eurot. Kapitalirendilepingu nr 270221TA objektiks olevale varale oli sõlmitud hageja poolt If liikluskindlustuse poliis nr E4535331096 perioodiga 05.03.2009-04.03.2010 maksumusega 324,35 eurot. Nimetatud liikluskindlustuse poliisist maksumusega 324,35 eurot on lepingu ülesütlemise seisuga tasumata liikluskindlustusmaksed kokku summas 79,20 eurot. Alates lepingu ülesütlemisest kuni liikluskindlustuspoliisi perioodi lõpuni on tasumata liikluskindlustusmaksete summa 219,09 eurot, millest kindlustusandja tagastas seoses ennetähtaegse lepingu ülesütlemisega 176,97 eurot, seega kokku on tasumata liikluskindlustusmaksed kindlustusperioodi lõpuni summas 42,12 eurot. Kokku on kostjad kohustatud hüvitama hagejale kapitalirendilepingu nr 270221TA alusel liikluskindlustuse eest 121,32 eurot. Kapitalirendilepingu nr 270222TA objektiks olevale varale oli sõlmitud hageja poolt If liikluskindlustuse poliis nr I0035330317 perioodiga 05.03.2009-04.03.2010 maksumusega 23,46 eurot. Nimetatud liikluskindlustuse poliisist maksumusega 23,46 eurot on lepingu ülesütlemise seisuga tasumata liikluskindlustusmaksed summas 5,73 eurot. Alates lepingu ülesütlemisest kuni liikluskindlustuspoliisi perioodi lõpuni on tasumata liikluskindlustusmaksete summa 15,85 eurot. Kostjad on kohustatud hagejale hüvitama kapitalirendilepingu nr 270222TA alusel liikluskindlustuse eest 21,57 eurot.

3 (16)

Muu kuluna kapitalirendilepingust nr 270221TA tulenevalt nõuab hageja VÕS § 367 lg 4 alusel 99,06 eurot. Hageja on krediidiasutus ja ei tegele oma igapäevases majandustegevuses sõidukite müügiga, kasutades selleks spetsialiseerunud sõidukimüüjate teenuseid. Hagejal on kaasnenud edasimüüja teenuse kasutamisega ja müügiks ettevalmistamisega kulud. OÜ T. esitas arve nr 6519 summas 7622,50 krooni (487,17 eurot, lisandub käibemaks) sh müügi vahendustasu, pesu, tehniline kontroll. Seoses sellega, et OÜ T. oli ise vara ostja, loobub hageja vastavalt arvel nr 6519 toodud vahendustasu nõudest summas 279,45 eurot ja ARK pakett nõudest summas 108,65 eurot. Muu kuluna kapitalirendilepingust nr 270222TA tulenevalt nõuab hageja 38,35 eurot. OÜ T. esitas arve nr 6520 summas 4527,50 krooni (289,36 eurot, lisandub käibemaks) sh müügi vahendustasu, pesu. Seoses sellega, et OÜ T. oli ise vara ostja, loobub hageja vastavalt arvel nr 6519 toodud vahendustasu nõudest summas 142,36 eurot ja ARK pakett nõudest summas 108,65 eurot. Kapitalirendilepingu nr 270221TA põhitingimuste kohaselt on viivise määraks 0,3% päevas võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta. Hageja nõudis algselt viiviseid kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata kuumaksetelt summas 124,51 eurot. Alates lepingu ülesütlemist arvestas hageja viiviseid tasumata kuumaksetelt alates hageja poolt esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 31.10.2010 kuni 12.03.2012 summas 1416,80 eurot, arvestusega, et viivitatud kuumaksed on 933,50 eurot, viivitatud päevi 506, viivise määr 0,3% päevas, viivis päevas 2,80 eurot, kokku viivis 1416,80 eurot. Kuna menetluse käigus kostja esitas muuhulgas vastuväite põhinõudeid ületavas osas viivise nõudmisele, on hageja vähendanud oma viiviste nõuet tasumata kuumaksete suuruseni so 933,50 eurot. Kapitalirendilepingu nr 270222TA põhitingimuste kohaselt on viivise määraks 0,3 % päevas võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta. Hageja nõudis algselt viiviseid kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata kuumaksetelt summas 106,99 eurot. Alates lepingu ülesütlemist arvestas hageja viiviseid tasumata kuumaksetelt alates hageja poolt esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 31.10.2010 kuni 12.03.2012 summas 1035,84 eurot, arvestusega, et viivitatud kuumaksed on 693,52 eurot, viivitatud päevi 498, viivise määr 0,3% päevas, viivis päevas 2,08 eurot, kokku viivis 1035,84 eurot). Kuna menetluse käigus kostja esitas muuhulgas vastuväite põhinõudeid ületavas osas viivise nõudmisele, on hageja vähendanud viiviseid tasumata kuumaksete suuruseni so 693,52 Seega kapitalirendilepingust nr 270221TA ja kapitalirendilepingust nr 270222TA on hagejal kostjate vastu alljärgnevad nõuded: vara soetusmaksumuse tasumata osa 12946,38 eurot kapitalirendilepingu nr 270221TA alusel tasumata kuumaksed 933,50 eurot, tasumata liikluskindlustus 121,32 eurot, muud kulud 99,06 eurot, intress 155,62 eurot, viivis 933,50 eurot kapitalirendilepingu nr 270222TA alusel tasumata kuumaksed 693,52 eurot, tasumata liikluskindlustus 21,57 eurot, muud kulud 38,35 eurot, intress 106,99 eurot, viivis 693,52 eurot. Eeltoodu alusel palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 16743,33 eurot sh põhivõlg 14853,70 eurot, intress summas 262,61 eurot ja viivised summas 1627,02 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise põhinõudelt 0,3 % päevas so 44,56 eurot päevas. Hageja palub menetluskulud solidaarselt jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

4 (16)

