Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (10)

jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt Swedbank Liising AS ja OÜ QuickBalt vahel sõlmiti 15.11.2006.a. liisinguleping 0145029L, mille esemeks oli maastur Volkswagen Touareg 2,5 2006.a. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste p.1.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud maksed vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär sätestatud lepingu p.-is 2.1. Lepingu p.11.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi pidi tasuma liisinguvõtja. P.6.3.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja tagama kindlustuslepingu ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. 14.11.2006.a. sõlmisid hageja ja liisinguvõtja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe. Kindlustusleppe kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks liisinguvõtja ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe p.2 viienda valiku kohaselt kohustus liisinguvõtja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras. Kindlustusvõtja rikkus lepingus ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa ja intressimaksed ning kohustuslikud kaskokindlustusmaksed. Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel liisinguvõtjale esitatud arved kokku summas 3013.53 EUR. Seoses liisinguvõtjapoolse võlgnevusega hagejale , saatis hageja liisinguvõtjale 13.05.2008.a. teatise lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris hageja liisinguvõtjat võlgnevuse suurusest ja palus liisinguvõtjal võlgnevus tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus hageja liisinguvõtjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. Liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu ütles hageja vastavalt lepingu üldtingimuste p. 7.1.3 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Lepingu üldtingimuste p.7.1.3 kohaselt on hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks juhul kui liisinguvõtja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse v. kaks viimast v. ühe viimase osamakse tasumata v. on neid tasunud mittetäielikult. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt , kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste p. 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse . Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva OÜ Reeborn poole. Vara valdus taastati 23.07.2008.a. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-le. Reeborn OÜ ja Saksa Auto AS esitasid hagejale osutatud teenuste s.o. vara tagastusteenus , müügieelne tehniline ülevaatus, realiseerimise eest makstav tasu, arved kokku summas 956.74 eurot. Mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet , millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 29 506.90 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 25 536.63 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 2 (10)

