Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
20.06.2012.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-8861
Tsiviilasi
A Š hagi K A vastu põhivõla 2298.33 euro ja viivise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA A Š, ik: xxxx, elukoht: xxxx KOSTJA K A, ik: xxxx, elukoht: xxxx Kirjalik menetlus Hagi hind 2298.33 eurot
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista K A`ilt A Š`i kasuks põhivõla katteks 2298.33 /kaks tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa ja 33/ eurot ja viivise katteks 858.03 /kaheksasada viiskümmend kaheksa ja 03/ eurot. Jätta hageja menetluskulud (va riigilõiv) kostja kanda. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Riigilõiv jätta riigi kanda. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõuded Hagi kohaselt on K A (kostja) 08.11.2004 sõlminud AS-ga Balti Investeeringute Grupp tarbijakrediidilepingu nr 04209/55kt krediidisumma 15 000 krooni saamiseks. 08.11.2004 on sõlmitud A Š`iga (hageja) käendusleping. Kostja oma kohustust panga eest ei täitnud, millest tulenevalt lasus kohustuse täitmise kohustus hagejal. Hageja täiitis kohustuse AS BIG ees täies ulatuses täitemenetluses. Kostja oli kohustatud AS-le BIG tasuma laenu maksegraafiku alusel kuni 21.11.2005. Kostja seda ei teinud. Hageja võttis kohustuse enda kanda 28.03.2006 sõlmitud kompromisslepingu alusel. Sellega seoses on kostja tekitatud hagejale kahju põhivõla ulatuses, s.o summas 35961.10 krooni ehk 2298.33 eurot. Viivis moodustab 28.03.2006 kuni 28.03.2011 12586.27 krooni ja 28.03.2011 kuni hagi esitamiseni 839 krooni, kokku 13425.27 krooni ehk 858.03 eurot. Hagi on esitatud VÕS § 76, 100, 101, 108, 113 alusel taotlusega välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla katteks 2298.33 eurot ja viivise katteks 2091.35 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda, kusjuures hageja kasuks välja mõista 479.35 eurot tasutud riigilõivu eest ja kulutused õigusabile (mis esitatakse peale kohtuotsuse jõustumist). Kostja vastuväited Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohaselt vastuväiteid esitanud. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumisel võlgniku poolt nõuda kohustuse täitmist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 152 lg1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14-päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Kostjale saadetud materjalid on vastu võtnud kostja abikaasa E A 28.05.2012.a. Seega oli kostjal hagile vastuse esitamise tähtajaks 11.06.2012.a. Kostja vastust nimetatud tähtajaks esitanud ei ole, samuti ei ole teatanud takistustest vastuse esitamiseks. TsMS § 395 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määruses selgitatud ka hagile vastamata jätmise tagajärgi. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse tekstis on hageja poolt esitatud viivise arvestus ning esitatud arvestuse alusel saadud viivise summaks 858.03 eurot. Hagiavalduse resolutiivosas on viivise summana märgitud 2091.35 eurot. Kuivõrd resolutsioonis esitatud summa suuruse kohta puudub arvestus, lähtub kohus hageja enda poolt esitatud arvestusest, milline on esitatud hagiavalduse sisus ning loeb väljamõistmisele kuuluvaks viivise summaks 858.03 eurot. Lisaks on hagiavalduse resolutsioonis taotletud kostjalt hageja kasuks tasutud riigilõivu 479.35 euro väljamõistmist. Hageja ei ole riigilõivu tasunud. Viru Maakohtu 23.03.2012 määrusega on hageja menetlusabitaotluse alusel hageja vabastatud riigilõivu 479.33 euro tasumisest. Seega ei ole hageja taotlus tema kasuks riigilõivu väljamõistmiseks põhjendatud. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda ning lisanud, et hageja õigusabikulude rahaline suurus esitatakse peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud TsMS § 146 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi
sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus käesoleva lahendiga kindlaks menetluskulude jaotuse selliselt, et hageja menetluskulud (va riigilõiv) jäävad kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 479.35 eurot jääb riigi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuotsus jõustus 31. juulil 2012. a. Nooremreferent
Marika Leimann
Lea Herne
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.