Poolte vahel puudub vaidlus, et vara jäi liisingulepingute lõpetamisel hageja omandisse (st kostja 1 tagastas hagejale vara). Liisingulepingu ülesütlemise korral tuleb arvestada liisinguandja kuludest maha liisinguandja omandisse jääva liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel, lähtudes vastava vara harilikust väärtusest (turuväärtusest). Liisinguandja ei saa liisinguvõtjalt nõuda kulude hüvitamist ulatuses, milles need on talle tagastatud liisingueseme väärtusega kaetud. See tähendab, et kui liisingueseme väärtus on võrdne või ületab liisinguandja kulude suuruse, puudub liisinguandjal liisinguvõtja vastu liisingulepingu ülesütlemisest tulenev nõue. Seega tuleb hageja kulude kindlaksmääramisel lähtuda vara tegelikust turuhinnast hagejale tagastamise hetkel so 04.08.2009. Kostjad on seisukohal, et hageja on vara turuväärtuse ebaõigesti kindlaks määranud ega ole lähtunud vara tegelikust väärtusest (turuhinnast). Kostjad leiavad, et Vara tagastamisaegne tegelik turuväärtus oli vähemalt 660000 krooni ehk 42181,69 eurot (koos käibemaksuga). Liisingulepingute sõlmimisel lasi hageja kõnealuse vara väärtuse hinnata ning AS Silberauto Tartu koostatud hindamisaktide kohaselt hinnati veoki väärtuseks 575000 krooni (ilma käibemaksuta) ning haagise väärtuseks 285000 krooni (ilma käibemaksuta). Kokku oli vara väärtuseks 12.02.2007 seisuga seega 860000 krooni ilma käibemaksuta ja 1014800 krooni koos käibemaksuga. Vastavad summad on ka liisingulepingute järgseks vara maksumuseks. Seega on juba ainuüksi liisingulepingute sõlmise aegsest vara väärtusest tulenevalt mõistlikule isikule ilmne, et vara väärtus ei saanud 2,5 aasta jooksul väheneda 716000 krooni (ilma käibemaksuta) võrra ehk ca 83 protsenti, mis teeb vara iga-aastaseks hinnalanguseks ca 50 protsenti. Kostjad on konsulteerinud vara väärtuse hindamise osas ka sõidukiekspertidega, kelle kinnitusel kehtib veoautode ja haagiste hinnalanguse osas seaduspärasus, et veoautode hind langeb aastas keskmiselt ca 15-20% ja haagiste hind ca 10%. Seega sai veoki väärtus mõistlikult võttes 2,5 aasta jooksul langeda ca 330000 kroonini (ilma käibemaksuta) ning haagise väärtus ca 220000 kroonini (ilma käibemaksuta). Kokku pidi vara tagastamisaegne väärtus olema vähemalt 550000 krooni ilma käibemaksuta ning 660000 krooni (42181,69 eurot) koos käibemaksuga. Kostjad juhivad tähelepanu, et turuhind kujuneb välja nõudluse ja pakkumiste vahekorras, st vastavalt turusituatsioonile ja teiste samalaadsete tehingute väärtustele. Seega tuleb vara väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda samalaadsete esemete tehinguhindadest, kusjuures täpselt samasuguste esemete puudumisel tuleb lähtuda lähimate sarnaste eseme tehinguhindadest ning piisava nõudluse puudumisel tuleb lähtuda ka hindadest väljaspool Eestit, eelkõige lähemate naaberriikide hindadest (RKTKo 08.10.2008 nr 3-2-1-77-08 p 15). Seejuures saab turuhinna kindlakstegemisel lähtuda sarnaste esemete müügipakkumistest. Kostjad leiavad, et ka vara tagastamisaegsed analoogsete sõidukite müügipakkumised ( näiteks 15.06.2009 ajalehes Kuldne Börs) kinnitavad, et vara väärtus oli hageja poolt määratust oluliselt kõrgem, suurusjärgus ca 660000 krooni ehk 42181,69 eurot koos käibemaksuga. Kuigi viidatud pakkumistes toodud analoogsed sõidukid on võrreldes vaidlusesemeks oleva varaga 1-4 aastat uuemad, nähtub antud pakkumistest üheselt analoogsete sõidukite üldine hinnatase vara tagastamise ajal ning asjaolu, et analoogsete sõidukite väärtus langeb aastas keskmiselt 20%, mitte aga 50%. Kostjad märgivad, et hageja ei ole omapoolset hindamisakti kostjatele kunagi (sh kohtueelses vaidluses) tutvustanud, mistõttu on kostjatel alust arvata, et vastav akt on koostatud tagantjärele. Sõltumata akti koostamise ajast on nimetatud aktist toodud järeldused ebaõiged ning täielikult põhjendamata. Akti kohaselt on vara väärtuse hindamisel lähtutud „turgu valitsevast olukorrast ja veoki ja haagise seisukorrast". Kostjad leiavad, et vastavas aktis toodud arvamus ei ole kontrollitav ega usaldusväärne, kuna selles ei ole arvamuse kujunemise aluseid esile toodud. Muuhulgas ei nähtu arvamusest, kas üldse ja milliste objektidega on hinnatava vara väärtust võrreldud ning millised on hinnatava vara väärtust suurendavad ja alandavad asjaolud võrreldes analoogsete objektide väärtusega (st puudub vara ja võrdlusobjektide seisukorra võrdlus).

5 (16)

Kostjad märgivad, et vara oli tagastamise ajal kõikidele nõuetele vastav ning oma vanusele vastavas tavapärases st keskmises seisundis. Vastavat asjaolu tõendavad 02.04.2009 teostatud tehnoülevaatuse rahvusvahelised tunnistused nr RV 025663 ja RV 025664, sõidukist 2008 aastal tehtud fotod ning samuti vara müüki korraldanud T. OÜ poolt portaalis Auto.24 müügikuulutusel avaldatud andmed, millises ei ole vara kohta ühtegi olulist puudust esile toodud. Kostjad juhivad tähelepanu ka sellele, et hageja tellitud hindamisaktis on mitmed vara puudused (esistange alumine osa katki, pealisehitus mõradega, uste alumised ääred läbi roostetanud) toodud üksnes üldsõnaliselt ega võimalda vara tegelikku seisukorda (sh vastavate puuduste ulatust) adekvaatselt hinnata. Kostjad osundavad, et nii nagu kõnealuses vanuses olevatel autoveotreileritel tavapäraselt, esines ka varal vähemal määral roostet ja pisemaid puudusi, kuid kõnealusel varal ei esinenud olulisi puudusi (sh olulist roostet või mõrasid), millised oleksid võinud vara turuväärtust oluliselt mõjutada. Kostjate arvates on hageja käesolevas menetluses esitanud vara osas eksitavaid faktiväiteid, millised seavad nii hageja kui ka tema poolt volitatud isiku T. OÜ tegevuse vara hindamise ja müügi käigus kahtluse alla. Nii on hageja nii kostjatele kohtueelses menetluses kui ka kohtule hagiavalduse punktis 2.1 avaldanud, et ta realiseeris vara kokku hinnaga 132000 krooni (koos käibemaksuga). Vara ostja S. T. poolt kostjatele edastatud 02.09.2010 müügiarve nr 6682 kohaselt müüs aga T. OÜ vara tegelikkuses hinnaga 168000 krooni (koos käibemaksuga). Samuti on vara ostja kostjatele avaldanud, et vaatamata tema ostusoovile ei olnud tal võimalik varaga pika aja vältel tutvuda, kuna talle avaldatud andmete kohaselt oli sõiduk Venemaal kasutuses. Seega selgitab eeltoodu vara müügi venimise tegelikke põhjuseid ehk asjaolu, miks müüdi vara enam kui aasta peale vara hagejale tagastamist. Samuti nähtub hageja ja müüki korraldava isiku T. OÜ tegevusest, et nende huviks ei olnudki vara tegeliku turuhinna väljaselgitamine ega turuhinnale vastava väärtusega müük, vaid ilmselt oli vara kas hagejale või T. OÜ-le muul eesmärgil (st kasutamiseks) vajalik. Kostjad leiavad, et hageja kulude arvestamisel tuleb kuludest maha arvestada tagastatava vara väärtus koos käibemaksuga. Hageja on käibemaksukohuslane ning kõnealuste liisingulepingute puhul on tegemist kapitalirendilepingutega, mille puhul kostja 1 tasus liisingulepingute sõlmimisel vastavalt käibemaksuseadusele hagejale käibemaksu kogu vara hinnalt. Puudub vaidlus, et liisingulepingute lõpetamise järgselt toimunud vara müügihinnale lisas hageja samuti käibemaksu. Hagejal on käibemaksukohuslasena KMS § 29 lg 1 kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, mistõttu käibemaks ei kujuta hageja jaoks endast kulu (st hageja saab käibemaksuga maksustavatelt teenustelt ja kaupadelt tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksu maha arvata ning seetõttu väheneb tema poolt tasumisele kuuluva käibemaksu ulatus). Riigikohus on liisingueseme väärtuselt käibemaksu mahaarvamise küsimusi põhjalikult käsitlenud 09.12.2008 otsustes asjades nr 3-2-1-118-08 ja 3-2-1-124-08, millele kostjad oma seisukohas tuginevad. Riigikohus andnud pärast 01.05.2004 sõlmitud kapitalirendilepingute puhul selge juhise, mille kohaselt pärast 1. maid 2004 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb liisingueseme tagastamisaegse väärtuse kindlakstegemisel lähtuda käibemaksuga väärtusest (hinnast). Seega arvestades, et kõnealused liisingulepingud (kapitalirendilepingud) on sõlmitud peale 01.05.2004 ja kogu vara on juba käibemaksuga maksustatud, tuleb ka vara tagastamisaegse väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda käibemaksuga väärtusest (hinnast). Isegi juhul, kui hageja poolt määratud vara väärtus ilma käibemaksuta olnuks tõesti 140 000 krooni, oleks hageja pidanud oma kuludest maha arvama 168 000 krooni ( 140000 x 20 %). Kostjad leiavad, et eksperdiarvamus on puudulik ja ilmselt ebaõige ning selles märgitud vara väärtusest ei saa lähtuda. Kostjad heidavad eksperdile ette, et järeldus vara müügiprotsessi