summas 3013.53 eurot, vara vahendamisega seotud kuludest 956.74 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 15 384.83 eurot (ilma käibemaksuta). 25 536.63 – 15 384.83= 14 122.07 eurot. Liisinguvõtjal tuleb hüvitada hagejale VÕS § 367 lg.1 ja 4 alusel 14 122.07 eurot. 23.03.2009.a. kirjas teatas hageja liisinguvõtjale võlgnevusest, mille palus tasuda. Liisinguvõtja ega kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud ühendust võimalike kokkulepete sõlmimiseks. 15.11.2006.a. sõlmisid hageja ja R.V. lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu 0145029L, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohene ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja solidaarselt liisinguvõtjaga võlgnetava rahalise kohustuse , kuid mitte rohkem kui 49 484.21 euro tasumise eest. 13.05.2008.a. saatis hageja kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. Hageja teatas kostjale, et kuna liisinguvõtja ei ole täitnud oma kohustusi tähtaegselt , nõuab hageja kohustuste täitmist kostjalt kui käendajalt. Hageja palus kostjal võlgnevus tasuda , andes tasumiseks täiendava tähtaja, kohustusi ei täidetud. 02.09.2010.a. saadetud kirjas teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest ja palus tasuda kogu võlgnevus , mida kostja ei ole teinud. Hageja palub kostjalt välja mõista 14 122.07 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu 00145029L p.5.1 sätestatud määras s.o. 0,25 % päevas. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. 2008.a. alguses tekkisid OÜ-l QuikBalt makseraskused liisingulepingust tulenevate liisingmaksete tasumisel.13.05.2008.a. teatisega lepingute ülesütlemise kohta nõudis hageja OÜ-lt QuickBalt viivituses oleva võlgnevuse 46348.37 krooni tasumist 14 päeva jooksul teatise saamisest, teatades muuhulgas, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel OÜ-ga QuickBalt sõlmitud liisingulepingu ülesütlemise kavatsusest ning andes teada , et palub lepingu ülesütlemisel liisinguese tagastada. OÜ-l QuickBalt rahalised vahendid puudusid, kuid lepingut üles hageja poolt ei öeldud, mida tõendab arvete jätkuv esitamine. Hagiavaldusest ei nähtu millise kuupäeva seisuga leping üles öeldi. 2008.a. juulikuu teises pooles sai kostja abikaasa telefonikõne, milles teavitati teda liisingueseme üleandmise nõudest. Liisinguese anti hagejale üle hageja esmase liisingueseme tagastamise nõude esitamisel. Enne ei olnud OÜ-d QuickBalt teavitatud liisingueseme üleandmise ajast ja kohast ja ka arveid väljastati edasi. Seega puudus OÜ-l QuickBalt teave liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta ja liisingueseme tagastamise kohustuse osas. Seega ei ole õige väide, et OÜ QuickBalt keeldus liisingueset tagastamast, millest tulenevalt hageja pidi pöörduma tagastusteenust pakkuva koostööpartneri poole. Seega on põhjendamatu tagastusteenuse kulu 159,78 eurot. OÜ QuickBalt tagastas liisingueseme hagejale 23.07.2008.a. Tagastamisaktil on märgitud sõiduki ainsateks nähtavateks puudusteks kriimustused tagastange paremal nurgal ning mittetöötav õhkvedrustus. Sõiduki OÜ Reeborn poolt Saksa Auto AS-le üleandmisel 28.07.2008.a. olid sõidukile tekkinud juba täiendavad puudused – täkked ja kriimustused esistangel ning kriimustused parempoolsetel ustel. Seega tekkisid sõidukile pärast üleandmist täiendavad kahjustused. Sõiduki tagastamisel hagejale 23.07.2008.a. sõiduki turuhinda ei määratud. Hageja ei ole tõendanud milline oli sõiduki turuhind selle tagastamise hetkel. Vara müügiakti kohaselt on sõiduk antud Saksa Auto AS-le müüki 01.08.2008.a. ning vara realiseerimismaksumus on määratud 30 677.59 eurot koos käibemaksuga. Vara maksumuse määramise aluseks on akti kohaselt hinnakomitee otsus 01.08.2008.a. Kostjal on põhjendatud kahtlus , et sõiduki ülevaatus teostati alles 18.09.2008.a. s.o. 2 kuud peale sõiduki tagastamist. Määratud hinnast ja selle alandamisest tuleb teavitada ka liisinguvõtjat (ja käendajat), et need teaksid hinnaga arvestada ja saaksid soovi korral liisingueseme

3 (10)

