Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tsiviilasi nr 2-10-42704 Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja maakohtu otsus Aktsiaselts Agrimatco Eesti esitas 02.09.2010 maakohtule hagi Rauno Vesterineni vastu põhivõla 320 000 krooni, intressi 20 400 krooni, viiviste 168 380 krooni ja lisanduvate viiviste nõudes. Kuna kostja ei vastanud hagile tähtaegselt, siis hageja taotlusel rahuldas Pärnu Maakohus oma 22.12.2010 tagaseljaotsusega hagi. Kostja esitas otsusele 11.01.2011 kaja, mille maakohus rahuldas. Kostja palus täiendada Pärnu Maakohtu 22.12.2010 tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja esitamiseks. 21.01.2011 otsusega täiendas maakohus 22.12.2010 tagaseljaotsust puuduva osaga ning 09.02.2011 esitas kostja maakohtule kaja ja menetluse taastamise avalduse. 07.03.2011 määrusega rahuldas kohus kostja kaja ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja kohtu nõudmist ei täitnud. 15.04.2011 määras kohus asjas 19.05.2011 eelistungi. Nimetatud eelistungil soovis kostja hagejaga kompromissi sõlmida ja hageja nõusolekul määras kohus kompromissi läbirääkimisteks tähtaja 20.06.2011. Nimetatud tähtajaks pooled kompromissile ei jõudnud ja kohus määras 27.06.2011 uueks eelistungi toimumise ajaks 06.10.2011. Kostja esindaja Riina Antje esitas kohtule 05.10.2011 kirjaliku taotluse ning palus seoses enda haigestumisega 06.10.2011 kohtuistung edasi lükata. Tõendeid oma haiguse põhistamiseks kostja esindaja kohtule ei esitanud. Kuna kostja esindaja ei esitanud kohtule arstitõendit, millest nähtuks, et tema haigust saab lugeda takistuseks 06.10.2011 toimuvale kohtuistungile ilmumast, jättis kohus 05.10.2011 saadetud e-kirjaga kostja esindaja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks rahuldamata. Kostja esindaja kohtu saadetud e-kirjale ei reageerinud ega tõendit esitanud. Pärnu Maakohtus 06.10.2011 toimunud eelistungile kostja ja tema esindaja ei ilmunud ning kohus rahuldas hageja taotlusel hagi taas kord tagaseljaotsusega. Nii kostja kui ka tema esindaja ei ole kohtule põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu kohtuistungilt puudumiseks ega esitanud selleks ühtegi (arsti)tõendit nagu sätestab TsMS § 422 lg 2 ja 3. Antud asjas on kostja Rauno Vesterinen kohtukutse õigeaegselt kätte saanud TsMS § 313 lg 2 ja § 322 lg 1 alusel ja talle on selles selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Seega on hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks õigustatud ja tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks on põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine.

Tsiviilasi nr 2-10-42704 Hageja on 30.11.2011 esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse, täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 06.10.2011 otsus. Kohtutäitur Eha Nikkeri menetluses olev täiteasjas nr 173/2011/1330 on peatatud kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Apellatsioonkaebus Kostja hinnangul on Pärnu Maakohus otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme, tehes tagaseljaotsuse alusetult. TsMS § 413 lg 3 p 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämisest ja on seda põhistanud. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teatas kostja esindaja 05.10.2011 Pärnu Maakohtule kirjalikult, et tal ei ole võimalik haiguse tõttu kohtuistungil osaleda, st kostja esindaja põhistas TsMS § 235 kohaselt kohtuistungile mitteilmumise. Haiguslehte esitada ei olnud võimalik, kuna kostja esindaja oli jätkuvalt haige ja haigusleht seetõttu lõpetamata ning TsMS § 422 lg 3 kohaselt ei välista tõendi puudumine haiguse põhistamist muude tõenditega. Seetõttu on alusetu maakohtu seisukoht, et haige inimene peab haiguse ajal esitama arstitõendi. Pärnu Maakohus on käitunud vastuolus tsiviilmenetluse üldpõhimõttega, jättes tagamata kostja protsessuaalsed õigused. Mõjuva põhjuse olemasolu kindlakstegemisel tulnuks Pärnu Maakohtul lähtuda sellest, et juhul, kui istungilt puudunud isik ei ole küll esitanud kohast tõendit, kuid on oma puudumist põhistanud, tuleks isikule anda võimalus nõuetekohane tõend siiski esitada. 