Võlaõigus › Muud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

07.05.2012 Wesico Projetk OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagi Pärnu Linnavalitsuse vastu garantii täitmisele pööramise õiguse puudumise tuvastamiseks. Hageja taotles hagi tagamise korras vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida ning peatada SWEDBANK AS poolt 25.01.2012 väljastatud garantiikirja nr 12-001324-GF lisa 1 alusel kostja 24.04.2012 kirjas nr 7-44/4468 sisalduva rahalise nõude (7500 € väljamaksmine) täitmine kostjale. Hagiavalduse põhjenduste

2-12-17967 kohaselt hageja osales ühispakkujana koos Wesico Ehitus OÜ-ga riigihankes nr 129816 „Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimine ja ehitamine“. Hankedokumentide punktide 5.1. ja 5.2. alusel hageja andis Pärnu linnavalitsusele 09.01.2012 AS Swedbank garantiikirja nr 12-001324-GF ning 25.01.2012 garantiikirja lisa nr 1, mis asendas ja jätkas garantiikirja. 16.02.2012 Pärnu linnavalitsus korraldusega nr 94 kvalifitseeris, tunnistas vastavaks ja edukaks Wesico Project OÜ ja Wesico Ehitus OÜ pakkumuse riigihankes nr 129816. Kostja korralduse punktis 4 sisaldus klausel, et ühispakkujatel tekib õigus nõuda hankelepingu sõlmimist pärast MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liidu poolt SA Keskkonna Investeeringute Keskusele esitatud lisarahastuse taotluse rahuldamist suurusjärgus 632 000 eurot. Tegemist oli uue tingimusega, mis ei olnud hanketeate ega hankedokumentide koosseisus. Wesico Ehitus esitas 30.03.2012 Pärnumaa Omavalitsuste Liidule teate pakkumuse tagasivõtmise kohta, sest 1,5 kuu jooksul ei olnud selgunud, kas Pärnu Linnavalitsus üldse sõlmib hankelepingu ja ühispakkujad ei saanud kuni selle ajani sõlmida siduvaid alltöövõtulepinguid. 02.04.2012 võttis Pärnu Linnavalitsus vastu korralduse nr 169 „Riigihanke „Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimine ja ehitamine“ pakkumuse tagasilükkamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine ning Pärnu Linnavalitsuse 16.veebruari 2012 korralduse nr 94 punktide 3 ja 4 kehtetuks tunnistamine“. Korralduse punktiga 1 lükati tagasi ühispakkujate pakkumus, punktiga 2 tunnistati edukaks Riverside OÜ pakkumus. Korralduse punktiga 5 tunnistati kehtetuks 16.02.2012 korralduse punktid 3 ja 4. Pärnu Linnavalitsus esitas 24.04.2012 AS-ile Swedbank nõude garantiisumma väljamaksmiseks. 03.05.2012 AS Swedbank teatas, et garantii väljamaksmine toimub 07.05.2012. 07.05.2012 korraldava määrusega kohus võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult hagile vastama. 07.05.2012 kohus tegi samuti määruse, millega rahuldas hagi tagamise taotluse ning keelas AS-il Swedbank kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni garantiisumma kostjale väljamaksmise. KOSTJA VASTUVÄITED HAGI MENETLUSSE VÕTMISE KOHTA JA

MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED

24.05.2012 Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) esitas kohtule kirjaliku vastuse ning määruskaebuse Pärnu Maakohtu 07.05.2012 hagi tagamise määruse tühistamiseks. Kirjalikus vastuses hagile kostja esitas vastuväite asja menetlusse võtmise kohta. Kostja leiab, et Pärnu Maakohus ei ole pädev asja lahendama ning TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kostja nõue garantiisumma väljamaksmiseks tuleneb riigihangete seaduse (RHS) § 34 lg-st 5, mille järgi hankija ei tagasta pakkumuse tagatist pakkujale või realiseerib selle, kui pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku ajal tagasi. Tegemist on normiga, mis sätestab hankijale hankemenetluses spetsiifilise käitumisjuhise konkreetses olukorras. RHS § 117 lg 1 järgi toimub hankija tegevuse vaidlustamine kaebuse esitamisega riigihangete vaidlustuskomisjonile, sama paragrahvi