19.juuni 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-21879
Tsiviilasi Hagihind
MV(endine nimi T ) hagi V T vastu võla saamiseks 6 385,38 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja MV(isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi esindajad Advokaadibüroo, Keemia 23-1, 10616 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja V T (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista V T ́ilt võlgnevus 6 385,38 (kuus tuhat kolmsada kaheksakümmend viis eurot ja 38 senti) eurot MV ́i kasuks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta MV ́i menetluskulud täielikult V T ́i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Välja mõista V T ́ilt riigilõiv 639,11 (kuussada kolmkümmend üheksa eurot ja 11 senti) eurot Eesti Vabariigi kasuks, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
2-11-21879
1.07.05.2008 sõlmisid hageja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (praegune BIGBANK AS) käenduslepingu, mille kohaselt hageja võttis endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja kostja vahelisest tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXX(tl 7-13) ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest maksimumsummas 509 6580,08 krooni (tl 5-6). Hagejate nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 6 385.38 eurot ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 152 lg 1.
3.Hageja tasus BIGBANK AS-ile kostja eest 07.03.2011 käenduslepingu alusel 6 385,38 eurot (tl 15), peale mida 09.03.2011 lõpetas BIGBANK AS hagejaga käenduslepingu (tl 14).
4.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja ei nõustu, et laen on võetud perekonna huvides ning, et pooled vastutavad solidaarselt. Hageja käendas abielueelselt, 29.11.2004 sõlmitud käenduslepinguga (tl 57), kostja sõlmitud krediidilepingust nr XXXXXXXXXtulenevaid kohustusi. 07.05.2008 võetud tarbijakrediidilaen võetigi 29.11.2004 sõlmitud krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, mitte perekonna huvides. Hagejal tuli augustis 2005 võtta pangalaen perekonna huvides ühise elukoha soetamiseks, millise asjaolu käigus selgus, et kostja on maksuvõlglane, olles jätnud täitmata oma kohustused võlausaldajate ees, milliseid kostja ei likvideerinud ka detsembriks 2005. Väärad on kostja väited, et alates 2011 juuli maksab kostja poolte ühisele lapsele igakuist elatist summas 139 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja tunnistab hagi 2 556,47 euro ulatuses.
6.Kostja võttis 07.05.2008 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXalusel BIGBANK AS-ist laenu 7 246,43 eurot, millist laenu tagasid nii hageja kui ka IH. Kostja märgib, et oli laenu võtmise ajal abielus hagejaga ning laen võeti hageja nõusolekul perekonna huvides, mistõttu perekonnaseaduse alusel vastutavad pooled võetud laenu eest solidaarselt. Kostja ei ole laenu tagasimaksmisest kõrvale hoidunud pahatahtlikult. Kostja kaotas töö 2008, mistõttu seoses sissetuleku puudumisega ei olnud võimalik laenu tasuda. Käesoleval ajal töötab kostja Soome Vabariigis, sealjuures omamata alalist elukohta ja töökohta. Samuti tasub kostja hagejale alates juulist 2011 elatist 139 eurot kuus.
7.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et nõustub, et 29.11.2004 tarbijakrediidilepingu (tl 64-65) alusel võttis kostja laenu 2 556,47 eurot ehk enne abielu sõlmimist, kuid pooled elasid juba nimetatud ajal koos ning kostja tegi hagejale ülekandeid tollel ajal 01.12.2004, 18.01.2005 ja 22.03.2005 (tl 66-67). Samuti on 29.11.2004 lepingus märgitud kostja elukohaks XXX , Tallinn, mis on käenduslepingus ka hageja elukohaks. Seega võeti ka 29.11.2004 laen nii hageja kui ka kostja huvides, mida tõendab ka 15.07.2005 kokkulepe (tl 68-71). Kohtuotsuse põhjendus
8.Tulenevalt poolte nõusolekust ning juhindudes TsMS § 403 lahendab kohus antud asja kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet
2-11-21879 selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
10.Kohus on tuvastanud ning poolte vahel puudub vaidlus, et: • 29.11.2004 sõlmisid kostja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (praegune BIGBANK AS) tarbijakrediidilepingu nr 04200/26kt, mille alusel kostja sai laenu 40 000 krooni (tl 6465, 86-91). • 29.11.2004 sõlmisid hageja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (praegune BIGBANK AS) käenduslepingu, mille kohaselt hageja võttis endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja kostja vahelisest krediidilepingust nr XXXXXXXXXning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest maksimumsummas 145 489 krooni (tl 93-94). • 15.07.2005 sõlmisid kostja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (praegune BIGBANK AS) tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXkokkuleppe nr 1 lepingu tingimuste muutmise kohta (tl 68-69, 95-100), millega suurendati kostja kasutuses olevat laenu 15 000 krooni võrra. • 15.07.2005 sõlmisid hageja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (praegune BIGBANK AS) kokkuleppe käenduslepingu muutmise kohta, millega suurendati vastutuse maksimumsummat 184 991 kroonini (tl 101). • 28.08.2006 sõlmisid kostja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (praegune BIGBANK