müümisel aktiivselt osaleda. Hageja ei teavitanud liisinguvõtjat ega kostjat kui käendajat pärast sõiduki tagastamist sõidukile määratud realiseerimismaksumusest s.h. sellest , millise hinnaga ning millisel viisil planeerib hageja asuda pakkuma sõidukit müügiks kolmandale isikule. Seega kostjal ei olnud võimalik müügiprotsessis osaleda , et leida sõidukile võimalikult kõrge hinnaga ostja. Samuti ei teavitatud müügihinna alandamisest arvestades , et sõiduki esialgseks realiseerimismaksumuseks määrati 480 000 krooni, kuid sõiduk võõrandati hinnaga 284 050 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta 11.11.2011.a. leiab, et leping öeldi lõplikult üles 09.07.2008.a. Kostja väide, et talle tuli üllatusena lepingu lõpetamine ning sõiduki tagastamise nõue, ei ole tõene. Pärast hagiavaldusele lisatud 13.05.2008.a. kirja saatmist ei lõpetanud hageja lepingut, kuna kostja võttis hagejaga ühendust ning soovis võlgnevuse kustutada. 02.06.2008.a. oldi telefoni teel kostjaga ühenduses ning kostja lubas tasuda 02.06.2008.a. võlgnevuse summas 20000 krooni ja nädala lõpus ülejäänud võlgnevuse. Hageja jäi seda ootama. Kostja tasus 20 000 krooni, kuid ülejäänud summat mitte. Hageja võttis kostjaga uuesti ühendust 13.06.2008.a. ning kostja selgitas, et temast mitteolenevatel põhjustel ei olnud võimalik ülejäänud võlgnevust tasuda. Kostja lubas hagejat informeerida 16.06.2008.a. kas ja millal saab võlgnevus tasutud. Kostja aga hagejaga ühendust ei võtnud ja sõidukit ei tagastanud , mistõttu hageja ütles lepingu üles 09.07.2008.a. Kostja oli suhtluses hagejaga liisinguvõtja kontaktisikuks, kuna kasutas sõidukit. Kuivõrd kostjaga peetud läbirääkimiste kestel ei lõpetanud hageja lepingut, sest nägi perspektiivi võlgnevuse tasumise osas, esitas hageja nimetatud perioodi eest arveid. Kostja teatas hagejale , et ei soovi sõidukist loobuda, kuna tegemist on olulise töövahendiga. Sõiduki tagastamise kohustus tuleneb ka lepingu üldtingimuste p.7.5. Hageja on liisinguvõtjale sõiduki tagastamise kohustusest teatanud ka kirjaga 13.05.2008.a. Ka kostjale oli teada liisingueseme tagastamise kohustus ja seda on hageja kostjale telefoni teel korranud. Kuivõrd kostja teatas hagejale , et ei soovi sõidukit tagastada, ei tasunud ülejäänud võlgnevust ega võtnud enam hagejaga ühendust, ei jäänud hagejal muud üle kui pöörduda tagastusteenust pakkuva ettevõtte poole. Sõiduk tagastati tänu tagastusteenust pakkuva ettevõtte toimingutele. Sõiduki üleandmisel fikseeriti nähtavad vead. Peale sõiduki puhastamist tulid nähtavale ka varem mustuse katte all olnud kriimud. Hageja ei ole sõidukile vigastusi juurde tekitanud. Hageja on sõiduki müüki suunanud selle suurima võimaliku väärtusega. Vaidlusaluse sõiduki müüki suunamise hinna määramisel mängis olulist rolli ka asjaolu, et sõiduki remontimine oleks maksma läinud 55 262 krooni e. 3561.89 eurot. Lisaks LKF andmetele on sõiduk osalenud kahes avariis. Seega sõiduk suunati müüki hinnaga 480 000 krooni vastavalt 01.08.2008.a. hinnakomitee otsusele. Vaadates müügiperioodil müügis olevate sarnaste sõidukite müügipakkumisi sõidukite müügiportaalis auto24 on näha, et sellel perioodil oli keskmiseks müügipakkumise hinnaks 27 162.50 eurot. Hageja suunas sõiduki müüki hinnaga 30 677.59 eurot soovides saada võimalikult kõrget hinda. Sõidukile ei leidunud selle hinnaga ostjat ja 09.09.2008.a. hinnakomitee otsusega määrati sõiduki uueks hinnaks 450 000 krooni. Ka selle hinnaga ei leidunud ostjat ja hinnakomitee 10.10.2008.a. otsusega määrati sõiduki uueks hinnaks 415 000 krooni, 07.11.2008.a. hinnakomitee otsusega 395 000 krooni ja 05.12.2008.a. hinnakomitee otsusega 365 000 krooni, 09.01.2009.a. hinnakomitee otsusega 330 000 krooni, 30.01.2009.a. hinnakomitee otsusega 299 000 krooni. Lõpliku müügihinna tingis uus ostja ning selleks jäi 284 050 krooni (käibemaksuga). Seega on sõiduki müügihinda langetatud keskmiselt üks kord kuus ning vastava otsuse võttis vastu selleks määratud komitee. Hageja leiab, et kuna sõiduki müügiga tegeles AS Saksa Auto kui professionaalne

4 (10)