6 (16)

avalikkusest ja läbipaistvusest on rajatud oletustele ja kontrollimata eeldustele. Ekspert pole analoogsete sõidukite müügipakkumiste andmeid sisuliselt hinnanud ega arvesse võtnud, jätnud põhjendamatult kõrvale kõige kõrgema hinnaga müügipakkumised ja 2009 müüdud kahe sõiduki müügihinnad. Ekspert on küll ekspertiisiaktis võrdlusandmetena toonud välja ka portaalis Auto24.ee avaldatud muude analoogsete sõidukite müügipakkumiste andmed, kuid ekspertiisiakt ei sisalda vähimatki analüüsi, kuidas ja millises suunas vastavad müügipakkumised (võrdlusandmed) vara väärtust mõjutavad. Seega ei ole ekspertiisiakti lk 5 toodud järeldus, mille kohaselt on ekspert vara väärtuse määramisel muuhulgas lähtunud teistest müügipakkumistest, arusaadav ega kontrollitav ning ekspert on sisuliselt jätnud kohaliku turusituatsiooni (analoogsete sõidukite müügihinnad) arvesse võtmata. Kostjad leiavad, et analoogsete sõidukite müügipakkumised ei kinnita eksperdi järelduste õigsust. Esiteks on ekspert lähtunud üksnes ühes müügikanalis - portaalis Auto24.ee - avaldatud müügipakkumistest ega ole põhjendanud, miks ei ole kõrvutatud teisi avalikke müügikanaleid (nt Kuldne Börs jne). Teiseks on ekspert esiletoodud müügipakkumistest jätnud välja kaks kõige kõrgema hinnaga sõidukit (lk 3 toodud tabeli pos. 9 ja 10 vastavalt müügihindadega 1100000 krooni ja 1400000 krooni ilma käibemaksuta), põhjendades vastavate pakkumiste kõrvalejätmist lakooniliselt märkusega, et vastavad müügipakkumised on ilmselt ebareaalsed. Kostjad leiavad, et vastavate müügipakkumiste ebareaalsus ei ole sugugi ilmne ning ekspert on nimetatud pakkumised täiesti põhjendamatult kõrvale jätnud. Kolmandaks, vaadeldud müügipakkumiste alusel müüdi eksperdi kinnitusel 2009.a. jooksul 2 sõidukit (lk 3 tabeli pos. 8 ja 5 vastavalt müügihindadega 399000 krooni ja 300000 krooni ilma käibemaksuta). Ekspert ei ole vähimalgi määral selgitanud, millisel põhjusel tuleb olukorras, kus kõnealusest varast kõigest aasta noorem sõiduk (tabeli pos. 8) müüdi 2009.a. septembris reaalselt hinnaga 399000 krooni ilma käibemaksuta, lugeda samal ajahetkel kõnealuse vara väärtuseks kõigest 35 protsenti analoogse sõiduki reaalsest müügihinnast. Kostjad leiavad, et vastava analoogse sõiduki reaalne müügitehing näitab otseselt ja vahetult, et kõnealuse vara väärtus ei saanud 04.08.2009 seisuga olla kõigest 140 000 krooni ilma käibemaksuta. Arvestades raskeveokite keskmist aastast hinnalangust (20%), pidi kõnealuse vara väärtus viidatud reaalset müügitehingut arvestades olema ka majanduslanguse tingimustes vähemalt 319 000 krooni ilma käibemaksuta ja 382 800 krooni koos käibemaksuga. Samuti ei ole nähtu ekspertiisiaktist, et ekspert oleks võtnud arvesse tabeli pos. 5 märgitud sõiduki ülilühikest müügiaega (0,8 kuud), milline viitab otseselt kiirmüügi teostamisele. Ekspert on kostjate arvates ebaõigesti eeldanud, et vara ei olnud heas seisukorras. Eksperdi järeldus Eksperdi järeldus tugineb vara seisukorra ja remondivajaduse osas üksnes 06.08.2009 koostatud hindamise aktil. Viimane ei kajasta vara seisukorda õigesti. Vara oli oma vanusele vastavas heas seisukorras, oluliste puudusteta. OÜ T. poolt tehtud fotodelt 06.08.2009.a. aktis märgitud olulisi puudusi (pealisehituses esinevad mõrad jne) ei nähtu. Eksperdi järeldus, et ilmselt on otstarbekas vara realiseerida kohalikul turul, ei põhine kontrollitud andmetel ja on seega oletuslik. Ekspert on kinnitanud, et tal puudus ligipääs Euroopa turul kasutatud rasketehnikat pakkuvate internetiportaalide Mobile, Autoline, Mascus jt arhiividele, mistõttu saab ta vaadelda üksnes käesoleval ajal (s.t. enam kui 2,5 aastat hilisemal ajal) aktiivseid müügipakkumisi. Olukorras, kus eksperdil puuduvad andmed analoogsete sõidukite müügipakkumiste kohta 04.08.2009 seisuga, on ilmne, et ekspert ei saa võtta seisukohta asjaolu kohta, kas vastaval ajal oli otstarbekam vara realiseerida Eestis või välismaal. Seda enam, et ekspert ei ole esile toonud ka välismaal müügi korral kaasnevate kulude ligilähedastki suurusjärku. Kuna vara tagastamisaegne väärtus ületas hagejale seoses liisinglepingute ülesütlemisega tekkinud kulude suuruse, puudub hagejal VÕS §-st 367 lg 1 tulenevalt kostjate vastu nõudeõigus.

7 (16)