AS) tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXkokkuleppe nr 3 krediidisumma suurendamiseks ja lepingutingimuste muutmise kohta (tl 102-105), millega suurendati kostja kasutuses olevat laenu 4 331,01 krooni võrra, milline summa tasaarvestati lepingust tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja ees, millest 4 031,01 krooni moodustas intress, 300 krooni võla sissenõudmise kulud. • 11.05.2007 sõlmisid kostja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (praegune BIGBANK AS) tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXkokkuleppe nr 3 krediidisumma suurendamiseks ja lepingutingimuste muutmise kohta (tl 70-71), millega suurendati kostja kasutuses olevat laenu 50 000 krooni võrra. • 07.05.2008 sõlmisid kostja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (praegune BIGBANK AS) tarbijakrediidilepingu nr 0801968/95kt, mille alusel anti kostjale laenu 113 382,01 krooni, millest 113 382,01 krooni tasaarvestati krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenesid krediidiandja ja krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingust nr XXXXXXXXX(tl 7-13, 114-117), krediidi brutosumma on 397 401,89 krooni. • 07.05.2008 sõlmisid hageja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (praegune BIGBANK AS) käenduslepingu, mille kohaselt hageja võttis endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja kostja vahelisest tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXXning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest maksimumsummas 509 6580,08 krooni (tl 5-6, 118-119). • 20.03.2009 sõlmisid kostja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (praegune BIGBANK AS) tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXkokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamiseks ja lepingutingimuste muutmise kohta (tl 120-123), millega suurendati kostja kasutuses olevat laenu 4 919,56 krooni võrra, milline summa tasaarvestati lepingust tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja ees, millest 4 513,96 krooni moodustas intress, 5,59 krooni viivis, 0,01 krooni lepingu sõlmimise tasu, 400 krooni võla sissenõudmise kulud. • 26.10.2010 sõlmisid kostja ja BIGBANK AS võla tasumise kokkuleppe (tl 124-125). • 01.03.2011 sõlmisid IHja BIGBANK AS võla tasumise kokkuleppe (tl 129-130). • 09.03.2011 sõlmisid hageja ja BIGBANK AS kokkuleppe käenduslepingu lõpetamise kohta, mille alusel tasus hageja BIGBANK AS-ile krediidisaaja eest 6 385,38 eurot (tl 14-15, 132133).
2-11-21879
11.Poolte vahel on vaidlus, kas tegemist on perekonnahuvides võetud kohustusega, mille eest pooled vastutavad solidaarselt.
12.Võlaõigusseadus (VÕS) § 152 lg 1 järgi põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadus (PKS) § 20 lg 2 alusel perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Eeltoodu tõenditega on tõendatud, et kostja poolt 07.05.2008 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXlaen ei ole võetud perekonna huvides, vaid on võetud kostja poolt krediidilepingust nr XXXXXXXXXtekkinud kohustuste täitmiseks krediidiandja ees. BIGBANK AS kirjadega hagejale, kostjala ja Ivar Hindriksoo’le on tõendatud, et kostja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt (tl 110-112, 126-128). Krediidileping nr XXXXXXXXXon sõlmitud 29.11.2004 ehk enne poolte abielu. Asjaolu, et pooled olid juba kooselus 29.11.2004 ja, et kostja on teinud hagejale ülekandeid 01.12.2004, 18.01.2005, 22.03.2005 (tl 66-67) ei tõenda, et laen on võetud perekonna huvides, millise eest pooled peaksid vastutama solidaarselt. Kostja vaba tahe on kellele ja miks kostja on ülekandeid teinud. Samuti on hageja vaba tahe, kelle laene hageja käendab, nimetatu ei tähenda, et laen on võetud perekonna huvides. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et saadud laenuga oleks tehtud kulutusi perekonna huvides. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata laenu võtmine perekonna huvides. Tõendatud on, et 09.03.2011 sõlmisid hageja ja BIGBANK AS kokkuleppe käenduslepingu lõpetamise kohta, mille alusel tasus hageja BIGBANK AS-ile krediidisaaja eest 6 385,38 eurot (tl 14-15, 132-133), mistõttu läks nõue nimetatud summas kostja vastu üle hagejale. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et on hagejale võlgnevuse tasunud. Asjaolu, et kostja tasub kohtutäituri vahendusel alates 2011. juulist hagejale ühise lapse kasvatamiseks elatusraha 139 eurot, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks ning ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Lapsele elatusraha maksmise kohustus tuleneb perekonnaseadusest. Lisaks hageja pool esitatud tõenditest (tl 134, 145-146) nähtub, et kostja maksab elatusraha ebakorrapäraselt. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 6385,38 eurot.
13.Kohus jätab tähelepanuta hageja tõendina esitatud 02.03.2011 AS SEB Pank, hageja ja TVvahel sõlmitud laenulepingu (tl 136-141), kui asjasse puutumatu. Menetluskulud
14.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
15.Kuna kohus määras hagejale 18.05.2011 kohtumäärusega menetlusabi hagi esitamisel, siis juhinduvalt TsMS § lg 179 lg 1 ja 5 tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 639,11 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.