AS Agrimatco Eesti hagid Rauno Vesterinen ja Riina Antje vastu tagatise andmise – hüpoteegi seadmise, tagasivõitmiseks ning kohtutäitur Eha Nikker ja Riina Antje
vastu
osaliseks
täitemenetluses
muutmiseks
ning
koostatud
jaotuskava
vaidlustatud
osas
uue
jaotuskava koostamiseks Tsiviilasja hind
20 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Agrimatco Eesti (registrikood 10354549),
Hageja esindaja vandeadvokaat Kalev Saare, kostja1 Rauno Vesterinen, kostja 2 esindaja vandeadvokaat Margo Normann ja kostja3 kohtutäitur Eha Nikker esindaja Tõnu Kala
RESOLUTSIOON
2-13-901
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks Rauno Vesterineni ja Riina Antje vahel 09.08.2011.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguskokkulepe (tõestatud Tallinna notar Maarika Pihlak poolt);
3.Muuta Pärnu kohtutäitur Eha Nikker poolt täiteasjas nr * 14.02.2013.a. koostatud kordusenampakkumise tulemi jaotuskava osas, milles nimetatud jaotuskava näeb ette täitedokumendi Riina Antje kasuks ning milles jaotuskava näeb ette Riina Antjele väljamakse tegemise summas 10 584,47 eurot Riina Antje kasuks kinnistu (registriosa nr *) IV jakku 3. järjekohale seatud hüpoteegiga tagatud nõude katteks Riina Antje avalduse alusel, 3.1.jättes jaotuskavast välja Riina Antje poolt esitatud nõuet ja selle rahuldamist summas 10 584,47 eurot (Riina Antje kasuks kinnistu (registriosa nr *) IV jakku 3. järjekohale seatud hüpoteegiga tagatud nõude katteks Riina Antje avalduse alusel) puudutava osa, ning
3.2.nähes jaotuskavas ette, et kinnistu (registriosa nr *) müügist saadud tulemi osa summas 10 584,47 eurot makstakse välja Agrimatco Eesti AS-le viimase kasuks 06.10.2011.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-42704 tuleneva viiviste nõude (põhinõudelt alates 02.09.2010.a. kuni 10.01.2013.a.) katteks.
4.Edastada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt kostja1 ja kostja2 kanda. Kostja3 menetluskulud jätta tema enda kanda Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
2-13-901
1.Hageja AS Agrimatco Eesti on 08.01.2013.a. esitanud hagi, millega nõuab Rauno Vesterineni ja Riina Antje vahel 09.08.2011.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguskokkulepe (tõestatud Tallinna notar Maarika Pihlak poolt) kehtetuks tunnistamist ja Rauno Vesterinenil ja Riina Antjel kohustuse tuvastamist, millega anda kõik vajalikud nõusolekud ja tahteavaldused Pärnu Maakohtu kinnistusregistri registriosa nr * IV jakku 3. järjekohale Riina Antje kasuks sissekantud hüpoteegi summas 20 000.- eurot (koos kohesele sundtäitmisele allumise kohustusega) kustutamiseks ning vastava kustutuskande tegemiseks kinnistusraamatust.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on Pärnu kohtutäitur Eha Nikkeri menetluses on hageja Agrimatco Eesti AS nõude sundtäitmine kostjaI Rauno Vesterinen vastu (täiteasi nr *). Hageja poolt 25.11.2011.a. koostatud avalduse alusel sundtäitmisele pööratud nõudeks KostjaI vastu on Pärnu Maakohtu 06.10.2011.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-42704 tulenevad nõuded. Hageja põhinõude suuruseks KostjaI vastu on 20 451,73 eurot, kasutusintressi nõude suuruseks 1303,80 eurot ja viivitusintressi suuruseks 08.01.2013.a. seisuga 28 348,44 eurot (sisaldab viiviste nõuet nii 01.09.2010.a. seisuga summas 10 761,44 eurot, samuti jooksvat viivist 0,1% põhinõudelt päevas arvates 02.09.2010.a. kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni 08.01.2013.a. summas 17 587,00 eurot). Seega on Hageja sissenõutavaks muutunud ja täitedokumendiga hõlmatud nõude kogusuuruseks 08.01.2013.a. seisuga kokku 50 103,97 eurot. Hageja nõude tagamiseks on seatud KostjaleI kuuluvale kinnisasjale nr * (edaspidi: „Kinnistu“) Hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 14 683,12 eurot esimesele järjekohale (kinnistusraamatu väljavõte hagi lisa nr 3). Seega ei kata Hageja kasuks Kinnistule seatud hüpoteek Hageja nõuet. Hageja nõuet ei kata ka Hageja nõude tagamiseks A. R.`ile kuuluvale 1/2 mõttelisele osale kinnistust nr * seatud eraldi hüpoteek summas 23 008,19 eurot (360 000 krooni). Harju Maakohtu 03.09.2010.a. määrusega (hagi lisa nr 2) on tõendatud, et A. R.ile kuuluva mõttelise osa turuväärtuseks on 5768,60 eurot (90 259.- krooni). Seega on Hageja kogunõudest R. Vesterineni vastu seisuga 08.01.2013.a. summas 50 103,97 eurot hüpoteekidega tagatud 20 451,72 eurot. Seega on Hageja sissenõutavaks muutunud nõudest käesoleva ajahetke seisuga KostjaI vastu tagamata 29 652,25 eurot.