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 403 lg 1. Viimases on sätestatud, et poolte nõusolekul võib asja lahendada seda kohtuistungil arutamata. Hageja on juba hagiavalduses väljendanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja on 30.01.2012 vastuses hagile kinnitanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on 08.03.2012 ( tl 167) pooli teavitanud asja lahendamisest kirjalikus menetluses. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostjad ning tõendavad lepingud koos maksegraafikute ja üldtingimustega (tl 20-34) sõlmisid hageja õiguseellane AS Sampo Pank ja OÜ T 21.02.2007 kapitalirendilepingu nr 270221TA ja kapitalirendilepingu nr 270222TA, mille alusel OÜ T liisis autoveotreileri Mercedes-Benz 1831 LL Actros maksumusega 678500 krooni ja autoveotreileri haagise Groenenwegen TSPH LK maksumusega 336300 krooni ning kohustus tasuma liisinguesemete kasutamise eest tasu vastavalt lepingute lisaks olevatele maksegraafikutele. Samuti kohustus OÜ T tasuma vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid vastavalt kindlustusmaksete tasumise graafikule. Kohtu hinnangul vastavad eespoolviidatud kapitalirendilepingud VÕS §-s 361 sätestatud liisingulepingu tunnustele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostjad ning tõendavad käenduslepingud ( tl 39,40) sõlmis AS Sampo Pank kapitalirendilepingu nr 270221TA ja kapitalirendilepingu nr 270222TA täitmise tagamiseks Tanel P. nr KÄ-270221TA-1 ja KÄ-270221TA-1. Käenduslepingute kohaselt T. P. endale täies ulatuses vastutuse OÜ-ga T sõlmitud kapitalirendilepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest sh liisingumaksete, intressimaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Käenduslepingu nr KÄ-270221TA-1 kohaselt käendaja rahalise vastutuse maksimummäär on 598000 krooni ja käenduslepingu nr KÄ270222TA-1 kohaselt käendaja rahalise vastutuse maksimummäär on 296400 krooni. Kokku lepiti ka selles, et juhul kui OÜ T ei täida kapitalirendilepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, on liisinguandjal õigus nõuda lepingu täitmist nii OÜ-lt T kui T. P. ka mõlemalt ühiselt. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa oma nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud solidaarvastutuse kohaldamises. VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb VÕS § 82 lõike 2 alusel kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Üldtingimuste punktide 10.1, 10.1.3 ja 10.1.6 kohaselt hagejal liisinguandjana on õigus leping üles öelda ennetähtaegselt ning etteteatamiseta muuhulgas juhul kui kostja on viivituses rendimakse või muu lepingust tuleneva makse tasumisega ja hoiab kõrvale lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Hageja väitel, mille on sisuliselt õigeks võtnud ka kostjad, ei tasunud OÜ T rendimakseid maksegraafikutes kokkulepitud tähtaegadeks, mistõttu hageja ütles lepingud ennetähtaegselt üles, saates 23.07.2009 OÜ-le T sellesisulised teated ( tl 35-36). Ühtlasi palus hageja üldtingimuste punkti 10.3 alusel tagastada viivitamatult lepingu objektiks olevad varad. Üldtingimuste punkti 10.3 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja vara ja varaga seotud dokumentatsiooni hagejale koheselt tagastama. Pooltel ei ole

8 (16)

vaidlust selle, et OÜ T tagastas vara hagejale 04.08.2009 ( vara üleandmise-vastuvõtmise akt tl 177). Autoveoki ja autoveotreileri 06.08.2009 hindamise aktist ( tl 81) nähtuvalt hindas T. OÜ veoki hinnaks 150 000 kuni 160 000 krooni ( ilma käibemaksuta). Vara müüdi umbes aasta pärast OÜ T. vahendusel. Hageja väitel realiseeriti treiler hinnaga 72875 krooni (lisandub käibemaks) ning haagis hinnaga 37125 krooni (lisandub käibemaks) so kokku 110 000 krooni ( millele lisandub käibemaks) so kokku 132 000 krooni ( 8436,34 eurot). Hageja väide müügihinnast on ümber lükatud kostja esitatud T. OÜ 02.09.2010 arvega nr 6682 ( tl 75), millest nähtuvalt veoauto ja haagise eest pidi S. T. tasuma 140 000 krooni, millele lisandub käibemaks 28 000 krooni so kokku 168 000 krooni. VÕS § 367 lg 1-4 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja esitas OÜ-le T liisingulepingute ülesütlemisest tulenevate kulude nõuded 14.10.2009 ja 22.10.2010 ( tl 37-38), samuti pöördus käendaja T. P. ettepanekuga käendatavate kohustuste täitmiseks ( tl 41-42). Kostjad kohtuväliselt ega käesoleva ajani hageja nõudeid rahuldanud ei ole. Vara ostuhinna tasumata osa Hageja väitel, mida sisuliselt pole eitanud ka kostjad, oli kapitalirendilepingu nr 270221TA järgne ostuhinna tasumata osa lepingu lõppedes 14638,44 eurot (229041,75 krooni) ja kapitalirendilepingu nr 270222TA järgne ostuhinna tasumata osa lepingu lõppedes 7255,57 eurot (113525,04 krooni). Seda kinnitab ka maksegraafikutes näidatud vara maksumuse saldo 15.09.2009 seisuga. Nii on oli kapitalirendilepingu nr 270221TA järgne ostuhinna tasumata osa 14638,44 eurot (229041,75 krooni) ja kapitalirendilepingu nr 270222TA järgne ostuhinna tasumata osa 7255,57 eurot (113525,04 krooni) so kokku 342566,79 krooni so 21894,01 eurot. Kuna kostja OÜ T liisingulepingute esemeks olnud vara hagejale tagastas, tuleb VÕS §-st 367 lg 1 ja 3 tulenevalt ostuhinna tasumata osast maha arvata vara väärtus tagastamise ajal so 04.08.2009. Asjas on keskseks vaidlusaluseks küsimuseks, milline oli vara väärtus tagastamise ajal. TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kuna poolte nägemus vaidlusaluse vara väärtusest oli kohtumenetluse algusest alates erinev, määras kohus kostja taotlusel sõiduki väärtuse hindamise ekspertiisi ( määrus tl 121-122). Riiklikult tunnustatud eksperdi R. M. .03.2012 koostatud ekspertiisiaktis nr 12-103 ( tl 128-133) antud eksperdiarvamuse kohaselt autoveotreileri Mercedes-Benz Actros 1831L registrimärgiga 576 TGO koos haagisega G. registrimärgiga märk 356 GK harilikuks väärtuseks (kohalikuks turuhinnaks) 2009 suvel oli 140000 krooni (ilma käibemaksuta) so 8947,63 eurot. Vastuseks kohtu esitatud küsimustele on ekspert selgitanud veel järgmist. Haagis on kooslus vedukautoga, haagise komplekti kuulub ka vedukautole paigaldatav pealisehitus ja eeldab ka vedukauto teatavaid ümberehitusi. Seetõttu, kui eraldi realiseerida vedukit ja haagist, on nõudlus üksiku osa järgi oluliselt väiksem, kui treileril tervikuna ja on tõenäoline, et eraldi realiseerides vedukit ja haagist

9 (16)