kasutatud sõidukite müüja ning sõiduki hinda on järg- järgult langetatud ostjate huvi puudumisest , on sõiduki müügihind käsitletav turuhinnana. Sõiduki müügihinda saab käsitleda selle vabaturu tingimustest turujõudude poolt kujundatud turuväärtusena. Auto 24 kajastab müügipakkumisi , mitte reaalset ja lõpliku müügihinda. Vaidlusalune sõiduk vajas ka remonti. Kostja poolt viidatud riigikohtu lahendid on tehtud ajal , mil müügiprotsess juba toimus. Koheselt peale vastava kohtupraktika analüüsi on hageja oma protseduure vastavalt muutnud. Hageja leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja 23.03.2012.a. kirjalikus seisukohas leiab, et sõidukil oli garantii kuni 16.11.2008.a. ja sõidukil teostati ka vajalikud garantiitööd . Garantii alla ei kuulunud välised vigastused s.o. kriimustused, kuivõrd need on põhjustatud liisingueseme hooletust kasutamisest. Remonttööd on teostatud pärast remondipakkumise koostamist. Sõidukit pakuti müügiks kui normaalse kulumiga sõidukit s.t. ilma oluliste vigadeta. Liisinguvõtjale saadetud lepingu ülesütlemise teatises 13.05.2008.a. on märgitud, et võlgnevus tuleb tasuda v. kokkuleppele jõuda 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Kui selle aja jooksul võlgnevust ei tasuta v. kokkuleppele ei jõuta tuleb liisinguese tagastada. Liisinguvõtja sai teatise kätte 16.05.2008.a. ja tähtaeg sai täis 30.05.2008.a. Seega pidi liisinguvõtja jaoks olema selge, et sõiduk tuleb tagastada alates 31.05.2008.a. Hageja ei lõpetanud lepingut koheselt , kuna peeti läbirääkimisi, sest hageja soovis kostjale vastu tulla ja lepingut jätkata. Nimetatud läbirääkimisi saab pidada 13.05.2008.a. teatise mõttes erikokkuleppe sõlmimiseks ning selles antud täiendava võlgnevuse tasumise tähtaja pikendamiseks kuni 16.06.2008.a. s.o. viimane kord kui kostja hagejaga suhtles ja lubas võlgnevuse tasuda. Liisinguvõtjal tekkis uuesti kohustus sõiduk tagastada 17.06.2008.a. Hageja andis sõiduki tagastamise kohustuse tagastamisteenust pakkuvale firmale alles 09.07.2008.a. Tagastusteenust pakkuva ettevõtte kulu on põhjendatud. Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud väärtus turuhinnas , mille määravad turujõud. Eeltoodust lähtuvalt on eseme turuväärtuseks tegelik vabaturul kujunenud hind. Kuivõrd hageja on tõendanud sõiduki müügihinna ning müügihind on kujunenud vabaturu tingimustes , on tõendatud sõiduki väärtus. Samuti on hageja seisukohal, et vastavalt eeltoodud turuväärtuse väljaselgitamise metoodikale ei olegi võimalik tegelikku ja adekvaatset turuväärtust kindlaks määrata kohe vaid see peab selguma turujõudude toimel nõudluse ja pakkumise tulemusena. Sõiduki müügiprotsessi lahutamatuks osaks on sõiduki tehnoülevaatuse teostamine. Vastasel korral ei oleks võimalik määrata sõiduki müükisuunamise alghinda. Seega on tegemist kuluga , mida hagejal on õigus kostjalt nõuda. Kostja 10.04.2012.a. kirjalikus seisukohas leidis, et hageja poolt 13.05.2008.a. teatises on üheselt arusaadav, et kui antud tähtajaks võlgnevust ei tasuta , ütleb hageja lepingu üles ning palub tagastada liisinguese. Seega kuulus liisinguese tagastamisele , kui hageja lepingu üles ütleb. Samas hageja eelnimetatud teatise alusel lepingut üles ei öelnud, mida tõendab jätkuv arvete väljastamine. Liisinguvõtjal puudus teave lepingu ülesütlemise kohta ja liisingueseme tagastamise kohustuse kohta ning OÜ-l QuickBalt oli põhjendatud arusaamine lepingu jätkamisest. Lepingu ülesütlemisest 09.07.2008.a. hageja OÜ-d QuickBalt mingilgi moel ei teavitanud , millest tulenevalt ei saanud ta olla teadlik sõiduki tagastamiskohustusest. Hageja vaidleb vastu tagastusteenuse kulule. Hageja ei ole tõendanud milline oli liisingueseme väärtus selle hagejale tagastamise hetkel.11.11.2011.a. seisukohas on hageja avaldanud, et sõiduki remontimine oleks maksma läinud 55 262 krooni e. 3561,89 eurot. 23.03.2012.a. seisukohas hageja märgib, et sõidukit pakuti müüki kui normaalse kulumiga sõidukit s.t. ilma oluliste vigadeta. Seega asub kostja seisukohale, et sõiduki tagastamisel oli sõiduki väärtus mitte väiksem kui 480 000 krooni+ 44 454.54 krooni = 524 454.54 krooni e. 33 518.75 eurot koos käibemaksuga. Ilma käibemaksuta 28 405.72 eurot. Samuti ei teavitanud hageja kostjat sõiduki realiseerimismaksumusest ega hinna alandamisest.