1.2.Hageja poolt KostjaI vastu esitatud täiteavalduse (vt hagi lisa nr 1) täitmiseks on kohtutäitur pööranud sissenõude KostjaleI kuuluvale Kinnistule nr *, millele on seatud käsutamise keelumärge Hageja kasuks. Nimetatud Kinnistu on koormatud Hageja kasuks seatud 1. järjekohal paikneva kohtuliku hüpoteegiga summas 14 683,12 eurot, teisel järjekohal paikneva hüpoteegiga AS Bigbank kasuks summas 57 520,48 eurot koos kohesele sundtäitmisele allumise kohustusega ning kolmandal järjekohal paikneva hüpoteegiga KostjaII kasuks summas 20 000.eurot koos kohesele sundtäitmisele allumise kohustusega. AS Bigbank on ühinenud Hageja poolt algatatud täitemenetlusega KostjaI vastu ning esitanud nõude sundtäitmiseks summas 29 237,57 eurot (AS Bigbank nõudeavaldus koos Hagejale edastatud lisadega hagi lisaks nr 4). Hagiavalduse esitamise ajahetke seisuga on AS Bigbank nõude kogusuuruseks (arvestades lisandunud viiviseid) 30 082,65 eurot. KostjaII on ühinenud Hageja poolt algatatud täitemenetlusega KostjaI vastu ning teatanud oma nõudest Hageja vastu summas 46 885,48 eurot (Riina Antje nõudeavaldus koos Hagejale edastatud lisadega, sh hüpoteegi seadmise lepinguga on hagi lisaks nr 5). Kostjal I puudub muu vara, mille arvelt oleks Hageja kasuks tehtud täitedokumendi täitmine võimalik (päringuvastused registritest, hagi lisa nr 9). Täitemenetluses nr * esitatud KostjaI vastu täitedokumentidest tulenevad nõuded, mille suuruseks on (50103,97+30082,65+20000=) 100 186,62 eurot.
1.3.KostjaI poolt KostjaII kasuks Kinnistule seatud 3. järjekoha hüpoteek takistab otseselt Hageja poolt sundtäitmiseks esitatud nõude (summas 50 103,97 eurot) täitmist, kuna Kinnistule seatud hüpoteegi arvel saaks Hageja nõue rahuldatud üksnes tema kasuks seatud hüpoteegisumma ulatuses (so 14 683,12 eurot) ning ülejäänud osa Kinnistu enampakkumisest saadavast summast läheks AS Bigbank hüpoteegiga tagatud nõude summas 30 082,65 eurot (08.01.2013.a. seisuga) katteks ja KostjaII nõude 20 000 eurot katteks. Täitemenetluses on
2-13-901
KostjaI vastu esitatud täitedokumentidest tulenevaid nõudeid kokku summas 100 186,62 eurot. Arvestades Kinnistu turuväärtust (kordusenampakkumise alghind 58 500.- eurot), samuti asjaolu, et KostjalI puudub muu registrisse kantud vara, mille arvelt Hageja nõuet saaks sundtäita, jääks Hageja sisenõutavaks muutunud nõude ülejäänud osa summas (50 103,97-14 683,12=) 35 420,85 eurot käesoleva täitemenetluse raames KostjaI vara arvelt rahuldamata. Seega kahjustab Kinnistule seatud 3 järjekoha hüpoteek otseselt Hageja õigusi.
1.4.KostjaI ja KostjaII vahel 09.08.2011.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja kinnistamisavalduse (sh asjaõiguslepingu) kohaselt on Kinnistu koormatud KostjaII kasuks 3. järjekoha hüpoteegiga summas 20 000.- eurot (hagi lisa nr 5). Eelnimetatud hüpoteegi seadmise lepingu järgne hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud 12.08.2011.a. Hageja esitas kohtutäiturile sundtäitmise avalduse 30.11.2011.a. Seega on hüpoteek KostjaII kasuks seatud ca 4 kuud enne täitemenetluse alustamist. KostjaII ja KostjaI on õde ja vend. Eelnimetatud asjaolu on tõendatud rahvastikuregistri 07.01.2013.a. teatisega (hagi lisa nr 8). Seega on tagatise saajaks KostjaI lähikondne TMS § 188 lg 1 ja PankrS § 117 lg 1 p 4 kohaselt.