on nende summaarne turuhind madalam, kui autorongil tervikuna. Täpselt samasugust vedukit ja haagist vaadeldud perioodil Eesti turul pakkumisel ei olnud. Tõenäoliselt ei ole maailmas ka kahte absoluutselt ühesugust kasutatud sõidukit. Seetõttu ongi vaadeldud analoogseid sõidukeid, MB Actros vedukiga erinevate sõidukiveo treileritega. Vaadeldud perioodil oli pakkumisel vaid võimsama mootoriga 1-4 aastat uuemad, väiksema läbisõiduga, analoogses varustuses Actrosed ja nende müügihinnad on toodud akti lisas nr 1. Teist marki vedukitega autoveotreilereid oli pakkumisel hulgaliselt ja neid vaadeldud ei ole. Eksperdil puudus ligipääs Euroopa turul kasutatud rasketehnikat pakkuvate internetiportaalid Mobile, Autoline, Mascus jt arhiividele, mistõttu saab vaadelda ainult käesoleval ajal aktiivseid müügipakkumisi. Analoogse MB Actros 1831 vedukiga on pakkumisel 2000 aasta autotreiler küsimishinnaga 11500 eurot ja 2001 aasta autotreiler küsimishinnaga 12900 eurot. Teiste võimsama mootoriga 1999-2002 MB Actros autoveotreilerite küsimishinnad Euroopa turul jäävad vahemikku 7294 kuni 16740 eurot. Kui sõiduki omanik soovinuks sõidukit müüa mõnes välisriigis, kaasnenuks sellega transpordikulud. Euroopa turul pakutavad sõidukid on tehniliselt korras ja mitte remonti vajavad. Et müüa antud sõidukit Euroopa turul heas korras sõidukina, tulnuks sõidukil kõrvaldada eelnevalt ohtlikud mõrad pealisehituses ja luua sõidukile kaubanduslik väljanägemine, mis eeldab rahalisi kulutusi. Seetõttu oli ilmselt otstarbekam antud sõiduk realiseerida odavamalt kohalikul turul. Erinevalt hagejast kostjad leiavad, et eksperdiarvamusest ei saa lähtuda, kuna see on ilmselt ebaõige. Kostjad heidavad eksperdile ette, et järeldus vara müügiprotsessi avalikkusest ja läbipaistvusest on rajatud oletustele ja kontrollimata eeldustele. Ekspertiisiaktis on ekspert kirjeldanud sõiduki teadaolevat müügilugu järgmiselt: Hinnatav sõiduk oli avalikult pakkumisel Eesti suurimas kasutatud sõidukite müügi internetiportaalis Auto24.ee ja ilmselt ka T. kasutatud sõidukite müügiplatsil peaaegu aasta (346 päeva) ja kõigil oli seda võimalik osta. Seda ei saa lugeda kiirmüügiks. Alghinnaga so 160 000 krooni oli autorong pakkumisel 3 kuud. 18.11.2009.a. langetati hinda 140000 kroonile. Selle hinnaga oli sõiduk pakkumisel 8,5 kuud, kuni ilmselt leidus sõidukile ostuhuviline, kuna 30.07.2010.a. lõpetati selle hinnaga sõiduki avalik müük. See annab alust arvata, et antud sõiduki selle aja turuhind ei ole madalam. 2009.a. augustist novembrini oli sõiduk avalikult pakkumisel hinnaga 160000 krooni Kõigil oli seda võimalik osta, kuid ostjat ei leidunud, järelikult peab sõiduki turuhind olema madalam. Kohus möönab, et eksperdi järeldus sellest, et ilmselt oli sõiduk ka müügiplatsil, on oletuslik. Samas ei anna see alust arvata, et eksperdi lõppjäreldus oleks ebaõige. Kostja väide, et vara ostjal ei õnnestunud vaatamata müügikuulutusele ja omapoolsele ostusoovile pikka aega varaga tutvuda ega ostu teha, on samuti paljasõnaline. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et hagejal või vara müügiga tegelenud OÜ-l T. äriühingutena oleks majanduslikult kasulik olnud vara müügiga viivitada või seda mingil moel takistada. Kostja pole oma hagi vastuses esitatud väidet, et sõiduk oli tegelikult kasutuses Venemaal, millegagi tõendanud. Kostjad on eksperdile muuhulgas ette heitnud seda, et ekspert pole analoogsete sõidukite müügipakkumiste andmeid sisuliselt hinnanud ega arvesse võtnud, jätnud põhjendamatult kõrvale kõige kõrgema hinnaga müügipakkumised ja 2009 müüdud kahe sõiduki müügihinnad, samuti on ebaõigesti eeldanud, et vara ei olnud heas seisukorras. Kohus kostja etteheidetega ei nõustu. Kohtu hinnangul on ekspertiisiakti alusel võimalik veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtuvalt on ekspert vaadelnud kohaliku autoturu üldist olukorda 2009.a. teisel poolaastal, kasutades selleks kasutatud sõidukite müügikuulutuste internetiportaali Auto24.ee arhiivi andmeid. Kuna üldiselt teadaolevalt on tegemist suurima kasutatud sõidukite müügikuulutuste internetiportaaliga, ei ole kohtu arvates arvestatav kostja etteheide, et pole kasutatud teisi avalikke müügikanaleid ( näiteks Kuldne Börs). On eluliselt usutav, et müüjad avaldavad müügikuulutusi samaaegselt erinevates

10 (16)

andmebaasides. Sellisele arvamusele annab alust ka kostja poolt esitatud väljavõte ajalehest Kuldne Börs ( tl 67), kus on kahe sama sõiduki müügikuulutused samade hindadega, millised on ka eksperdi poolt vaadeldud müügipakkumistes internetiportaalis Auto24.ee ( 2002 aasta MB Actros koos haagisega Lohr ja 2003 aasta MB Actros koos haagisega Kässbohrer). Seega lisaks internetiportaalile Auto24.ee. muude andmebaaside kasutamine ei annaks sisuliselt täiendavat informatsiooni. Ekspertiisiakti kohaselt vaadeldavatel perioodil oli Eesti turul pakkumisel kaheksa erinevate haagistega MB Actros autoveotreilerit (arvestamata hinnatavat sõidukit) sh kaks üle miljoni kroonise hinnaga 2002-2003. aasta sõidukiveokit, mis olid alghinnaga pakkumisel üle poole aasta ja kuulutused lõpetati 2009 aasta suvel. Eksperdi hinnangul olid need ilmselt ebareaalsed, mistõttu jättis need arvamuse andmisel välja. 2009. aasta lõpus müüdi 2000.aaasta ja 2002.aasta autoveotreilerid alghinnaga vastavalt 399000 krooni ja 300000 krooni. 2010.a. jooksul müüdi kaks 2001. aasta treilerit, mis vaadeldud perioodil olid pakkumisel hinnaga 250000 krooni ja 360800 krooni. Müügihinnad olid vastavalt 116667 krooni ja 314000 krooni. 2011.aasta jooksul müüdi 2000.aasta treiler hinnaga 130000 krooni, mis vaadeldud perioodil oli pakkumisel hinnaga 156000 krooni ja 2003.aasta treiler hinnaga 314000 krooni, mis oli pakkumisel 362500 krooniga. Antud sõiduki hariliku väärtuse kujunemist selgitavate muude tähelepanekute ja infona on ekspert märkinud, et vaadeldaval perioodil turul pakutud sõidukid olid sarnases varustuses hinnatava sõidukiga. Hinnatav sõiduk oli kõige väiksema võimsusega mootoriga, kõik teised vedukautod olid võimsama mootoriga Actros 1835-1843 mudelid. Antud sõiduk on väga spetsiifiline ja sihtotstarbeline. Seda saab kasutada vaid sõiduautode/väikekaubikute veoks ja otstarbekalt just mitme kaupa (ca 9-10 sõidukit). Vedukauto ja haagis on kooslus ja eraldi neid kasutada ei saa. Vedukautole on kinnitatud osa haagisest ja vedukauto reeglina ehitatakse ümber spetsiaalselt sõidukitreileri veoks. Sellist sõidukit kasutavad tavaliselt autode müügiga tegelevad ettevõtted ning sõidukite ekspordi ja impordiga tegelevad automüüjad. Selliste autoveotreilerite vajadus sõltub otseselt autode müügist. 2006-2007 aasta oli Eestis majandusbuumi aeg. Aastas imporditi kuni 75000 uut ja kasutatud sõidukit. Nõudlus autoveotreilerite järgi oli suur. 2008. aastal algas majanduslangus. Imporditavate sõidukite arv ja seega ka müük langes peaaegu kaks korda. 2009. aastal langes sõidukite import ja müük veelgi rohkem, ca 4 korda võrreldes 2007. aastaga ja langes tasemele, mis oli 2000-2001. aastal. Seega vähenes oluliselt ka vajadus autoveotreilerite järele ja seoses sellega anti müüki palju kasutult seisvaid autotreilereid. Mõned neist oli pankrotivara ja liisingfirmadele tagastatud vara. Eesti turg oli nendest üleküllastunud, nõudlus nende järgi oli minimaalne ja seega olid langenud ka müügis olevate treilerite turuhinnad ning oli suurenenud müügitehingutel hinna kauplemise võimalus ostjale soodsas suunas. 2011. aastal oli märgatav majanduse elavnemine ja sõidukite müügi suurenemine, mis on toonud kaasa ka nõudluse autoveotreilerite järele. Kui aastatel 2008-2010 oli iga aastaga märgata veokite turuhinna langus, siis 2011.a. on märgata isegi turuhinna tõusu. Käesoleval ajal on pakkumisel neli 1998-2001 aasta autoveotreilerit küsimishindadega 9167 kuni 24917 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja poolt viidatud kaks kõige kõrgema müügihinnaga pakkumist erinevad teistest väga oluliselt ( enam kui 700 000 krooni võrra ), on ekspert need oma järelduste tegemisel põhjendatult kõrvale jätnud. Tegemist on ilmselgelt teistest hinnapakkumistest erinevate pakkumistega, mistõttu kohaliku keskmise müügihinna väljaselgitamisel ei ole ka kohtu arvates neid põhjendatud arvesse võtta. Kohtupraktika aktsepteerib seda, et kasutatud auto väärtust saab tõendada sarnaste autode müügipakkumiste või müügiarvetega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.12.2008 otsuses asjas 3-21-118-08 ( punktis 20) on selgitatud, et sellised tõendid on põhimõtteliselt lubatavad võrreldava auto hariliku väärtuse määramisel, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid. Õige

