Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas 27.01.2012. a kohtule hagiavalduse Jxxx Mxxxxxx vastu võla, intressi ja viivise nõudes. Hageja täpsustas hagi 02.05.2012. a avalduses. Haginõude kohaselt sõlmisid pooled 16.12.2005. a kapitalirendilepingu nr 251216JM. lepingu põhitingimuste kohaselt võttis kostja liisingusse sõiduauto Volkswagen Passat variant, maksumusega 159 000 krooni, s.o 10 161,95 eurot. Kostja kohustus tasuma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodil 60 kuud kuni 15.01.2011. a vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja kohustus tasuma ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Kostja ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale lepingu üldtingimuste alusel 09.03.2009. a vara tagastamise nõude. Hageja realiseeris lepingu objektiks olnud vara. Vara müügist laekunud raha arvelt jäi lepingust tulenev nõue osaliselt rahuldamata. Vara maksumuse saldo (vara tasumata osa pärast kapitalirendilepingu lõpetamist) oli 74 621,59 krooni ehk 4769,19 eurot (ilma käibemaksuta graafikujärgne jääk). Hageja realiseeris vara hinnaga 61 750 krooni ehk 3946,54 eurot (summa ilma käibemaksuta). Seega kapitalirendilepingust tulenev vara soetusmaksumuse tasumata osa on 4769,10 eurot – 3946,54 eurot = 822,64 eurot. 06.04.2009. a edastas hageja kostjale teatise, milles märkis, et on alustatud liisingulepingu esemeks olnud sõiduauto müüki (tl.47). Sõiduauto alghinnaks oli määratud 85 000 krooni. Lisaks märkis hageja, et kui sõidukit ei õnnestu määratud hinnaga ühe kuu jooksul müüa, on hageja sunnitud müügihinda alandama ning samuti võib hind alaneda konkreetsete ostjatega peetavate läbirääkimiste käigus. hageja märkis, et sõiduautot müüakse Tehase Auto OÜ kasutatud liisinguautode komisjoni teenust kasutades, müügiplatsil asukohaga Tehase 2A, Tartu. Samuti juhtis hageja kostja tähelepanu asjaolule, et sõiduki hinna ja muu müügiinfo kohta saab teavet ka internetist aadressil: www.auto24.ee. Lisaks eeltoodule juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et sõiduauto müügiga kaasnevad kulud. samuti seda, et vara müügihinnas sisaldub käibemaks, mis tuleb vastavalt käibemaksuseadusele hageja poolt riigile tasuda ning mida ei saa arvestada liisingulepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Seega oli kostja müügiprotsessist informeeritud. Kostja ei avaldanud soovi ise vara võõrandamiseks. Hageja leiab, et liisinguobjekt võõrandati reaalse turuhinnaga. Hageja esitas tõendina 24.03.2009. a müügisoovituse (tl.48), millest nähtub, et Tehase Auto OÜ hinnangul soovitati hagejal alustada kapitalirendilepingu objektiks olnud sõiduauto müüki, arvestades selle läbisõitu, lisavarustust ja tehnilist seisukorda, hinnaga 85 000 krooni. Soovitusliku hinnaga ei õnnestunud sõidukit müüa. Hageja esitas tõendina 20.03.2009. a kontrollakti (tl.49), millest nähtuvalt esinesid sõiduautol puudused: esiklaas katki, vasakpoolne lähituli ja gabariit ei põle, parempoolne tagatuli mõrane, vasakpoolne tagumine tiivakaar ja stange nurk kriimustatud, mootoriõli alla miinimumi, servise tuli põleb (õli-, õhu-, salongi-, kütusefiltri ja õli vahetus), jahutusvedelik miinimumi, vasakpoolne alumine esimene šarniir läbi, parempoolne stabika kont, vasakpoolne pooltelje kumm katki, põhjakatted ja kinnitus puudu, parempoolne esimene logar katki, tagasilla puksid katki, vasakpoolsel esitiival värv maas, terve auto kõvasti kriimustatud ja salong üli must. Eelnevast tulenevalt on hagejale tagastatud sõiduk

2 (5)