1.5.Alternatiivselt tugineb Hageja tagatise andmise kehtetuks tunnistamise nõudes TMS §-le 191 lg 1 p. 2. Selle kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis on antud olukorras, kus võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest. Asjaolu, et KostjaI oli hüpoteegi seadmise ajal (12.08.2011.a.) maksejõuetu, tõendab nii asjaolu, et Kostjal I oli hüpoteegi seadmise ajal sissenõutavaks muutunud võlg Hageja ees, millest tulenevalt pöördus Hageja 02.03.2010.a. ka KostjaI vastu hagiga kohtusse (ts asi nr 2-10-42704) ja millises asjas tehtud kohtulahendi on Hageja esitanud kohtutäiturile sundtäitmiseks (hagi lisa nr 1). Nimetatud tsiviilasjas esindas KostjatI volituse alusel KostjaII, seega oli KostjaII tagatise saajana teadlik KostjaI maksejõuetusest. Lisaks eeltoodule on KostjaII KostjaI lähikondne, millest tulenevalt eeldatakse, et ta teadis või pidi teadma KostjaI maksejõuetusest. KostjaI maksejõuetust hüpoteegi seadmisel ja KostjaII teadmist sellest asjaolust tõendab ka KostjaII poolt esitatud täiteavaldus oma väidetavate nõuete sundtäitmiseks KostjaI suhtes (vt hagi lisa nr 5), millest nähtub muuhulgas, et KostjaI ja KostjaII vahel on 01.08.2011.a. sõlmitud laenuleping, millega KostjaII on andnud väidetavalt KostjaleI laenu 20 000.- eurot. 15.05.2011.a. on KostjaI ja KostjaII vahel sõlmitud laenuleping, millega on loetud KostjaleI antud laenuks KostjaII poolt AS-le Bigbank tehtud tagasimaksed summas 10 885,48 eurot. Seega on nimetatud lepingud sõlmitud vahetult enne KostjaII kasuks 3. järjekoha hüpoteegi seadmist Kinnistule. Seega on täidetud TMS §-s 191 lg 1 p. 2 (teise alternatiivi) järgsed eeldused tagatise kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hageja esitas 01.03.2013.a. tsiviilasjas nr 2-13-9894 hagiavalduse kostja1 Pärnu kohtutäitur Eha Nikker ja Kostja2 milles nõuab hagi tagamist ning esitab nõuded /II kd, tl 2-9/: - muuta täiteasjas nr * 14.02.2013 koostatud Kordusenampakkumise tulemi jaotuskava osas, milles jaotuskava näeb ette täitedokumendi Riina Antje kasuks ning milles jaotuskava näeb ette Riina Antje ́le väljamakse tegemise summas 10584,47 eurot Riina Antje kasuks kinnistu (reg.osa nr 2220632) IV jakku 3. järjekohale seatud hüpoteegiga tagatud nõude katteks Riina Antje avalduse alusel; - jätta jaotuskavast välja Riina Antje poolt esitatud nõuet ja selle rahuldamist summas 10584,47 eurot (Riina Antje kasuks kinnistu (reg.osa nr *) IV jakku 3.järjekohale seatud hüpoteegiga tagatud nõude katteks Riina Antje avalduse alusel) puudutava osa; - näha jaotuskavas ette et kinnistu (reg.osa nr 2220632) müügist saadud tulemi osa summas 10 584,47 eurot makstakse välja AS-ile Agrimatco Eesti viimase kasuks 06.10.2011 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-42704 tuleneva viiviste nõude (põhinõudelt alates 02.09.2010 kuni 10.01.2013) katteks. Hageja leiab, et juhul, kui kostja1 ja kostja2 vastu esitatud hagi rahuldatakse ja hüpoteegi seadmise leping tunnistatakse kehtetuks, siis puudub kostjal2 ka jaotuskava koostamisel arvesse
2-13-901
võetud kostjat2 puudutav täitedokument. Seega muutub jaotuskava ebaõigeks osas, milles see näeb ette kostja2 õiguse saada jaotuskava alusel kinnistu müügist saadava tulemi arvel väljamakse summas 10 584,47 eurot.
3.Vastuses kostjatele on hageja 30.04.2013.a. leidnud, et kostjate vastuväited hagile on põhjendamatud ning ei anna alust jätta hagi rahuldamata /III kd, tl 59-64/. 1) Hageja märgib, et TMS § 191 lg 1 p. 3 kohaselt eeldatakse, et tagatise andmise ajal oli võlgnik maksejõuetu. Tagatise saajal (Kostjal II) ja võlgnikul (Kostja I) on üksnes võimalus tõendada, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline. Kostjad nimetatud asjaolu oma vastuväidetes tõendanud ei ole. 2) Kostja II oli Kostja I esindajaks Pärnu Maakohtus toimunud tsiviilasjas nr 2-10-42704 (vt hagi lisad nr 1 lisaks olev tagaseljaotsus 06.10.2011.a.), millest tulenevalt oli Kostja II juba hüpoteegi seadmise ajal tema kasuks teadlik asjaolust, et Kostjal I on täitmata võlatunnistusest tulenev kohustus Hageja kasuks ning et Kostjal I puuduvad rahalised vahendid kohustuse täitmiseks. 3) 15.05.2011.a. sõlmitud laenulepingust nähtub, et laenuks loevad pooled Kostja II poolt Kostja I eest AS-le BigBank tasutavaid tarbijakrediidilepingu järgseid tagasimakseid. Kostja II poolt kohtutäiturile esitatud materjalide kohaselt on Kostja II tasunud Kostja I eest AS-le Bigbank tarbijakrediidi tagasimakseid koos intressidega kokku summas 11 352,83 eurot. Seega oli Kostjale II juba mais 2011.a. selge, et Kostja I ei suuda iseseisvalt krediidiasutuse enesele võetud kohustusi täita ning on sisuliselt maksejõuetu. 4) Kostja I poolt kohtule esitatud Kinnisasja väärtust puudutav eksperthinnang ei tõenda asjaolu, et Kostja I polnud maksejõuetu hüpoteegi seadmise ajal ning et Kostja I oleks sel ajal Kinnistu väärtusest teadlik olnud. Vastupidiselt tõendab hagile lisatud 11.10.2012.a. avaldatud Kinnistu enampakkumise teade seda, et Kinnistu esmase enampakkumise alghinnaks oli määratud kohtutäituri poolt 65 000.- eurot, millise hinnaga Kinnistu müük ebaõnnestus. Kinnistu müüdi kordusenampakkumisel alghinnaga 58 500.- eurot. TMS kohaselt on Kinnistu hinnatud kohtutäituri poolt tulenevalt Kinnistu harilikust väärtusest. 5) Põhjendamatud on Kostjate väited nagu tuleks TMS § 187 lg 2 eelduse täitmisel hinnata eraldi Hageja võimalust saada oma nõudele rahuldust muu vara kui Kostjale I kuuluva vara arvel. Eelnimetatud säte seab tagasivõitmise eelduseks asjaolu, et sissenõude pööramisega Kostja I varale ei ole kaasnenud Hageja nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine nimetatud varale ei vii nõude rahuldamiseni. Isegi kui arvestada kolmandate isikute varale seatud tagatisi, antud juhul A. Risti kuuluvale 1⁄2 mõttelisele osale kinnistust nr * seatud hüpoteeki summas 23 008,19 eurot, siis ka sel juhul ei saaks Hageja poolt käesoleva hagimenetlusega seotud täiteasjas esitatud nõue Kostja I vastu täielikult rahuldatud. Hageja täpsustab hagis esitatud nõuet ja palub lõplikuks nõudeks lugeda: tunnistada kehtetuks Rauno Vesterineni ja Riina Antje vahel 09.08.2011.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguskokkulepe (tõestatud Tallinna notar Maarika Pihlak poolt) /III kd, tl 64/.