11 (16)

on kostja tähelepanek, et 2009 aastal oli müügis kaks sõidukit ( ekspertiisiakti kolmandal leheküljel toodud tabelis järjekorranumbrite 8 ja 5 all - tl 139) vastavalt hindadega 399 000 krooni ja 300 000 krooni (ilma käibemaksuta). Kohus erinevalt kostjalt leiab, et ekspert on oma arvamuse andmisel selgitanud, miks vaidlusaluse veoki ja haagise väärtus on väiksem. Vaidlusalune veok oli kõige väiksema võimsusega mootoriga, kõik teised vedukautod olid võimsama mootoriga Actros mudelid. See nähtub ka ekspertiisiakti lisadeks olevatest müügikuulutuste väljatrükkidest (tl 135143). Eksperdi poolt tehtud ülevaatest ja juba viidatud müügikuulutustest nähtub, et vaidlusalune veok oli teistest ka tunduvalt suurema läbisõiduga ( üle 1,2 miljoni kilomeetri, samas kui teised olid läbisõiduga alla miljoni kilomeetri). Eksperdi arvamuse usutavust suurendab kohtu arvates ka asjaolu, et sellise hinnaga ( 140 000 krooni ilma käibemaksuta) vaidlusalune veok koos haagisega ka tegelikult hiljem müüdi ( mida tõendab juba eespool viidatud T. OÜ 02.09.2010 arve S. T. -le). Eksperdi arvamus ei erine olulisel määral ka 06.08.2009 koostatud hindamisaktis märgitust, mille kohaselt määrati veoki ja haagise hinnaks 150 000 kuni 160 000 krooni. Erinevate hinnangute vahe on maksimaalselt 13 %. Kohtu arvates on üldiselt teadolevad asjaolud, et 2006-2007 aastal oli Eestis majandusbuumi aeg 2008 aastal algas majanduslangus. Kohtu arvates on ekspert põhjendatult nende asjaoludega arvestanud. 12.02.2007 AS-s S. A. T. kasutatud sõiduki turuväärtuse eksperthinnangutest ( tl 6566) nähtuvalt hinnati 2007 veebruaris veoki Mercedes-Benz 1831 LL Actros väärtuseks 575000 krooni ( ilma käibemaksuta) ja haagise Groenenwegen TSPH LK väärtuseks 285 000 krooni (ilma käibemaksuta) so kokku 860 000 krooni ( 54964 eurot) Selline veoki ja haagise väärtus (koos käibemaksuga) on aluseks võetud ka liisingulepingute sõlmimisel. Eksperdiarvamuse kohaselt vara väärtus 2009 augustis so kaks ja pool aastat hiljem oli 140 000 krooni ( 8947,63 eurot). Kostjad ei pea sellist hinnalangust mõistlikuks, leides, et veokite hind langeb aastas keskmiselt 15-20 % ja haagiste hind umbes 10 %. Selliselt pidanuks vara tagastamisaegne väärtus kostjate hinnangul olema vähemalt 550000 krooni so 35151,41 eurot ( ilma käibemaksuta). Kostjad on menetluse käigus viidanud, et on vara väärtuse hindamise osas konsulteerinud sõidukiekspertidega. Samas ühtegi sellekohast tõendit kostjad kohtule esitanud ei ole, mistõttu kohus ei saa kõrvutada eksperdiarvamust muude asjatundjate hinnangutega. Kohtu hinnangul kostja arvatava hinnalanguse kohta seisukoha esitamisel jätnud täiesti arvestamata majanduslanguse faktori, lähtudes tavapärasest arusaamast ekspluatatsiooni ja vanusega kaasnevast vara väärtuse vähenemisest. Üldiselt on teadaolev asjaolu, et seoses majanduslangusega vähenes märkimisväärselt sõidukite import ja müük. Seega vähenes oluliselt ka vajadus autoveotreilerite järele. Arvestades olukorda 2009 majanduses on eluliselt usutav eksperdi väide, et Eesti turg oli autoveotreileritest üleküllastunud, nõudlus nende järgi oli minimaalne. Seega on eluliselt usutav vaidlusaluse vara väga madal hind. Kohus nõustub eksperdi seisukohaga, et antud spetsiifilise sõiduki puhul määrab sõiduki ostuhuvi ja seega ka turuhinda sõiduki tehniline korrasolek. Oluline on, et toimiksid kõik pneumo- ja hüdrosüsteemid, et saaks teostada sõidukite laadimist ja oleks tagatud kauba turvalisus ja säilivus. Eksperdi arvamuse kohaselt antud treileri puhul on hinda alandavaks asjaoluks 06.08.2009 koostatud autoveoki ja autoveotreileri hindamise aktis fikseeritud vigastused, mis annavad tunnistust, et sõiduk ei olnud heas korras, vaid remonti vajav. Olulisem defekt on pealisehituses esinevad mõrad, mis võivad mõjutada laadimistööde ja kauba turvalisust. Remonti vajava sõiduki vastu on ostuhuvi madalam ja seda on võimalik müüa vaid odavamalt kui heas korras sõidukeid. Sellega on ilmselt selgitatav ka asjaolu, miks aasta jooksul keegi seda sõidukit sellise hinnaga ei ostnud, vaid eelistati paremas korras, kuid kallimaid analoogseid autotreilereid. Kostjate väide, et vaidlusalune vara oli tagastamise ajal normaalses seisukorras ning ei vajanud remonti, on ümber lükatud 04.08.2009 vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga ( tl 177) ja 06.08.2009 autoveoki ja autoveotreileri hindamise aktiga ( tl 81-82). Aktis on fikseeritud, et

