Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2 (10)

Poolte vahel 19. mail 2011 sõlmitud lepingu nr 2-47/18 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmine“ kohaselt anti kostja kasutusse XXXrannahoone juures asuv ala suurusega kokku 11 m2, kahe jäätise- ja karastusjookide müügileti ja ühe grilltoodete müügipunkti paigaldamiseks. Lepiti kokku, et üürisummaks on 140,58 eurot kuus. Poolte vahel 9. juunil 2011 sõlmitud lepingu nr 2-47/43 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmine“ kohaselt anti kostja kasutusse XXXrannahoone juures asuv ala suurusega kokku 3 m2, puuviljade müügileti paigaldamiseks. Lepiti kokku, et üürisummaks on 38,34 eurot kuus. Kõigi nimetatud lepingute järgi tuli üüri tasuda igakuiselt 15. kuupäevaks ja üüri tasumisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Viidatud lepingute alusel tasumisele kuuluvate summade maksmiseks esitati igakuiselt koondarve. Kokku esitati kolm koondarvet, juuni 2011, juuli 2011 ja augusti (kuni 15. august 2011, lepingute lõppemiseni) 2011 eest. Juuni 2011 eest esitatud arve tasus kostja nõuetekohaselt ettenähtud summas ja ajal. Selles osas hageja kostjale pretensioone ei esita. Juuli 2011 eest esitatud arve nr 5200187371 (lisa 3) summas 811,92 eurot tasus kostja üksnes osaliselt. See tähendab, et 15. juuliks 2011 tasus kostja 324,23 eurot. Järelikult jättis kostja arvest nr 5200187371 tasumata 487,69 eurot. Kostja ei ole seda summat siiani tasunud. Nimetatud summa muutus sissenõutavaks 16. juulil 2011. Augusti 2011 eest esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 52000187959 summas 392,86 eurot (lisa 4). Arve tasumise kuupäev oli 15. august 2011. Kostja ei ole seda summat tasunud. Tasumata summa muutus sissenõutavaks 16. augustil 2011. 2011.a. juuli- ja augustikuu üürivõlalt arvestatud viivis: jrk

Arve nr

XXX

Arve tasumise kuupäev

Võlgnetav summa

KOKKU

880,55 eur

Viivis e määr

Viivis ühe päeva kohta

Viivitatud päevade arv/ viivis 1. mai 2012 seisuga

1215,24 eurot

Ruumide ebaseaduslikust kasutamisest tulenev nõue Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping nr 25 lõppes 30. septembril 2011. Kahtlust ei ole selles, et kostja pärast lepingu nr 25 lõppemist rendile antud ruume ei vabastanud ning jätkas ruumide kasutamist ärilistel eesmärkidel vähemalt kuni hagiavalduse esitamiseni, so 21. oktoobrini 2011. Hageja kontrollis vahetult enne hagiavalduse esitamist, et XXXüürile antud ruumides oli kohvik endiselt avatud. Hageja selgitas hagiavalduses, et kuna ruumide kasutamiseks alus puudub, nõuab hageja rendiobjekti üleandmisega viivitatud aja eest ruumide kasutamise eest kokku hoitud rendimakseid 18. juulil 2011 enampakkumise korras XXXasuvate ruumide üürile andmise tulemusel sõlmitud uues lepingus sätestatud määras. Uue üürnikuga sõlmitud lepingus on üüri summa 2002,88 eurot (3,31 eurot/m2 x 605,1 m2). Seega üür ühe päeva eest on 66,76 eurot (2002,88 eurot : 30 päevaga) Kuna kostja kasutas XXXruume õigusliku aluseta kokku 21 päeva (1. oktoober 2011 kuni 21. oktoober 2011) on ebaseaduslikust XXXruumide kasutamisest tuleneva nõude suurus 1401,96 eurot. 3 (10)