KOSTJATE VASTUSED HAGILE
4.1.Kostja1 Rauno Vesterinen esitas 13.02.2013.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi ei võta kostja1 hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu /I kd, tl 167-168/. Kostja1 leiab, et haageja ei ole tõendanud, et 09.08.2011 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping kahjustaks Hageja kui sissenõudja huvisid. Hageja nõude tagamiseks on kolmanda isiku A. R. poolt 21.06.2007 seatud hageja kasuks hüpoteek summas 20 451,72 eurot 1⁄2 mõttelisele osale * külas asuvast * kinnistust. Nimetatud hüpoteek on sissenõudja poolt realiseerimata. Kostja 1 arvates ei saa Hageja tugineda ainult väitele, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist. 09.08.2011 sõlmitud hüpoteegileping ei kahjusta Hageja huvisid selle tõttu, et nimetatud hüpoteegiga tagati Kostja 2 nõuet Kostja 1 vastu, mis tulenes Kostja 1 võlausaldaja ja hüpoteegipidaja AS Bigbank nõuete rahuldamisest Kostja 2 poolt summas 10 885,48 eurot.
2-13-901
Kostja 2 poleks ilma tagatiseta laenu andnud ja hüpoteegipidaja 2 AS Bigbank, kelle kasuks oli seatud hüpoteek summas 57 520,48 eurot, oleks hagi esitamise ajal omanud nõuet 40 968,13 eurot, mitte 30 082,65 eurot nagu praegu. Kostja 1 leiab, et ta ei olnud 09.08.2011.a. maksejõuetu. Kuna Kostja 1 kohustuste katteks oli Hageja kasuks seatud hüpoteeke summas 35 134,84 eurot ja Hageja põhinõue kohtus oli 320 000 krooni (20 451, 72 eurot), siis puudus Kostjal 1 alus eeldada, et täitedokumendiga hõlmatud nõude kogusuuruseks Hagejal kujuneb lõpuks ca 50 000 eurot. Ka ei saanud Kostja 1 ette näha, et enampakkumisel kujuneb kinnisvara hind oluliselt väiksemaks viimase hindamise turuhinnast 97 000 eurot. Hüpoteegi seadmisega 09.08.2011 ei soovinud Kostja 1 kahjustada Hageja huvisid ja ei näinud ka seda ette. Hüpoteek oli seatud nende kohustuse tagamiseks, millega Kostja 2 vähendas Kostja 1 võlga hüpoteegipidaja 2 AS Bigbank ees, kelle kasuks oli seatud hageja poolt vaidlustamata hüpoteek summas 57 520,48 eurot. Kostja 1 pole avaldanud Kostjale 2, et ta on maksujõuetu ja Hageja nõuded olid Kostja 1 arvates täielikult hüpoteegiga tagatud (hüpoteekide koguväärtus 35 134,84 eurot). Hüpoteegi seadmise ajal 09.08.2011 ei olnud Kostja 1 suhtes täitemenetlusi. Kostja 1 ja Kostja 2 ei moodusta ühiste majandushuvidega perekonda.
4.2.Kostja3 Pärnu kohtutäitur Eha Nikker on esitanud 25.03.2013.a. seisukoha, mille järgi on jaotuskava koostatud nõuetekohaselt, lähtudes koostamise ajal eksisteerinud õiguslikust olukorrast ning kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Jaotuskava muutub alles siis ebaõigeks, kui kohus hageja hagi tsiviilasjas nr 2-13-901 rahuldab /II kd, tl 102-107/.
4.3.Kostja1 ja Kostja 2 on 26.03.2013.a. esitanud kohtule seisukoha tsiviilasjas nr 2-13-9894 esitatud hagiavalduse osas, mille järgi ei esita hageja jaotuskava vaidlustamiseks asjaolusid, mis võimaldaks hagi rahuldada ja jaotuskava muuta /II kd, tl 190/.