tavapärasest kasutamisest ja kulumisest halvemas seisukorras ning esile toodud puudused mõjutasid oluliselt sõiduki müügihinda. Sõiduki müügihinda mõjutas ka asjaolu, et müügiprotsess langes Eesti majanduselu madalseisu ning autode ostu vastu puudus sisuliselt ostuhuvi. Hageja esitas kostjale nõude rahuldamata jäänud osa tasumiseks. Kostja rahalise kohustuse tasumise nõuet ei ole rahuldanud. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista põhivõla (vara soetusmaksumuse tasumata osa pärast vara realiseerimist), tasumata kuumaksed, tasumata kindlustus- ja kaskokindlustusmaksed ning vara võõrandamisega kaasnenud lisakulud kokku summas 1873,61 eurot, intressi summas 94,50 eurot ja põhivõla tasumisega viivitamise eest viivise perioodi 16.11.2009 kuni 17.01.2012 eest summas 326,45 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudest lepingujärgses viivisemääras 0,022 % päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni. Menetluse käik Kohus võttis hagi 29.02.2012. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 24.05.2012. a ning kohustas pooli ilmuma. Pooled kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles eelnevalt asja läbivaatamist ilma tema kohaolekuta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada sisuliselt TsMS § 414 lg 1 alusel ilma poolte osalemiseta. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: • AS Sampo Liising, kelle õigusjärglane hageja on, ja kostja Jxxx Mxxxxx sõlmisid 16.12.2005. a kapitalirendilepingu nr 251216JM (tl 9-14). Lepingu alusel anti kostja kasutusse sõiduauto Volkswagen Passat Variant, maksumusega 159 000 krooni. Kostja kohustus maksma hagejale rendimakseid (vara väljaostumaksed, kindlustusmaksed, intress) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 15). Pooled olid kokku leppinud, et maksetingimuste täielikul ja kohasel täitmisel tekib kostjal rentnikuna õigus nõuda vara omandiõiguse üleandmist rendileandjalt endale (lepingu üldtingimused, tl 10). • Kostja jäi võlgu kapitalirendilepingu järgsete maksete tasumisega ja hageja ütles lepingu võlgnevuse tõttu üles ning nõudis kostjalt sõiduki tagasi. • Kostja tagastas renditud sõiduki hagejale 16.03.2009. a (tl 21). • Hageja realiseeris sõiduki hinnaga 61 750 krooni. Poolte vahel sõlmitud leping vastab VÕS §-s 361 sätestatud liisingulepingu tunnustele. VÕS § 361 näeb ette, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 sätestab liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed:

3 (5)

(1) Liisingueseme ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole juba kaetud juba tasutud liisingumaksetega. (2) Lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. (3) Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. (4) Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja realiseeris lepingu objektiks olnud sõiduki hinnaga 61 750 krooni, mis vastab 3946,54 eurole. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et sõiduki tegelik väärtus (turuhind) oli saadud summast suurem. Lähtudes TsÜS §-st 65, loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja on esitanud tõendi selle kohta, et kostja oli kaasatud sõiduki müügiprotsessi. Hageja on 06.04.2009. a kirjaga (tl 47) teavitanud kostjat sõiduki müügitingimustest (müügi alghinnast ja müügikohast). Hageja teavitas kostjat samas kirjas ka sellest, et kui sõidukit ei õnnestu müüa alghinnaga ühe kuu jooksul, siis müügihinda alandatakse. Kostja müügiprotsessi ei sekkunud ega vastuväiteid ei esitanud. Seetõttu loeb kohus, et sõiduki väärtuseks oli VÕS § 367 lg 3 tähenduses auto müügihind ehk 3946,54 eurot. Sõiduki müügist saadud summa (liisingueseme väärtus) ei kata kogu hageja nõuet kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt vara (sõiduki) soetusmaksumuse tasumata osa, tasumata kuumaksete ja intressi ning tasumata kindlustusmaksete tasumist ning vara müügiga seotud kulude hüvitamist. Kohus leiab, et hageja nõuded kostja vastu on põhjendatud. Kostja ei ole esitanud nõuetele vastuväiteid. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal hagejale tasumata vara maksumuse osa summas 74 621,59 krooni ehk 4769,10 eurot (tl 15). Hageja realiseeris lepingu objektiks olnud sõiduki hinnaga 61 750 krooni, mis vastab 3946,54 eurole. Nõude tasaarvestuse korral on tasumata sõiduki maksumuse osa summas 822,64 eurot. Hageja ei ole jääkmaksumuse arvestuses arvesse võtnud edaspidi tasuda tulnud intressi ega muid kulusid. Selliselt vastab pärast ülesülesütlemist tasuda jäänud väljaostumaksete arvestus VÕS § 367 lg-le 2. Tasumata osamakseid oli kostjal lepingu ülesütlemise seisuga kokku summas 464,09 eurot ja tasumata intressi summas 94,50 eurot. Tasumata kindlustusmakseid (liiklus- ja kaskokindlustus) oli kostjal lepingu ülesütlemise seisuga 235,85 eurot. Hageja on kandnud kulusid seoses sõiduki müügiga summas 351,03 eurot (tl 27). Kohus leiab, et nimetatud kulusid saab käsitleda hüvitatavad lisakuludena VÕS § 367 lg 4 järgi. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kostja vastu põhivõla (tasumata sõiduki maksumuse osa, tasumata osamaksed, kindlustusmaksed, sõiduki müügikulud) 1873,61 euro ja intressi 94,50 euro, kokku 1968,11 euro nõudes. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

4 (5)

Hageja taotles lisaks kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudega viivitamise eest perioodi 16.11.2009 - 17.01.2012. a eest summas 326,45 eurot ja protsendina põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 järgi: kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingus (tl 9) on pooled kokku leppinud, et viivise määraks on VÕS-is sätestatud määr. Hageja nõuab kostjalt viivist seaduses ettenähtud määras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 16.11.2009 - 17.01.2012. a eest summas 326,45 eurot ja viivise protsendina põhinõudest (1873,61 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja võib nõuda kohtult kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3)

Kohtunik Ü. Raag

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.