12 (16)

autoveotreileri pealisehitus on roostes ja mõradega, rehvide jäägid on olnud 0-20 %. Hindamise aktis on fikseeritud samad puudused, lisaks on puudustena märgitud, et esiklaasis pragu, esistange alumine osa katki, vasak udutuli katki, auto tagumine numbrituli puudu, uste alusemised ääred läbi roostetanud. Ekspert on oluliseks puuduseks pidanud just mõrasid treileri pealisehituses. Kuigi mõrade olemasolu varast hindamise ajal tehtud fotodel ( tl 88-101) nähtav ei ole, on mõrade olemasolu oma allkirjaga 04.08.2009 vara üleandmise-vastuvõtmise aktil kinnitanud OÜ T juhatuse liige T. P. . See äratab kahtlust kostjate kohtumenetluse käigus esitatud väidetes, et hindamisaktis märgitud ja eksperdi poolt arvesse võetud puudusi ei esinenud. Ka nähtub fotodelt, et esistange alumine osa on katki, tagumine numbritulu puudub, samuti on silmnähtavad roostekahjustused uste alumistel äärtel. Kostja enda poolt esitatud 2008 aasta fotod vaidlusalusest sõidukist ( tl 70-72) ei tõenda selle seisukorda 2009 aasta augustis. Ka iseenesest asjaolu, et sõiduk oli 2009 aprillis läbinud tehnoülevaatuse, mida tõendab tehnoülevaatuse rahvusvaheline tunnistus ( tl 69), ei lükka 2009 augustis tehtud ümber vara üleandmise-vastuvõtmise aktis ja hindamisaktis kirjeldatud puudusi. Kostjad on eksperdile muuhulgas ette heitnud seda, et viimane on otstarbekaks pidanud vara realiseerimist kohalikul turul, kuna see ei põhine kontrollitud andmetel ja on seega oletuslik. Ekspert on tõesti märkinud, et rasketehnika internetiportaalide Mobile, Autoline, Mascus jt arhiividele, mistõttu vaatles vaid käesoleval ajal aktiivseid pakkumisi. Samas on ekspert ka põhjendanud, mistõttu ta on pidanud vara realiseerumist kohalikul turul otstarbekamaks. Kohus nõustub nende põhjendustega. Arvestades asjaolu, et majanduslangus ei toimunud üksnes Eesti Vabariigis, vaid maailmas ( sh Euroopas) tervikuna, ei ole eluliselt usutav, et välisriigis vara realiseerimisega kaasneda võivad kulutusi ( eelkõige transpordikulud) arvestades olnuks Euroopa turul vara müümine otstarbekas. Pealegi, nagu nähtub müügipakkumiste arvust ja reaalsete tehingute tegemiseni kulunud ajast, oli ka Eestis taolise vara müümine võimalik. Eeltoodu alusel kohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel saab lähtuda eksperdiarvamusest, mille kohaselt kapitalirendilepingute esemeks olnud autoveotreileri Mercedes-Benz Actros 1831L koos haagisega G. väärtus nende hagejale tagastamise ajal so 2009 augustis oli ilma käibemaksuta 140000 krooni so 8947,63 eurot. Poolte vahel on vaidlusaluseks küsimuseks ka see, kas vara väärtust tagastamise ajal tuleb arvestada koos käibemaksuga või ilma. Hageja on oma nõude esitamisel lähtunud vara soetamismaksumuse tasumata osast koos käibemaksuga. Seda kinnitab maksegraafikutes näidatud vara maksumuse saldo 15.09.2009 seisuga. Nii on oli kapitalirendilepingu nr 270221TA järgne ostuhinna tasumata osa 14638,44 eurot (229041,75 krooni) ja kapitalirendilepingu nr 270222TA järgne ostuhinna tasumata osa 7255,57 eurot (113525,04 krooni) so kokku 21894,01 eurot (342566,79 krooni), mida hageja loeb vara soetamismaksumuse tasumata osaks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.12.2008 otsuses 3-2-1-118-08 ( punktis 22) on asutud seisukohale, et liisinguesemete omandamise hüvitamata kulude ja esemete tagastamise aegse väärtuse arvestused vähemalt üldjuhul peavad põhinema sarnastel alustel, st olema kas koos käibemaksuga või ilma selleta. Maakohus leiab, et kuna antud juhul liisinguesemete jääkmaksumus sisaldab käibemaksu, tuleb hageja nõude arvestamisel sellest maha lahutada liisinguesemete väärtus samuti koos käibemaksuga, mis on 168 000 krooni so 10737,16 eurot. Tulenevalt liisinguesemete tasumata ostuhinnast 21894,01 eurot ja hagejale tagastatud liisinguesemete väärtusest 10 737,16 eurot, on kostjatel seega hagejale vara soetamismaksumusest tasumata veel 21894,01-10737,16 so 11 156,85 eurot. Hageja nõue tasumata kuumaksete osas

13 (16)

Hageja nõuab kapitalirendilepingu nr 270221TA alusel esitatud 15.05.2009, 15.06.2009, 15.07.2009, 15.08.2009 arvete ( tl 48-55) kohaselt tasumisele kuulunud, kuid tasumata kuumakseid summas 933,50 eurot. Selliste vara väljaostu kuumaksete tasumise kohustus nähtub ka maksegraafikust ( tl 21). Kostjad ei ole sisuselt vastu vaielnud, et sellised kuumaksed olid tasumata. Kapitalirendilepingute sõlmimisel olid pooled kokku leppinud nii intressi ( intress aastas 2,5 % + 6 kuu Euribor , esimese intressiperioodi Euribor 3,953 %, mis kehtib 2007 augusti maksetähtpäevani) kui viivise tasumise kohustuses ( 0,3 % võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta). Hageja nõuab kapitalirendilepingu nr 270221TA alusel tasumata kuumaksetelt intressi 155,62 eurot. Kostjad pole hageja arvestuste aritmeetilist õigust kahtluse alla seadnud. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kapitalirendilepingu nr 270221TA lõppemise hetkel võlgnes OÜ T hagejale tasumata kuumakseid 933,50 eurot ja intressi 155,62 eurot. Hageja nõuab kapitalirendilepingu nr 270222TA alusel esitatud 15.05.2009, 15.06.2009, 15.07.2009, 15.08.2009 arvete ( tl 48-55) kohaselt tasumisele kuulunud, kuid tasumata kuumakseid summas 693,52 eurot. Selliste vara väljaostu kuumaksete tasumise kohustus nähtub ka maksegraafikust ( tl 24). Kostja ei ole sisuselt vastu vaielnud, et sellised kuumaksed olid tasumata. Hageja nõuab kapitalirendilepingu nr 270222TA alusel intressi 106,99 eurot. Kostja pole hageja arvestuste aritmeetilist õigust kahtluse alla seadnud. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kapitalirendilepingu nr 270222TA lõppemise hetkel võlgnes OÜ T hagejale tasumata kuumakseid 639,52 eurot ja intressi 106,99 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab tasumata kuumaksetelt viivise väljamõistmist kindla summana kuni käesoleva ajani, kuid mitte rohkem kui tasumata kuumaksete ulatuses. Arvestades poolte vahel kokkulepitud viivisemäära, on ilmselge, et arvestuslik viivis ületab tunduvalt hageja poolt nõutavat. Kostja on oma viimases seisukohas palunudki viiviste väljamõistmise korral neid vähendada kuni põhinõude suuruseni so kuni tasumata kuumaksete suuruseni. Kuna kostja on rikkunud kapitalirendilepingutest tulenevat kohustust kuumakseid maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks tasuda, on põhjendatud hageja viiviste nõue. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks viivise katteks kapitalirendilepingust nr 270221TA tulenevalt välja mõista 933,50 eurot ja kapitalirendilepingust nr 270222TA tulenevalt 693,52 eurot. Hageja nõue tasumata kindlustusmaksete osas Liikluskindlustuse tavalepingu poliis nr E4535331096 ( tl 174) tõendab, et kapitalirendilepingu nr 270221TA esemeks olevale varale ( veoauto Mercedes-Benz Actros 1831L) oli hageja sõlminud AS-s If Eesti Kindlustus liikluskindlustuse lepingu perioodi kohta 05.03.2009-04.03.2010 maksumusega 324,35 eurot. Hageja arved OÜ-le T ( tl 48-55) tõendavad, et viimane pidi kindlustusmakseid hagejale tasuma igakuiste osamaksetena. Kapitalirendilepingu üldtingimuste punktis 8.4.1 on sätestatud, et kui liisinguvõtjale on koostatud kindlustusmaksete tasumise graafik, on liisinguvõtja kohustatud kindlustuslepingu ennetähtaegse lõppemise või lõpetamise korral tasuma liisinguandjale kõik kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed. Hageja väitel oli kuni kapitalirendilepingu ülesütlemise seisuga tasumata liikluskindlustusmaksed 79,20 eurot ja alates lepingu ülesütlemisest kuni liikluskindlustuspoliisi perioodi lõpuni tasumata liikluskindlustusmaksete summa 219,09 eurot. Hageja kinnitusel kindlustusandja tagastas seoses lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega 176,97 eurot, mistõttu kostja poolt hüvitamisele kuuluvaid liikluskindlustusmaksed kindlustusperioodi lõpuni on summas 42,12 eurot. Kostjad pole eitanud