5 (10)

Hageja kohtuistungil alandas hagihinda 92.95 eurot s.o. kindlustusmakse osas perioodi 24.07.2008 – 15.08.2008.a. eest, kuna sõiduk tagastati 23.07.2008.a. Muus osas jäi hageja esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada Kostja kohtuistungil leidis, et hageja nõue ei saa olla suurem kui 913.68 eurot, kui sõiduki väärtus tagastamise hetkel oleks 28 405.42 eurot (ilma käibemaksuta). Kui sõiduki väärtus tagastamise hetkel oleks 27 378.81 eurot (ilma käibemaksuta), siis saab hageja nõue olla 1940.59 eurot. Hageja on sõiduki hinda igakuiselt alandanud välja toomata selleks mõistliku põhjendust. Kuna leping lõppes 09.07.2008.a. on põhjendamatu kindlustusmakse perioodi 16.07.2008 – 15.08.2008.a. eest. Samuti viivisenõuet tuleb vähendada seaduses kehtestud määrani, kuna kostja on tarbija. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. AS Swedbank Liising ja OÜ QuickBalt vahel sõlmiti 15.11.2006.a. liisinguleping 0145029L, mille esemeks oli maastur Volkswagen Touareg 2,5, 2006.a. (tl.8-13). Antud lepinguga andis hageja sõiduki lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusse ja kasutusse ning liisinguvõtja pidi tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (s.h. intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Lepingu p.11.1 järgi kohustus liisinguvõtja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku liikluskindlustuslepingu. Liisingulepingu üldtingimuste p. 6.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulusid (tl.14-19). Liisinguvõtja esindaja oli R V., kes oli sel ajal OÜ QuickBalt juhatuse liige. Käendusleping 0145029L 15.11.2006.a. sõlmitud R.V.`ga, kes käendajana tagas OÜ QuickBalt liisingulepingust tulenevate nõuete täitmise kuni summas 49 484.21 eurot (tl.4647). VÕS § 361 järgi liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. OÜ QuickBalt jättis tasumata liisingueseme maksed, intressi ja kindlustuslepingu kindlustusmaksed ja seisuga 13.05.2008.a. oli võlgnevus 46 348.37 krooni (igakuine osamakse ca 10 850 krooni koos intressi ja kindlustusmaksega). 13.05.2008.a. saatis hageja OÜ-le QuickBalt teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse summas 46 348.37 krooni tasumiseks 14 päeva jooksul ning palus ühendust võtta võimalike kokkulepete sõlmimiseks (tl.31). Seega on teade kooskõlas VÕS §-ga 416. Liisingulepingu üldtingimuste p. 7.1.2 kohaselt liisinguandjal on õigus leping üles öelda, kui tarbijast ostja on jätnud kolme üksteisele järgneva osamakse v. kahe v. ühe viimase osamakse tasumata v. on tasunud neid mittetäielikult. Üldtingimuste p.7.1.3 kohaselt liisinguandjal on õigus liisinguleping üles öelda, kui iseseisvat majandus v. kutsetegevust läbiviiv liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata v. tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Liisinguvõtja esindaja s.t. kostja võttis hagejaga peale lepingu ülesütlemise teatise saamist ühendust 02.06.2008.a. ning soovis võlgnevuse kustutada tasudes 20 000 krooni, ülejäänud võlgnevust ei tasunud ja hagejaga lubatud kuupäeval 16.06.2008.a. enam ühendust ei võtnud (tl.77). Seetõttu saadeti kostjale edasi arveid liisingumaksete kohta ja võlgnevus suurenes