lõike 2 p 13 alusel võib vaidlustuse esitada mistahes RHS alusel tehtud hankija otsuse peale, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid. Pärast vaidlustuskomisjoni läbimist saab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 1 järgi pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse kaebusega hankija tegevuse peale. Korralduse nr 169 punkiga 3 määrati POL esitama ühispakkujatele RHS § 53 lg 2 alusel nõuet kahju hüvitamiseks ja RHS § 34 lg 5 alusel tagatise väljamaksmiseks. Korralduse nr 169 punktis 3 sisaldus hankija otsus tagatise realiseerimiseks, mille ühispakkujad oleksid pidanud vastavalt RHS § 121 lg-le 1 vaidlustama vaidlustuskomisjonis 7 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest teadasaamise päevast alates. Hageja garantii täitmisele pööramise õiguse puudumise tuvastamise nõue sisuliselt tähendab, et hageja vaidlustab hankija otsust tagatise realiseerimiseks. Nii RHS, kui HKMS näevad ette, et RHS alusel tehtud hankija otsuse vaidlustamiseks tuleb esimeses järjekorras pöörduda vaidlustuskomisjoni ning seejärel halduskohtusse. Seega puudub Pärnu Maakohtul pädevus kaebuse läbivaatamiseks. Kostja taotleb jätta hagi läbi vaatamata. Lisaks esitas kostja kirjalikus vastuses hageja nõudele sisulised vastuväited juhuks, kui kohus ei jäta 2(3)

2-12-17967 hagi läbi vaatamata ja jätkab menetlust. Määruskaebuses kostja palub tühistada Pärnu Maakohtu 07.05.2012 kohtumääruse hagi tagamise kohta ja jätta Wesico Project OÜ hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kostja hinnangul esiteks puudub Pärnu Maakohtul pädevus hagi läbivaatamiseks, s.h hagi tagamise taotluse lahendamiseks; teiseks on hagi ilmselgelt põhjendamatu, millest tulenevalt ei ole võimalik olulise kahju või omavoli tekkimine, mis on eelduseks TsMS § 377 lg-s 2 sätestatud korras hagi tagamiseks. Kohtu pädevust puudutavad argumendid kattuvad kirjalikus vastuses esitatud argumentidega. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et pakkumuse võttis tagasi Wesico Ehitus OÜ, mitte hageja, ning et ühispakkujad ei olnud andnud nõusolekut pakkumuse esitamiseks korralduse nr 94 punktis 4 sisalduval tingimusel, tegemist on olemasolevaid hanketingimusi muutva tingimusega ning alates korralduse nr 94 jõustumisest 20.02.2012 ei olnud ühispakkujad kohustatud oma pakkumuse juurde jääma. Kostja märgib, et pakkumuse lk 11 kohaselt volitas Wesico Project OÜ Wesico Ehitus OÜ juhatuse liiget Mait Partsi esitama ühispakkujate nimel riigihanke pakkumust ning tegema hageja nimel hankemenetluse ning hankelepingu sõlmimiste ja täitmisega seotud toiminguid. Seega oli M. Parts volitatud esitama 30.03.2012 teadet pakkumuse tagasivõtmise kohta. Teate pakkumuse tagasivõtmise kohta on M. Parts esitanud mõlema ühispakkuja nimel nende volitatud esindajana. Teade on esitatud vaidlusaluse riigihanke raames, sest teates on märgitud riigihanke nimi ja viitenumber. RHS annab pakkujatele õiguse oma pakkumus sanktsioonideta tagasi võtta ainult RHS § 44 lg-s 2 sätestatud juhul, s.o enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Ülejäänud juhtudel pakkumust tagasi võttes peab pakkuja arvestama, et rakendub RHA § 34 lg 5. Seega juhul, kui korralduse nr 94 p 4 muutis hanketingimusi, siis see ei anna pakkujale RHS-st või muust seadusest tulenevat alust enda pakkumuse tagasivõtmiseks viisil, et sellele ei kohalduks RHS § 34 lg 5. Hageja viidatud RHS § 43 lg 2 ei ole asjakohane, sest annab hankijale õiguse nõuetele mittevastav pakkumus tagasi lükata, mitte pakkujale õigust pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva oma pakkumus sanktsioonideta tagasi võtta. RHS § 43 lg 1 ja hankedokumentide punkti 10.5 kohaselt oli esitatud pakkumus pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt 90 kalendripäeva, seega vaidlusalusel juhul olid ühispakkujad esitatud pakkumisega seotud kuni 30.04.2012. Selle tähtaja jooksul pidid ühispakkujad olema valmis sõlmima hankedokumentides ja pakkumuses sätestatud tingimustel hankijaga hankelepingut. KIK-i otsus lisarahastuse taotluse rahuldamiseks tehti 20.03.2012, millest alates alustasid POL ja ühispakkujad läbirääkimisi hankelepingu sõlmimiseks. Veel 29.03.2012 esitati ühispakkujate esindaja M. Partsile hankelepingu projekti viimaseid punkte täpsustav e-mail. KIK-i otsuse ja pakkumuste kehtivuse tähtaja lõpuni jäi 41 kalendripäeva. Lisaks tekkis hankelepingu sõlmimise võimalus alles 08.03.2012, kuna RHS § 69 lg 1 alusel ei ole lubatud hankelepingu sõlmimine enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest. Ühispakkujad said korralduse nr 94 kätte 22.02.2012. Kostja ei nõustu väitega, et korralduse nr 94 punkt 4 muudab hanketingimusi. Hanketeates ega hankedokumentides ei olnud määratud kindlat kuupäeva, millal pakkujal tuleb asuda hankelepingut täitma, mistõttu hankija haldusaktis märgitu, et hankeleping sõlmitakse siis, kui hankija saab lisaraha, ei ole käsitatav hanketeate või hankedokumentide muutmisena. Hankija on määranud hanketeates hankelepingu kestuse kuudes – 14 kuud, mis hakkab kulgema hankelepingu sõlmimisest, mistõttu pakkumust esitades pidid kõik pakkujad vastava tingimusega arvestama. Ühispakkujad pidid pakkumist tehes arvestama, et pakkumine peab jõus olema vähemalt 90 kalendripäeva, mistõttu on ilmselgelt kohatu rääkida korralduse nr 94 punktist 4 kui ühispakkujate jaoks hankelepingu sõlmimist teadmatusse kaugusesse lükkavast tingimusest. Seega juhul, kui KIK-i täiendava raha eraldamise otsus oleks tehtud pärast 90 kalendripäeva möödumist, oleks hankelepingu sõlmimine olnud võimalik vaid ühispakkujate nõusolekul. 3(3)

2-12-17967 Töömahtude, materjalikulu, tööjõu ning selle omandamise kulutuste kõikumisega tuli arvestada pakkumist tehes, tavapärane hinnatõus on pakkuja enda äririsk. Pakkuja pidi igal juhul olema valmis sõlmima ka 90ndal pakkumuse kehtivuse päeval hankelepingut pakkumuses sätestatud tingimustel. Hankelepingu sõlmimise ettepanek tehti ühispakkujatele pakkumuse jõusoleku aja jooksul ning korralduse nr 94 p 4 ühispakkujate õigusi ega huvisid kahjustada ei saanud. Hankemenetluses tehtud haldusorganist hankija poolt tehtud otsustele laienevad haldusmenetluse (HMS) sätted. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, halduraktiga antud õiguse lõpliku realiseerumiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Ühispakkujad ei ole korralduse nr 94 õiguspärasust vaidlustanud ning korraldus oli pakkumuse tagasivõtmise hetkel täies ulatuses kehtiv, millest võis järeldada ühispakkujate nõustumust korralduse nr 94 tingimustega ning hankija oli õigustatud nõudma hankelepingu sõlmimist. Enne ühispakkumuse tagasivõtmist ei esitanud ühispakkujad ühtegi selgitustaotlust või konkreetset nõuet hankelepingu sõlmimiseks. Ühispakkujate 30.03.2012 pakkumuse tagasivõtmise avaldusest on selgelt näha, et nende tegelikuks sooviks ei olnud hankelepingu sõlmimine, kuna ühispakkujad on pakkumuse tagasi võtnud enne 90 kalendripäeva möödumist ja keeldunud hankelepingu sõlmimisest. Sellist tegevust saab käsitada kui pakkumuse tegemist ilma kindla kavatsuseta sõlmida hankeleping. Kostja hinnangul RHS § 34 lg 5 rakendamine ei eelda, et pakkumine võetakse tagasi just hankijast mitteolenevatel põhjustel, vaid oluline on fakt, et pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi. RHS § 34 lg-s 6 sätestatud aluseid pakkumuse tagatise tagastamiseks antud juhul ei esine. Kostja palub määruskaebuse rahuldada, tühistada 07.05.2012 hagi tagamise määrus ning jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata.