4.4.Kostja2 Riina Antje esitas 18.02.2013.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi Kostja 2 teatab, et ei tunnista hagi ja vaidleb sellele täielikult vastu /III kd, tl 2-4/. Hüpoteegi seadmise ajal ei teadnud Kostja 2, et Kostja 1 on või võib olla maksejõuetu. Kostja 1 suhtes käis hüpoteegi seadmise ajal ainult üks hagimenetlus põhinõudega 20 451,72 eurot ja arvestades asjaolu, et nõue oli tagatud 2 hüpoteegiga ei saanud Kostja 2 eeldada, et Hagejal ei õnnestu nõuet rahuldada. Kostja 1 on Kostjale 2 korduvalt kinnitanud, et hüpoteegiga koormatud kinnistu tegelik väärtus oli 97 000 eurot ja vastavat Domus Kinnisvara poolt koostatud hindamisakti on Kostja 2 näinud. Kostja 1 on küsinud Kostjalt 2 laenu just hüpoteegiga tagatud kohustuse eest tasumiseks. Kostja 2 on heauskselt tasunud Kostja 1 kohustusi hüpoteegipidaja AS Bigbank ees. Kostja 2 on ise kandnud AS-ile Bigbank üle 11 352.83 eurot Kostja 1 kohustuste katteks (Lisa 2). Kui Kostja 2 poleks seda teinud, siis Hageja olukord ei oleks muutunud, sest Hageja ei vaidlusta AS Bigbank hüpoteeki ja viimase nõue oleks käesoleval ajal 11 352.83 euro võrra suurem, mis omakorda ei mõjutaks kuidagi Hageja jaotuskava.
MENETLUSE KÄIK
5.1 02.04.2013.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse /tl 152-40/. 10.01.2013.a. rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks /I kd, tl 120/. Kohus võttis 04.03.2013.a. tsiviilasjas nr 2-13-9894 hagi täitemenetluses koostatud jaotuskava osaliseks muutmiseks menetlusse ja alustas eelmenetlust /II kd, tl 83/. 07.05.2013.a. liitis kohus tsiviilasjad nr 2-13-01 ja nr 2-13-9894 ühiseks menetlemiseks jätkates menetlust nr 2-13-901 all /II kd, tl 215/.
5.2.Eelistungil 23.05.2013.a. jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada /III kd, tl 112-116/. Kohus andis eelistungil tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
5.3.14.06.2013.a. esitas hageja täiendavad seisukohad, mille järgi hageja leiab, et hageja huve on kahjustatud hüpoteegi seadmisega kostja2 kasuks, kostja1 oli nimetatud tehingu ajal
2-13-901
maksejõuetu ja Anneli Ristile kuuluva kinnisasja mõttelise osa väärtus on 5768,60 eurot /III kd, tl 121-126/.
5.4.Kostja 1 ja 2 on esitanud ühised täiendavad seisukohad, mille järgi ei olnud hüpoteegi seadmise ajal kostja1 maksejõuetu /III kd, tl 137-139/. Kostja 1 suhtes käis hüpoteegi seadmise ajal ainult üks hagimenetlus nõudega 20 451,72 eurot ja arvestades asjaolu, et nõue oli tagatud kahe hüpoteegiga kogusummas 37 691 eurot, ei saanud Kostja 2 kuidagi teada ja eeldada, et Hagejal ei õnnestu nõuet rahuldada. 2011 (peale Kostja 2 kasuks hüpoteegi seadmist) hindas Kostja 1 maksevõimet ka AS Swedbank, kes sõlmis Kostjaga 1 29.09.2011 liisinglepingu nr 01142261L sõiduauto soetamiseks summas 26 166,67 eurot. Krediidivõimekuse valdkonnas eriteadmisi omavad isikud ei avastanud Kostja 1 suhtes mingeid maksejõuetuse ohtusid, siis on ebamõistlik eeldada, et Kostja 2 pidi neid ohtusid märkama või eeldama.
5.5.28.06.2013.a. ja 06.09.2013.a. on hageja esitanud täiendavad seisukohad kostjate vastuväidetele /III kd, tl 170-175, IV kd, tl 24-29/. Hageja leiab, et on eksitav Kostja2 väide, mille kohaselt ei olnud ta teadlik Kostja1 muudest kohustustest. Kostjate endi täiendavatest seisukohtadest, Hageja ning Kostjate meilivahetusest 2011.a. ning Kostja2 poolt BIGBANK ASle maksete teostamisest ilmneb üheselt, et Kostja2 oli teadlik Kostja 1 täitmata kohustustest BIGBANK AS-i ees. Nimetatud asjaolu ilmneb ka Kostjate 1 ja 2 vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu p-st 1.2. Kostjad 1 ja 2 esitanud Kostja1 pangakonto valikulised väljavõtted, millelt nähtuvad PRIA toetused Kostjale1 perioodil 2009-2011. Nimetatud perioodi keskmine aastane toetussumma moodustas 19 893,65 eurot, s.o. orienteeruvalt 1 657,8 eurot kuus. Kokku moodustasid Kostja1 suhtes teadaolevad nõuded 71 646,13 eurot. Nõuete täitmiseks oleks pidanud Kostja1 tasuma võlausaldajatele täies mahus enam kui järgneva nelja aasta PRIA toetused, seejuures muid väljaminekuid tegemata ning endiselt äritegevusega jätkates. Hageja hinnangul ei oma tõenduslikku väärtust dokument, millega sõlmiti liisinguleping Kostja1 ja Swedbank AS-i, kuna sellest ei nähtu, milliseid andmeid on Kostja esitanud Swedbankile oma maksevõime kohta enne liisingulepingu sõlmimist ning kas ja milliste kriteeriumite alusel on pank üldse hinnanud Kostja1 maksevõimet. Ühtlasi märgib Hageja, et nimetatud liisinguleping on sõlmitud 1 nädal enne lõpliku kohtuotsuse kuulutamist Hageja nõudes Kostja1 vastu tsiviilasjas 2-10-42704 ning Kostjad 1 ja 2 olid nimetatud kohtuotsuse kuulutamise ajast teadlikud. Võib eeldada, et Kostja1 ei lugenud nimetatud ajal oma varaliste kohustuste hulka kuuluvaks nimetatud kohtulahendist tulenevat rahalist kohustust Hageja ees.