09.02.2011 on kostja Pärnu Maakohtule esitanud vastuse, mille kohaselt ta hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole andnud 06.06.2007 hagejale võlatunnistust 320 000 krooni võlgnemise kohta, samuti ei ole ta tasunud hagejale nimetatud võlatunnistuse alusel raha. Kostja kinnitab, et ta ei ole teinud nimetatud võlatunnistusest tulenevalt makseid AS-le Agrimatco ega ole ka andnud kellelegi teisele volitusi tema nimelt nimetatud maksete tegemiseks. Kostja on soovinud oma väiteid tõendada muuhulgas tunnistaja Anneli Risti ütlustega. Maakohus ei ole oma 06.10.2011 kohtuotsuses andnud hinnangut kostja vastuväidetele, jättes tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Maakohus on jätnud kontrollimata, kas hagiavalduses märgitud faktilised asjaolud õigustaksid hageja nõuet, seega ei ole maakohtu otsus õiguslikult põhjendatud. Hageja on seisukohal, et kostja apellatsioonkaebus on alusetu ning põhjendamatu ning tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p. 1 kohaselt rahuldamata ning Pärnu Maakohtu 06.10.2011 tagaseljaotsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 ). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMs § 345 kohaselt on kohtuistungile kutsutud pool alati kohustatud õigel ajal teatama kohtule kohtuistungile mitteilmumisest ja põhistama kohtusse ilmumise takistuse. Vaidlust ei ole selles, et kostja 06.10.2011 kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud sellest õigeaegselt kohtule, samuti ei põhjendanud ilmumise takistust (TsMS § 345). Kostja esindaja teatas, et on haige, kuid ei esitanud vastavat tõendit. Toimiku materjalidest nähtub, et kohus on 10 minutit peale taotluse saamist selgitanud kostja esindajale, et taotluse rahuldamiseks pole alust, kuna esitatud ei ole tõendit haiguse kohta (TsMS § 422 lg 2 ja 3). Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et istungi edasilükkamiseks piisab üksnes teatest kohtule oma haiguse kohta. Kohtul peab olema võimalus veenduda, kas poole esindaja on haige ja kas haigus on selline, mis takistab kohtusse ilmumist. Maakohus on selgitanud, et sotsiaalministri määruse kohase tõendi puudumisel on

Tsiviilasi nr 2-10-42704 võimalik haigust tõendada ka muude tõenditega. Nimetatud tõendeid kostja esindaja kohtule enne kohtuistungi toimumist ei esitanud. Seega oli tagaseljaotsuse tegemise nimetatud eeldus täidetud. TsMS § 413 lg-s 1 sätestatu kohaselt tehakse tagaseljaotsus vaid siis, kui hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus võib tagaseljaotsuse koostada ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui ei ole alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki; maakohus ei pea märkima põhjendava osa ärajätmisel õiguslikku põhjendust (TsMS § 444 lg 4). Antud juhul on maakohus siiski teinud otsuse koos põhjendava osaga, mistõttu ringkonnakohtu hinnangul tulnuks märkida õiguslik põhjendus. Nimetatud vea saab kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Hageja tugines asjaolule, et pooled on 06.06.2007 abstraktse võlatunnistusega loonud abstraktse võlasuhte põhisummas 320 000 krooni, intressiga 6 % aastas ja kokku leppinud viivises 0,1 % tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole hagiavalduse kohaselt oma kohustusi täitnud. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistust. Hageja nõudis kohustuse täitmist ja viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja õigus nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmata jätmise korral viivist tuleneb VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6. Viiviste osas kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 esimene ja kolmas lause, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Intressi osas kuulub kohaldamisele VÕS § 397 lg 1 II lause, mille kohaselt muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes siis, kui see on lepingus kokku lepitud. Kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes (TsMS § 420 lg 2). Apellandi sisulised vastuväited hagile apellatsioonimenetluses seetõttu hindamisele ei kuulu. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Apellatsioonimenetlustes sai kostja menetlusabi riigilõivu tasumiseks 2 236.90 euro ulatuses (Tallinna Ringkonnakohtu 02.01.2012 määrus). Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt riigituludesse TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3 alusel. TsMS § 442 lg-st 5 tulenevalt tuleb tühistada hagi tagamise abinõu (Tallinna Ringkonnakohtu 02.01.2012 määrus), so täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 173/2011/1330, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.