6 (10)

järgnevate tasumata maksete näol (tl.24-30). Seega võttis kostja ühendust hagejaga ning toimusid läbirääkimised võlgnevuse tasumiseks ja osaliselt ka võlgnevust tasuti. Mistõttu hageja lepingut kohe ei lõpetanud vaid alles 09.07.2008.a. Hageja pikendas poolte kokkuleppel võlgnevuse tasumise tähtaega, mis ei ole vastuolus seaduses sätestatud lepingu ülesütlemise korraga. Samuti ei sätesta seadus , et lepingu ülesütlemiseks tuleb saata uus teade, kuna esialgses teates oli selgelt märgitud, et antakse tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja kui võlgnevust tähtajaks ei tasuta ütleb hageja lepingu üles (tl.31). Seega liisinguvõtja oli võlgnevuses maksete tasumisega üle kolme kuu, ei tasunud võlgnevust talle antud täiendavate tähtaegade jooksul ja hagejal oli õigus leping 09.07.2008.a. üles öelda. Kuna kostja käendas liisinglepingut, siis vastavalt VÕS § 142 lg.1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuna käendaja on tarbija on käenduslepingus kokku lepitud ka käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. VÕS § 145 lg.1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 65 lg.1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud) , võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku v. osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt v. igaühelt v. mõnelt neist. Antud juhul on hageja esitanud hagi käendaja vastu , mis VÕS § 65 lg.1 järgi on lubatud. VÕS § 367 lg.1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg.4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. AS Swedbank Liising ja OÜ QuickBalt vahel sõlmitud liisinglepingu üldtingimuste p.3.7 järgi kui liisinguandja , tuginedes lepingu üldtingimuste VII osa punktidele , ütleb liisingulepingu üles ning võõrandab liisingueseme, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud ( s.t. liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud ( s.h. liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlblikuks seadmine). Hageja on nõude esitanud alljärgneva arvestusega : tähtajaks tasumata arved 3013.53 eurot (tl.24-30) + vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 956.74 eurot (ilma käibemaksuta, tl.34-39) + vara jääkmaksumus 25 536.63 eurot (ilma käibemaksuta) = 29 506.90 – sõiduki müügist saadud 15 384.83 eurot = 14 122.07 eurot – kohtuistungil loobutud summa 92.95 eurot kindlustuse eest perioodil 24.07.2008- 15.08.2008.a. = 14 029.12 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud nõuded on tähtajaks tasumata arved: 05.03.2008.a. arve summas 1727.11 krooni, 03.04.2008.a.arve summas 10 855.49 krooni, 06.05.2008.a.arve summas 10 850.09 krooni, 04.06.2008.a. arve summas 8884.67 krooni, 06.06.2008.a.arve summas 1960 krooni, 03.07.2008.a.arve summas 10 914.17 krooni ja 13.08.2008.a.arve (kindlustus perioodi 16.07- 23.07.2008.a.eest) summas 32.32 eurot (16.07- 15.08.2008.a.s.o. 31 päeva eest 1960 krooni e. 125.27 eurot, päevas 4,04 eurot ja 8 päeva eest 505.70 krooni e. 32.32 eurot). Kõik kokku summas 45 697.23 krooni e. 2920.58 eurot. Vastavalt liisingulepingu üldtingimuste p.6.3.1. liisinguvõtja kohustus tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise kindlustuslepingu ja liisingulepinguga ettenähtud tingimustel kuni liisingueseme kasutamise tähtaja lõpuni.

7 (10)