14 (16)

asjaolu, et OÜ T jättis lepingust tuleneva hagejale kindlustusmaksete tasumise kohustuse osaliselt täitmata. Kostjad ei ole kahtluse alla seadnud ka hageja kindlustusmaksete arvestuste aritmeetilist õigsust. Seega võlgneb kostja hagejale kapitalirendilepingu nr 270221TA alusel kindlustusmakseid 121,32 eurot. Liikluskindlustuse poliis nr I0035330317 ( tl 176) tõendab, et kapitalirendilepingu nr 270222TA objektiks olevale varale (haagis Grönewegen) oli hageja sõlminud AS-s If Eesti Kindlustus liikluskindlustuse lepingu perioodi kohta 05.03.2009-04.03.2010 maksumusega 23,46 eurot. Hageja väitel lepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata liikluskindlustusmaksed 5,73 eurot ja alates lepingu ülesütlemisest kuni liikluskindlustuspoliisi perioodi lõpuni on tasumata liikluskindlustusmakseis 15,85 eurot. Kostjad pole eitanud asjaolu, et OÜ T jättis lepingust tuleneva hagejale kindlustusmaksete tasumise kohustuse osaliselt täitmata. Kostjad ei ole kahtluse alla seadnud ka hageja kindlustusmaksete arvestuste aritmeetilist õigsust. Seega võlgneb kostja hagejale kapitalirendilepingu nr 270222TA alusel kindlustusmakseid 21,57 eurot. Hageja nõue muude kulude osas Muu kuluna kapitalirendilepingust nr 270221TA tulenevalt nõuab hageja VÕS § 367 lg 4 alusel 99,06 eurot so veoauto Mercedes-Benz Actros 1831L sise- ja välipesu ning akude laadimise ning elektrolüüdi laadimise eest. Hageja kulusid seoses kapitalirendilepingu objektiks olnud vara realiseerimisega tõendab OÜ T. 30.07.2010 arve nr 6519 ( tl 56) 7622,50 krooni (koos käibemaksuga 9147 krooni) tasumise kohta. Arvest nähtuvalt sisaldab see tasu müügi vahendamise eest, pesu, elektrolüüdi kontrolli, akude laadimise eest ja ARK-i toimingute eest. Kohus leiab, et hageja poolt käesolevas asjas kostjalt nõutav kulu seoses veoauto müügiks ettevalmistamisega ( so puhastus- ja tehnilise kontrolli kulud) on vaadeldavad lisakuludena VÕS § 367 lg 4. Ka kapitalirendilepingu üldtingimuste p 10.6 kohaselt lepingu ülesütlemise korral vastutab liisinguvõtja liisinguandja ees muuhulgas vara realiseerimiseks tehtavate kulutuste eest. Kohtu hinnangul on hageja nõutav muu kulu 99,06 eurot pesemiskulude ja tehnilise kontrolli kulude näol mõistliku suurusega. Tulenevalt VÕS §-st 367 lg 4 peab kostja selle hagejale hüvitama. Muu kuluna kapitalirendilepingust nr 270222TA tulenevalt nõuab hageja 38,35 eurot so haagise G. eest. Hageja kulusid seoses kapitalirendilepingu objektiks olnud vara realiseerimisega tõendab OÜ T. 30.07.2010 arve nr 6520 4527,50 krooni ( koos käibemaksuga 5433 krooni) tasumise kohta. Arvest nähtuvalt sisaldas see tasu müügi vahendamise eest, pesu eest ja ARK-i toimingute eest. Kohtu hinnangul on hageja nõutav muu kulu pesemiskulude näol 38,35 eurot mõistliku suurusega. Tulenevalt VÕS §-st 367 lg 4 peab kostja selle hagejale hüvitama. Eeltoodu alusel mõistab kohus kapitalirendilepingutest nr 270221TA ja nr 270222TA tulenevate nõuete katteks hageja kasuks kostjatelt solidaarselt välja: vara ostuhinna tasumata osa 11 156,85 eurot tasumata kuumaksed 933,50+693,52 eurot so 1627,02 eurot intress 155,62+106,99 eurot so 262,61 eurot viivise katteks 933,50+693,52 so 1627,02 eurot kindlustusmaksed 121,32+21,57 so 142,89 eurot muu kulu katteks 99,06+38,35 so 137,41 eurot. Kokku tuleb kostjatelt välja mõista 14953,80 eurot ( sh põhinõue tasumata ostuhinna, kuumaksete, kindlustusmaksete ja muude kulude näol 13064,17 eurot ning kõrvalnõuded intressi ja viiviste näol 1889,63 eurot). Kostja T. P. summa ei ületa kummaski käenduslepingus kindlaks määratud rahalise vastutuse piirmäära.

15 (16)

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab alates kohtuotsuse tegemisest kostjatelt viivise väljamõistmist põhinõudelt vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,3% päevas põhivõlgnevuselt. Nagu kohus eespool tuvastas, on pooled sellises viivisemääras kokku leppinud. Hageja põhinõue sisaldab muuhulgas ka tasumata kuumakseid, millelt viivis on eespool juba mõistetud. Hageja on ka ise möönnud, et tasumata kuumaksetelt viivise nõudmine kuumakseid ületavas osas ei ole põhjendatud, mistõttu hageja kohtumenetluse käigus oma vastavat nõuet vähendas. Kohus leiab, et kuna hageja ka ise on õigeks võtnud, et tasumata kuumaksetelt viivise nõudmine kuumakseid ületavas osas pole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka alates kohtuotsuse tegemiselt neilt lisanduva viivise väljamõistmine. Alates käesoleva otsuse tegemisest mõistab kohus kostjatelt viivise välja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras so vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 0,3% päevas põhivõlgnevuselt, mis ei sisalda kuumakseid so 11 437,15 eurot ( sh tasumata ostuhind, kindlustusmaksed, muud kulud). TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS-s 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldamata osa on rahuldatud osaga võrreldes tunduvalt suurem, peab kohus põhjendatuks menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise osaga. Seega jätab kohus hagi rahuldatud osa suurusest tulenevalt 89 % kõigist hageja menetluskuludest kostja kanda ning hagi rahuldamata jäänud osa suurusest tulenevalt 11 % kõigist kostja menetluskuludest hageja kanda. Kuna käesoleva otsuse puhul ei ole tegemist tagaseljaotsusega, hagi õigeksvõtul põhineva otsusega või lihtmenetluses tehtava otsusega, puudub kohtul menetluse praeguses staadiumis võimalus kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust, nagu on hageja taotlenud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib pool nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest.

Kohtunik Rita Kulberg

16 (16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.