HAGEJA VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE

Hageja leiab, et Pärnu Maakohus on pädev asja lahendama. Garantiikirja realiseerimine on eraõigussuhtest tulenev toiming, sest see ei eelda ega kujuta endast avaliku võimu teostamist. Pärnu Linnavalitsus oli Pärnumaa Omavalitsuste Liidu kui hankija lepinguline esindaja ning ei tegutsenud talle kui kohalikule omavalitsusele seadusega antud õiguste realiseerimisel. RHS § 29 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb riigihankemenetlus hankelepingu sõlmimisega. Antud hankes sõlmiti hankeleping Riverside OÜ-ga 19.aprillil 2012. Garantii väljamaksmise taotlus esitati AS-ile Swedbank 24.04.2012, selleks ajaks oli riigihanke nr 129816 menetlus lõppenud ja pelgalt seetõttu ei ole võimalik, et OÜ Wesico Project saaks esitada Pärnu Linnavalitsuse vastu nõudeid avalik-õigusliku suhte raames – see suhe on igal juhul lõppenud hiljemalt 02.04.2012, mil korraldusega nr 196 lükati Wesico Project OÜ pakkumus tagasi. RHS § 29 lg-s 3 sätestatud asjaolude esinemisel (hankemenetlus on lõppenud) tuleb halduskohtumenetlus lõpetada, sest kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik kehtetu haldusakti üle vaielda kui selleks puudub põhjendatud huvi. Korralduse nr 169 alusel ei ole hageja enam pakkujaks hankemenetluses ning tal oleks põhjendatud huvi võimatu väita. TsMS § 81 lg 1 alusel võib hagi kohaliku omavalitsuse üksuse vastu esitada selle kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha järgi, kelle tegevuse tõttu on kavas hagi kohaliku omavalitsuse üksuse vastu esitada. Pärnu Linnavalitsuse üldise kohtualluvuse järgne kohus on Pärnu Maakohus ning hageja alusetu rikastumise nõue (tuvastada kostjal õiguse puudumist ning kohustada kostjat tagastama hagejale garantiikiri nr 12-001324GF) allub antud juhul Pärnu Maakohtule. Hageja leiab samuti, et hagi on perspektiivne. Tagatise realiseerimine on vastuolus RHS § 34 lg 6 punktiga 1: hankija on kohustatud pakkumuse tagatise tagastama pakkujale koilme tööpäeva jooksul pärast sõlmitud hankelepingu jõustumist. Hankeleping sõlmiti 19.04.2012 ehk enne nõude esitamist AS-le Swedbank. Hankelepingu sõlmimisega hankemenetlus lõppes ning pärast hankelepingu sõlmimist puudus kostjal õigus tagatise sissenõudmiseks. 19.04.2012 muutus sissenõutavaks hageja kohustus tagastada tagatis hagejale. RHS § 34 lg 6 p-s 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg ehk hankija ei saa pärast hankelepingu sõlmimist enam tagatist sisse nõuda. Garantiikirja lõpptähtaeg tähtsust ei oma, sest garantii realiseerimise õigus ei tulene garantiikirja lõpptähtajast. Pärnu Linnavalitsus ei olnud enda kinnitusel hankija. Kuna tagatise 4(3)

2-12-17967 realiseerimise õigus on üksnes ja ainult hankijal, siis ei saa Pärnu Linnavalitsus tagatist realiseerida. Selleks puudub seadusest tulenev volitusnorm. RHS ei näe ette, et tagasilükatud pakkumuse esitanud pakkuja poolt antud tagatis realiseeritakse. Eelnevast järeldub, et Pärnu Linnavalitsusel puudub õigus tagatist täitmisele pöörata, sest tegemist ei ole hankijaga, tagatise täitmisele pööramise tähtaeg on möödunud ning lisaks on ühispakkujate pakkumus tagasi lükatud ning tagasilükatud pakkumuse esitanud pakkuja poolt antud tagatist realiseerida ei saa. Kõik tagatise sissenõudmist välistavad hankija otsused olid tagatise sissenõudmise ajaks ammu jõustunud. RHS § 34 lg 5 kohaldamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Korralduse nr 94 punktis 4 hankelepingu