Liisinguese tagastati 23.07.2008.a. (tl.32). Seega on liisingueseme tagastamise ajani põhjendatud kindlustusmaksete tasumine. Kohus leiab, et põhjendatud kulu on ka müügieelne tehniline ülevaatus 27.72 eurot ja sõiduki realiseerimise eest makstav tasu 769.24 eurot (tl.36-39). Sõiduki tehniline ülevaatus peale sõiduki tagastamist ja enne müüki suunamist on vajalik ja põhjendatud, et kindlaks teha sõiduki tehniline olukord ja tuvastada võimalikud rikked ning vead, mis omavad tähtsust ka sõiduki hinna määramisel. Samuti on põhjendatud müügikulu , kuna kostja ise sõidukite müügiga ei tegele. Liisingulepingu üldtingimuste p.7.5 järgi liisingulepingu ülesütlemisel kohustub liisinguvõtja viivitamatult liisingueseme valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale , vastavalt liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Teatises lepingu ülesütlemise kohta 13.05.2008.a. on liisinguandja selgelt märkinud, et kui võlgnevust 14 päeva jooksul täielikult ei tasuta , ütleb liisinguandja lepingu üles ning liisinguese tuleb tagastada. Võlgnevuse tasumise v. vara tagastamise asjaolude täpsustamiseks ning võimalike kokkulepete sõlmimiseks võtta viivitamatult ühendust käesoleva teate allkirjastajaga, teatisel märgitud ka telefoninumber (tl.31). Seega isegi juhul kui pooled pidasid pärast lepingu ülesütlemise teatise saatmist läbirääkimisi võlgnevuse tasumiseks ja hageja pikendas võlgnevuse tasumise tähtaega , kuid võlgnevust ikkagi ei tasutud, pidi kostja aru saama , et liisinguese tuleb tagastada ja selleks tuleb ühendust võtta lepingu ülesütlemise teatise saatjaga. Kuna kostja seda ei teinud siis oli hagejal õigus kasutada tagastusteenust ja nõue tagastusteenuse kasutamise eest summas 159.78 on põhjendatud (tl.34-35). Hageja on kõik nimetatud kulud ka kandnud. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-152-11 p.16. VÕS § 367 lg.3 järgi kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse , tuleb sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingulepingu üldtingimuste p. 3.7 ja p. 7.4.1 kohaselt kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa e. liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe. Kohus leiab, et antud säte kahjustab kostjat ebamõistlikult, kuna ei võeta arvesse liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel ja paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti veel juhul kui liisinguvõtja ei saa müügiprotsessis osaleda. Seega on nimetatud üldtingimuste p.3.7 ja 7.4.1. selles osas kostjat ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42 lg.3 p.5 ja § 44 järgi ning vastavalt VÕS § 42 lg.1 tühised. Selline on ka kohtupraktikaRKL3-2-1-33-08, RKL 3-2-1-77-08 ja RKL 3-2-1-11-12. Vastavalt TsÜS § 65 eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse v. tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Vaidlusalune sõiduk tagastati 23.07.2008.a. (tl.32). Sõiduki väärtust (turuhinda) liisingueseme tagastamisel 23.07.2008.a. kindlaks ei tehtud. Vastavat sõiduki hindamisakti ei ole kohtule esitatud. Hageja on esitanud kohtule vara müügiakti , milles on märgitud, et vara anti müüki 01.08.2008.a. ja vara maksumus realiseerimiseks on 480 000 krooni (sisaldab käibemaksu) ning hinnangu aluseks hinnakomitee otsus 01.08.2008.a. (tl.40) ja sõiduki müüki suunamise akti 11.08.2008.a. , milles on märgitud müüki suunamise alghind 480 000 krooni (tl.80). Hageja on kohtule esitanud veel portaali auto 24 andmed, mille järgi analoogsete sõidukite keskmine müügihind perioodil 01.08.2008 – 28.02.2009.a. on olnud 27 212 eurot (tl.82-84); andmed selle kohta, et vaidlusaluse sõiduki hinda on korduvalt

8 (10)