5.6.28.08.2013.a. Kostja 1 ja 2 on esitanud ühised täiendavad seisukohad, mille järgi tuleb arvestada asjaolu, et hüpoteegiga tagatud tehingu alusel saadu on Kostja 1 poolt tasutud hüpoteegipidajale nr 2. Kui see tehing (hüpoteegi seadmine) mõtteliselt kõrvaldada, siis oleks hageja tulem sama, kui käimasolevas täitemenetluses, sest hüpoteegipidaja nr 2 nõue ja väljamakse oleks suuremad /IV kd, tl 6-8/. .Hageja eksitab kohut kui väidab, et hüpoteegi seadmise ajal oli hageja nõue 39 491,01 eurot. Hageja nõue oli 32 516,9 eurot (Pärnu Maakohtu määrus 03.09.2010). Nimetatud nõude tagamiseks oli Anneli Risti poolt seatud hüpoteek 23 008 eurot ja Pärnu Maakohtu poolt hüpoteek 14 683 eurot.
6.03.07.2013.a. esitas OÜ Luha avalduse, millega palub tühistada Pärnu maakohtu 10.01.2013.a. määrusega seatud keelumärge hüpoteegi summas 20 000 euro kustutamise tagamiseks. Keelumärk tühistamisega nõustus 10.09.2013.a. hageja /IV kd, tl 40/. Kohus 20.09.2013.a. määrusega tühistati hagi tagamise osaliselt, millega tühistati kinnistule seatud keelumärge hüpoteegi summas 20 000 euro kustutamise tagamiseks /IV kd ,tl 59/.
7.08.11.2013.a. kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde /IV kd, tl 79-88/.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-13-901
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hagejal sissenõutavaks muutunud ja täitedokumentidega hõlmatud nõude kogusuuruseks on seisuga 08.01.2013.a. 50 103,97 eurot, hagejal on nõude tagamiseks seatud kosta1 kuuluvale kinnisasjale nr * (edaspidi Kinnistu) hüpoteek summas 14 683 eurot; - kosta1 ja kosta2 vahel sõlmitud 09.08.2011.a. hüpoteegi seadmise lepingu ja kinnistamisavalduse kohaselt on Kinnistu koormatud kostja2 kasuks 3. järjekoha hüpoteegiga summas 20 000 eurot; - hageja esitas 30.11.2011.a. kohtutäiturile sundtäitmise avalduse; täitemenetluses osalevad kolm sissenõudjat, kes on täitemenetlusega ühinenud – hageja nõudega 49 990€, Bigbank AS nõudega 29 510,87€ ja kosta2 nõudega 46 885,48€; - kohtutäitur müüs 10.01.2013.a. kostjale1 kuuluva Kinnistu hinnaga 58 500 eurot OÜ-le Luha; - kohtutäituri 14.02.2013.a. koostatud jaotuskava kohaselt jaotatakse sissenõudjate vahel vara müügist saadud tuleb järgmiselt: 14 683,13€ hageja nõude rahuldamiseks, 29 510,87€ sissenõudja AS Bigbank nõude rahuldamiseks, 10 584,47€ kostja2 nõude rahuldamiseks.