sõlmimise tähtaja sidumine KIK-ile esitatud lisarahastuse taotluse rahuldamisega on HMS § 53 lg 1 p 3 alusel seatud lisatingimusena haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. Seda tingimust ei olnud hanketeates ega hankedokumentides. Ühispakkujatel puudus võimalus selle tingimusega arvestada riigihankes osalemise otsustamisel ja pakkumuse esitamisel. Pärnu linnavalitsus on tingimuste muutmisega tekitanud olukorra, kus ühispakkujad olid sunnitud pakkumusest loobuma, st kostja lõi ise olukorra, kus tal formaalselt tekkis õigus tagatis realiseerida. Selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja märgib, et ühispakkujate poolt hankedokumentide alusel esitatud pakkumus oli 90 päeva jooksul kehtiv. Pärnu linnavalitsuse viited hageja äririskile on asjakohatud, sest äririski hulka kuulub ka pakkuja õigus otsustada, millal ta sõlmib siduvad allhankelepingud. Ühispakkujad sõlmivad allhankelepinguid hiljemalt pakkumuse edukaks tunnistamisel, antud juhul siis hiljemalt 2012 veebruari lõpus, sest hankija 16.02.2012 otsus ühispakkujate edukaks tunnistamise kohta oli seaduslik ja põhjendatud. Kuivõrd aga korralduse punktis 4 Pärnu LV deklareeris, et hankelepingu sõlmimise õigust ei pruugi ühispakkujatel tekkida, siis ei saanud ühispakkujad ka allhankelepinguid sõlmida, sest ei olnud teada, kas hankeleping üldse sõlmitakse. Hageja palub määruskaebuse rahuldamata jätta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega ja esitatud tõenditega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus on hagiavalduse ebaõigesti menetlusse võtnud, hagi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata ning hagi tagamine tühistada. Riigihangete seaduse (RHS) § 2 lg 1 järgi sätestab riigihangete seadus riigihanke teostamise korra, riigihankega seotud subjektide õigused ja kohustused, riikliku järelevalve teostamise ja vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegutses vaidlusaluse tagatise realiseerimisel riigihangete seaduse alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on riigihangete seadust rakendanud õigesti ning kas hageja kui hankija volitatud esindaja oli õigustatud riigihanke pakkumuse tagatist realiseerima. Hageja leiab, et kostja on riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise reegleid rikkunud ning 16.02.2012 korraldusega nr 94 õigusvastaselt muutnud hanketingimusi. Lisaks ei ole hageja hankija ning tal ei ole tal õigust tagatist realiseerida. Seega hageja nõue tuvastada, et hagejal puudub õigus garantii täitmisele pööramiseks, tugineb sellele, et kostja rikkus hankemenetluse korraldamise reegleid ning tagatise õigusvastaselt realiseerimisega rikub hageja õigusi. TsMS § 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. RHS § 117 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik (edaspidi vaidlustaja) võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) sellekohase vaidlustuse. RHS § 117 lg 2 p 13 alusel võib vaidlustada hankija poolt riigihangete seaduse alusel tehtud muu otsuse, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huve. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt võib seadusega halduskohtu 5(3)