alandatud perioodil 01.08.2008- 30.01.2009.a., mil lõplikuks hinnaks määrati 299 000 krooni (tl.85- 90) ja AS Saksa Auto teatise, mille kohaselt sõiduk suunati müüki hinnaga 30 677.65 eurot, hinda igakuuliselt alandati ja 27.02.2009.a. müüdi sõiduk hinnaga 18 154.10 eurot, tehtud ka ostjale lubatud hinnaalandus 5%, sõiduk oli kogu selle aja aktiivses müügis ning müügihinnaks kujunes 18 154.10 eurot (tl.129). Sõiduk müüdi 25.02.2009.a. hinnaga 284 050 krooni e. 18 154.10 eurot (koos käibemaksuga) (tl.40,93). Seega müüdi sõiduk oluliselt madalama hinnaga, kui oli sõiduki jääkväärtus liisingulepingu kohaselt ja sõiduki müüki suunamise alghind. Müügihinnast ja müügihinna alandamisest liisinguvõtjat ja kostjat (käendaja) ei teavitatud, mida kinnitas ka hageja esindaja kohtuistungil. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud hageja väited, et liisingueseme väärtus tagastamise hetkel 23.07.2008.a. ja müügihind 25.02.2009.a. (s.o. 6 kuud hiljem) on samad. Arvestades liisingueseme olemust selle väärtus aja möödudes langeb, seega langeb sõiduki hind poole aasta jooksul. Pooled on esitanud kohtule portaali auto 24 hinnapäringud ning nendest nähtub, et samalaadse sõiduki keskmine müügihind perioodil 01.01.2008- 31.07.2008 on 32 307 eurot ja perioodil 01.08.2008- 28.02.2009.a. 27 212 eurot (tl.82-84, 144-145). Analoogsete sõidukite keskmine müügihind on 6 kuuga langenud 5095 eurot. Antud olukorras kus liisingueset tagastamisel nõuetekohaselt ei hinnatud leiab kohus, et vara väärtuseks tagastamise hetkel tuleb lugeda liisingueseme müüki suunamisel määratud hind 30677.59 eurot (koos käibemaksuga) – 10% = 27 609.83 eurot (koos käibemaksuga) ja 23 398.16 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud väärtus on mõistlik ja vastab ka poolte poolt esitatud autoportaalis auto24 analoogsete sõidukite keskmisele hinnale 2008.a. ( 32 307 eurot ja 27 212 eurot). Sõiduki müüki suunamisel määratud hind 30677.59 eurot ei vastanud ilmselt vaidlusaluse sõiduki turuväärtusele, kuna selle hinnaga ei õnnestunud sõidukit mõistliku aja jooksul võõrandada. Seda tõendab hageja poolt esitatud autoportaali auto 24 müügikuulutus vaidlusaluse sõiduki kohta (tl.104-106) ja AS Saksa Auto teatis , et sõiduk oli perioodil august 2008- veebruar 2009.a. aktiivses müügis, kuid seda ei õnnestunud müüa vaatamata sellele, et müügihinda igakuuliselt 6 kuu jooksul alandati (tl.129). Kui sõiduk oleks koheselt müüki suunatud õige väärtusega, oleks võõrandamine mõistliku aja jooksul reaalsem. Kuna liisinguandjat ega kostjat liisingueseme hinna alandamisest ei teavitatud ei saa liisingueseme võõrandamise hinnariski panna kostja kanda. Kostja ei saanud müügiprotsessis osaleda ega liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda. Vastavalt VÕS § 367 lg.3 kuulub kuludest mahaarvamisele liisingueseme väärtus tagastamise hetkel summas 23 398.16 eurot (ilma käibemaksuta). Seega hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 2920.58 + 956.74 + 25 536.63 = 29413.95 – 23 398.16 = 6015.79 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagi esitamisest s.o.05.07.2011.a. kuni põhivõla tasumiseni lepingu p.-is 5.1 sätestatud määras s.o. 0,25% tasumata põhivõlalt päevas. Liisingulepingu 0145029L p.5.1 järgi on viivisemäär 0,25% päevas. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna liisingulepingus on ette nähtud viivisemäär 0,25% päevas, kuulub kohaldamisele lepinguga ettenähtud viivisemäär. Seega viivisenõue on põhjendatud perioodi hagi esitamisest 05.07.2011.a. – kohtuotsuse tegemiseni 20.06.2012.a. s.o. 352 päeva eest summas 5290.56 (0,25% 6015.79 -st on 15.03 eurot päevas x 352 = 5290.56 eurot) ja edasine viivis vastavalt TsMS § 367 0,25% tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni , kuid mitte üle põhivõla s.o. 6015.79 euro.

9 (10)

Kostja nõudis kohtuistungil viivise vähendamist. Põhivõlast suuremat viivisenõuet tuleb põhjendada võlausaldajal , kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama , et kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud suurem kahju. Võlausaldaja ei ole seda tõendanud. Selline on ka kohtupraktika- RKL3-2-1-87-10. Menetluskulude jaotus Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 163 lg.1 jätta hageja kanda 57 % ja kostja kanda 43 %. Hageja põhinõue 14 029.12 eurot, rahuldamisele kuulub 6015.79 eurot s.o. 43%.

Ivika Sillaots Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.