9.1.Hageja leiab, et kostja1 ja kostja2 vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping kahjustab hageja huve, sest sissenõude pööramisega kosta1 varale ei vii nõude täieliku rahuldamiseni. Hagiavalduse kohaselt tuleb võtta arvesse, et hüpoteek on seatud kahe aasta jooksul enne kostja 1 suhtes täitemenetluse alustamist olukorras, kus tagatise saajaks oli kosta1 lähikondne. Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 187 lg 1 ja 2 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Puudub vaidlus, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue, mida ei saa täitemenetluses kohtutäituri koostatud jaotuskava järgi täielikult rahuldatud. Vaidlus on küsimuses, kas hageja (sissenõudja) huve on kahjustatud kostja1 ja kostja2 vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepinguga. Kostja 1 ja kostja 2 seisukoha järgi ei ole hüpoteegi seadmisega kostja2 kasuks hageja halvemas positsioonis, kui asjaõiguslikku lepingut ei oleks sõlmitud. Nimelt tasus kostja2 teise järjekohaga hüpoteegipidajale AS-le Bigbank kostja1 eest lepingujärgseid makseid, mille tulemusena oli AS Bigbank sissenõutav summa väiksem kosta2 tasutud maksete võrra. Hageja jaoks oleks kostjate 1 ja 2 hinnangul lõpptulemus sama, mis tänaseks väljakujunenud olukorras. Kostjad 1 ja 2 on esitanud kohtule kostja2 arveldusarvete väljavõtted, millest nähtub, et kostja2 on teinud ajavahemikul 16.05.2011.a. kuni 15.11.2012.a. makseid Danskebank ja Swedbank kontodelt AS-le Bigbank kokku summas 11 385 eurot Rauno Vesterinen ́iga sõlmitud lepingu nr * eest /III kd, tl 29-31/. Samuti leiavad kostja1 ja kostja2, et hageja nõue on tagatud täiendavalt A. R. 1⁄2 mõttelisele osale kinnistust nr * seatud hüpoteegiga summas 23 008,19 eurot, seetõttu ei ole hageja huve kahjustatud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et täitemenetluses jääks hageja sissenõutav summas muutumatuks sõltumata hüpoteegi seadmisest kostja2 kasuks. Tulenevalt kostja1 ja AS Bigbank vahelisest kokkuleppest 04.08.2011.a.a oli AS Bigbank eest võlgnevus 32 155,12 eurot /I kd, tl 62/ ja hageja ees oli kosta1 võlgnevus 39 491,01 eurot, seega oli enne kosta2 kasuks hüpoteegi seadmist 09.08.2011.a. hagejal võimalik saada kostja1 kinnisasjast rahuldatud nii hüpoteegiga tagatud 14 683,13 eurot, kui ka hüpoteekidega tagatud võlgnevustest ülejäänud 11 661,88 eurot
2-13-901
(58 500-14 683-32 155,12). 09.08.2011.a. kostja2 kasuks seatud hüpoteegi tulemusena on hagejal võimalik saada kinnisasjas müügist 14 6983,13 eurot, mis on 11 661,88 eurot vähem kui enne hüpoteegi seadmist kostja2 kasuks. Tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (RKTKo nr 3-2-1-120-10, p 12). Hinnates sissenõudja olukorda enne ja pärast asjaõiguslepingu alusel hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimist leiab kinnitust hageja huvide kahjustamine. Kohus leiab ka, et on leidnud tõendamist sissenõudja huvide tahtlik kahjustamine, sest kostja2 kes tasus 15.05.2011.a sõlmitud laenulepingu alusel kostja1 eest ei sisaldanud tagatiskokkuleppeid, vaid üksnes kokkulepet tasuda kostja1 eest AS-le Bigbank lepingu sõlmimise tasud, arvestuslikud intressid ja viivised /I kd, tl 95/. Asjaõiguslik hüpoteegi seadmise leping on sõlmitud pärast seda, kui kostja1 ja kostja2 sõlmisid 01.08.2011.a. laenulepingu 20 000 euro laenamiseks kostjale1, mille p 1.7.2. nägi ette järgmise tagatiskokkuleppe: „III järjekohale hüpoteek summas 20 00 000.-€ kinnistule, registriosa numbriga 2220632“ /I kd, tl 89-94/. Seega oli ajas hilisema lepingu sõlmimise eesmärgiks muuta sissenõudja (hageja) nõude täielik rahuldamine võimatuks. Võttes seejuures arvesse, et kostja1 ja kostja2 olid pidanud hagejaga läbirääkimisi 18.05.2011.a.-20.06.2011.a. (ekirjavahetus III kd, tl 129-133) oli kostjal1 ja kostjal2 teada kostja1 suutmatus tasuda igakuiseid laenumakseid, millega oli kostjatele ettenähtav, et täitemenetluse käigus saavad kinnistu müügist laekuva raha arvelt hageja nõuded tõenäoliselt rahuldatud. Kohus on teinud eelistungil ettepaneku kostja1 ja kostjale2 esitada tõendeid, mis kinnitaksid 01.08.2011.a. sõlmitud laenulepingu alusel raha summas 20 000 euro üleandmist kostjale1. Tõendeid ei ole kohtule esitatud, seega ei ole leidnud tõendamist, et kostja1 ja kosta2 vahel 09.08.2011.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepinguga on tagatud kostja2 võlaõiguslik nõue summas 20 000 eurot. Kohus leiab, et 01.08.2011.a. laenulepingu näiline tehing, mis on TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine, sest tehingu eesmärgiks on olnud tekitada õigusnäivus tehingust, mis õigustaks hüpoteegi sissekandmist. Kohus ei nõustu kostja1 ja kostja2 seisukohaga, et hageja nõue on piisavalt tagatud kahe erineva hüpoteegiga, mis välistaks hageja huvide kahjustamise. Tulenevalt kinnisasja nr arestimise aktist 22.07.2013.a. täiteasjas nr * on kohtutäitur määranud hinnaks 7800 eurot /IV kd, tl 31-34/. Juhul, kui kinnistu õnnestuks enampakkumisel müüa 7800 euroga jääks hagejal ikkagi nõue rahuldamata summas 27 507,15 eurot (35 307,15-7800).