2-12-17967 pädevusse anda ka muu ülesande. Seega isegi juhul, kui käsitada hankemenetluses antud tagatise realiseerimise üle peetavat vaidlust eraõiguslikuna, sätestab seadus vaidluse lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisest korrast erineva korra. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 28.peatükk sätestab hankemenetlusega seotud kohtumenetluste jaoks erimenetluse. HKMS § 266 lg-te 1 ja 2 kohaselt hankeasi on riigihanke korraldamisest, sealhulgas hankelepingu sõlmimisest või muutmisest tekkinud haldusasi. Käesolev peatükk reguleerib tühistamis-, kohustamis-, heastamis- ja tuvastamiskaebuse esitamist ning lahendamist hankeasjas. HKMS § 268 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Seega kehtestab HKMS hankeasjades kohustusliku kohtueelse menetluse. RHS § 121 lg-s 1 sätestatud 7-tööpäevane tähtaeg vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamiseks hakkas kulgema päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, vaidlustust ei saa esitada pärast hankelepingu sõlmimist. Ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamise kohta tehtud 02.04.2012 korralduses nr 169 on otseselt viidatud hankija õigusele nõuda kahju hüvitamist ja realiseerida tagatis, esitades hiljemalt 03.05.2012 nõue tagatise väljamaksmiseks. Seega oli hagejal võimalik enne hankelepingu sõlmimist ja menetluse lõppemist tähtaegselt hinnata, kas pakkumuse tagasilükkamine rikub tema õigusi ja otsustada korralduse vaidlustamise vajaduse üle. Maakohtule hagiavalduse esitamisega soovib hageja olukorras, kus ta on hankemenetluses kehtestatud vaidlustamistähtajad mööda lasknud, sisuliselt saada täiendavat võimalust hankemenetluses tehtud hankija toimingute vaidlustamiseks. Kohus leiab, et kehtiva õigusega ei ole kooskõlas hageja tõlgendus, et pärast hankelepingu sõlmimist (hankemenetluse lõppemist) on hankemenetluse reeglite rikkumisele tuginevaid (hageja tugineb sellele, et tal oli õigus pakkumus tagasi võtta ja kostjal ei ole õigust tagatist realiseerida, kuna kostja vastuolus riigihangete seadusega muutis pärast pakkumuste esitamist hanketingimusi), kuid vaidlustuskomisjonile tähtaegselt esitamata nõudeid pädev lahendama maakohus. Riigikohtu halduskolleegium on mitmetes lahendites märkinud, et hankemenetlus ei ole küll haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse mõistes, kuid hankemenetlus toimub avalik-õiguslike toimingute kaudu ning hankemenetluses tehtavatele otsustele kohalduvad haldusaktile kehtestatud nõuded. Samuti HKMS § 267 lg 2 järgi kohaldatakse isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsuste ja dokumentide suhtes, sealhulgas asjaolu siduvalt kindlaks tegevate hankija otsuste ja dokumentide suhtes halduskohtumenetluses haldusaktide kohta sätestatut. Muude hankija otsuste ja dokumentide suhtes kohaldatakse toimingute kohta sätestatut. Avalik-õiguslike toimingute ja haldusaktide vaidlustamine allub eranditult halduskohtule. Tagatise väljamaksmise nõude esitamist kui reaaltoimingut ei saa käsitada hankemenetlusest eraldiseisva eraõiguslikust suhtest tuleneva toiminguna, sest tagatise väljamaksmise nõude esitamise aluseks oli hankija otsustus ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamise kohta. Eeltoodust järelduvalt on hageja rikkunud vaidluste lahendamiseks kehtestatud kohustuslikku kohtueelset korda ning on esitanud avalduse kohtule, kellel ei ole avalduse lahendamise pädevust. TsMS § 423 lg 1 p 1 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb läbi vaatamata jätta ka hagi tagamise taotlus. TsMS § 425 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Avaldajal tuleb nõuetega pöörduda halduskohtu poole. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Heli Käpp Kohtunik 6(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.