9.2.Tulenevalt TMS § 191 lg 1 p 3 tunnistab kohus kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis on antud kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline. Tsiviilasjas on leidnud tõendamist, et kostja1 Rauno Vesterinen ja kostja2 Riina Antje on * ja *, ehk Pankrotiseaduse § 117 lg 1 p 4 tähenduses on kostja2 võlgniku lähikondne. Puudub vaidlus, et hüpoteek on seatud kostja2 kasuks vähem kui kaks aastat enne täitemenetluse algatamist. Kostja1 ja kostja 2 seisukoha järgi oli võlgnik (kostja1) hüpoteegi seadmise ajal maksejõuline, sest kostja1 varad ületasid hageja nõuet, nõue oli tagatud hüpoteekidega ja kostja1 käitumises ei olnud hüpoteegi seadmise ajal mingeid märke sellest, et kostja1 ei suuda alaliselt oma kohustusi täita. Kostjad 1 ja 2 on esitanud kohtule võlgniku maksejõulisuse tõendamiseks Domus Kinnisvara hindamisakti, millest nähtub hüpoteegiga koormatud kinnistu väärtus oli 97 000 eurot, Rauno Vesterinen kontode väljavõtted, millest nähtuvad 2009.a.kuni 2011.a. PRIA toetuste laekumine summas 62 067,99 eurot ning ASiga Bigbank 08.09.2010.a. ja ASiga Swedbank 29.09.2011.a. sõlmitud lepingud väites, et krediidiasutused on lepingu sõlmimisega hinnanud iseenesest ka positiivselt kostja1 krediidivõimelisust. Kohus on kohtuistungil kostjale1 ja kostjale2 selgitanud, et krediidilepingu sõlmimine krediidiasutusega ei tõenda iseenesest krediidisaaja (võlgniku) maksejõulisust.
2-13-901
Krediidivõimekust hinnatakse eelkõige võlgniku esitatud andemete põhjal, mille põhjal teeb laenuandja otsuse, seega saaks kostja1 maksejõulisust hinnata krediidiasutuse kogutud andmete alusel. Kohus on teinud ettepaneku esitada krediidiandja juures peetavad andmed laenutoimikust, mida kostjad ei teinud. Kinnistu väärtuse kohta esitatud hindamisakt ei kajasta samuti kostja1 maksejõulisust, sest hüpoteegi seadmise ajaks ei olnud kostja1 võimeline laene hagejale ja AS-le Bigbank tagasi maksma. TMS § 191 lg 3 alusel eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis. Käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et kostja2 oli teadlik kostja1 maksejõuetusest, mida kinnitab hagejaga peetud e-kirjavahetus ja AS-le Bigbank intressimaksete enda kanda võtmine /III kd, tl 129-133/. PRIA poolt ülekantud summad kinnitavad sissetulekute saamist kostja1 poolt, kuid üksnes summas 62 067,99 eurot kolme aasta vältel, mis on ikkagi vähem kui hageja ja AS Bigbank nõuded kokku summas 71 155,12 eurot. Kostjad ei ole esitanud teisi tõendid, millest nähtuksid sissetulekuid muudest allikatest. Seega ei ole kostja1 ega ka kostja2 tõendanud, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline. Eeltoodu alusel kohus tunnistab kehtetuks Rauno Vesterineni ja Riina Antje vahel 09.08.2011.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguskokkulepe (tõestatud Tallinna notar Maarika Pihlak poolt). TMS § 106 lg 2 kohaselt jaotuskava koostatakse ja tulem jaotatakse, lähtudes pandiõiguste järjekohast. Tulenevalt TMS § 174 lg 1 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi hüpoteegi tagasivõitmiseks muutub jaotuskava ebaõigeks, kuna langeb ära kostja2 kasuks kinnistule seatud 3. järjekoha hüpoteek. Kohus rahuldab hageja hagi Pärnu kohtutäitur Eha Nikker poolt täiteasjas nr * 14.02.2013.a. koostatud kordusenampakkumise tulemi jaotuskava muutmiseks osas, milles nimetatud jaotuskava näeb ette täitedokumendi Riina Antje kasuks ning milles jaotuskava näeb ette Riina Antjele väljamakse tegemise summas 10 584,47 eurot Riina Antje kasuks kinnistu (registriosa nr 2220632) IV jakku 3. järjekohale seatud hüpoteegiga tagatud nõude katteks Riina Antje avalduse alusel, jättes jaotuskavast välja Riina Antje poolt esitatud nõuet ja selle rahuldamist summas 10 584,47 eurot (Riina Antje kasuks kinnistu (registriosa nr *) IV jakku 3. järjekohale seatud hüpoteegiga tagatud nõude katteks Riina Antje avalduse alusel) puudutava osa, ning nähes jaotuskavas ette, et kinnistu (registriosa nr *) müügist saadud tulemi osa summas 10 584,47 eurot makstakse välja Agrimatco Eesti AS-le viimase kasuks 06.10.2011.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-42704 tuleneva viiviste nõude (põhinõudelt alates 02.09.2010.a. kuni 10.01.2013.a.) katteks. Hagihind
10.Hageja nõuab, et kohus tuvastaks Kostjal I ja Kostjal II kohustuse anda kõik vajalikud nõusolekud ja tahteavaldused Kinnistut koormava 3. järjekoha hüpoteegi kustutamiseks kinnistusraamatust. Nimetatud nõude alusena tugineb Hageja KRS §--le 341 lg 1, lg 2 p. 2, lg 4 ja lg 8, samuti TsÜS §-le 68 lg 5. Olukorras, kus nimetatud tuvastusnõue on esitatud koos sellega seotud varalise nõudega, tuleb hagi hinnaks TsMS § 134 lg 3 kohaselt lugeda üksnes varalise nõude hind. Seega on hagi hinnaks kokku 20 000 eurot. Menetluskulud
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hagi tuleb rahuldada, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostja1 ja kostja2 kanda. Kohus leiab, et käesolev vaidlus ei ole
2-13-901
põhjustatud kohtutäituri tegevusest, seetõttu oleks ebaõiglane jätta hageja menetluskulud kostja3 kanda. Kostja3 kantud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.