Leppetrahvist tulenev nõue Lepingu nr 25 punkti 5.3 kohaselt kohustus kostja rendilepingu p 2.7 mittetäitmise korral tasuma lisaks rendile leppetrahvi ruumide vabastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu 10 % ulatuses kuu rendisummast iga viivitatud päeva eest. Kostja pärast rendilepingu lõppemist XXXruume ei vabastanud ning kasutas neid vähemalt kuni 21. oktoobrini 2011. Kuivõrd leping nr 25 lõppes 30. septembril 2011 ning pärast lepingu nr 25 lõppemist kostja ruume ei vabastanud muutus leppetrahv sissenõutavaks alates 1. oktoobrist 2011. Hageja esitab leppetrahvi nõude ruumide vabastamisega viivitamise eest kuni 21. oktoobrini 2011. Lepingu nr 25 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et XXXasuva ruumide kasutamise eest maksab kostja renti 1546,92 eurot/kuus. Seega kujuneb leppetrahvi suuruseks ühe päeva eest 154,69 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt leppetrahvi summas 3248,49 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale leppetrahvi käesoleva ajani tasunud, palub hageja mõista kostjalt VÕS § 101 lõike 1 p 6 ja § 113 alusel välja ka viivised leppetrahvi tähtaegselt tasumata jätmise eest. VÕS § 94 lõike 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata, menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kostja väitis, et 2011.a. septembrikuu üürivõlg on 1546,91 €, kuna lepingu järgi on see 2,55 eur/m2 /40 kr/m2, mitte hageja nõutav 1797,15 €. Kostja leidis, et puudub haldusakt ja kokkulepe üüri tõstmise kohta lepingu p 6.1. alusel. Kostja leiab, et ta ei pea maksma septembrikuu üüri, kuna tal on hageja vastu lepingust tulenev kulutuste hüvitamise nõue, mille peab hageja tasaarvestama, kostjal on õigus selle maksmisest keelduda. Viivis peab olema seadusjärgne, kuna lepinguline viivis on liiga suur. Kuna kostjal on kulude nõue hageja vastu, on tal õigus kinni pidada ka asja, seetõttu ei ole õigust hagejal nõuda ka leppetrahvi ega kahju hüvitist. Peale selle lülitas hageja välja vee ning kostja ei saanudki asja kasutada oktoobris 2011 ja seega ei vastuta kostja kahju eest. Lisaks ei ole hageja tõendanud kahju nõude esitamisel, et see oleks nn turuüür, lisaks katab leppetrahv kahju ning puudub alus sama perioodi eest nõuda lisaks leppetrahvile ka kahju hüvitist, kuna ei tule lepingust. Leppetrahvilt ei saa nõuda viivist, kuna puudub alus leppetrahvi saamiseks ning viivis ei saa olla 0,09% määras, sest seadusjärgne määr on 0,022% päevas. Lepingute nr 2-47/16, 2-47/17, 2-47/18 ja 2-47/43 järgne üürinõude arvestus on õige, kuid kostjal on kulude hüvitamise nõue, mis tuleb tasaarvestada. Viivis märgitud lepingute - järgselt üürivõlalt on ebamõistlikult suur ja tuleb lähtuda seadusjärgsest viivisest. Kokkuvõtvalt leidis kostja, et tal on kulude hüvitamise nõue, mis tuleb tasaarvestada. Tõend: Tallinna Linna kiri pandiõiguse teostamiseks

KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle I Leping nr 25 Poolte vahel on 25.04.2003 sõlmitud leping nr 25, mille alusel kasutab kostja Tallinnas XXXasuva rannakompleksi mitteeluhooneid. Üür lepiti kokku selliselt, et see on 40 krooni/m2 (2,56 eurot/m2) ehk 40x605,1=24 204 krooni / 1546,92 eurot/kuus. Kostja kohustub tasuma ka kõrvakulude eest. Lepingu nr 25 p 5.2. järgi on kokkuleppeline viivis tasumata rendi eest 0,2 % päevas. Kostjal on tasumata üür 2011.a. septembrikuu eest, mille tasumise tähtaeg oli 30.09.2011 ja mille kohta on esitatud arve 1600006255. Leping nr 25 on lõppenud 30.09.2011, kostja ruume vabastanud ei ole. II Lepingud nr 2-47/16, 2-47/17, 2-47/18 ja -47/43 Poolte vahel 19. mail 2011 sõlmitud lepingu nr 2-47/16 alusel kasutab kostja XXXrannahoone kohviku esist ala suurusega 60 m2 välikohviku inventari paigaldamiseks. Üürisumma on 517,8 eurot kuus. Poolte vahel 19. mail 2011 sõlmitud lepingu nr 2-47/17 alusel kasutab kostja XXXrannahoone juures asuvat ala kokku suurusega 36 m2 lastebatuudi paigaldamiseks ja laste elektriautode laenutuse korraldamiseks. Üürisummaks on 115,2 eurot kuus. Poolte vahel 19. mail 2011 sõlmitud lepingu nr 2-47/18 alusel kasutab kostja XXXrannahoone juures asuvat ala kokku suurusega 11 m2 kahe jäätise- ja karastusjookide müügileti ja ühe grilltoodete müügipunkti paigaldamiseks. Üürisummaks on 140,58 eurot kuus.

5 (10)

Poolte vahel 9. juunil 2011 sõlmitud lepingu nr 2-47/43 alusel kasutab kostja XXXrannahoone juures asuvat ala kokku suurusega 3 m2 puuviljade müügileti paigaldamiseks. Üürisummaks on 38,34 eurot kuus. Viidatud lepingute alusel esitab hageja igakuiselt koondarved ning kostja kohustub üüri tasuma iga kuu 15. kuupäevaks ning üüri tasumisega viivitamise korral on viivise määr 0,5% päevas. 2011.a. juulikuu üüri eest esitatud arve nr 5200187371 811,92 eurot summast tasus kostja 15. juuliks 2011 324,23 eurot ja jäi võlgu 487,69 eurot, mis on seni tasunud. 2011.a. augustikuu üüri eest esitatud arve nr 52000187959 summas 392,86 eurot jättis kostja tähtajaks (15. august 2011) tasumata, see on seni tasumata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte vahel oli ülalnimetatud lepingute puhul tegemist üürisuhtega ning VÕS § 271 järgi kohustub üürnik tema poolt üüritud asja eest maksma üürileandjale üüri ja § 292 lg 1 alusel on kohustus üürnikul maksta üürileandjale lisaks üürile asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. II Vaidlus Leping nr 25 Kostja väitis, et 2011.a. septembrikuu üürivõlg on 1546,91 €, kuna lepingu järgi on 2,55 eur/m2 /40 kr/m2, mitte hageja nõutav 1797,15 €. Kostja leidis, et puudub haldusakt ja kokkulepe üüri tõstmise kohta lepingu p 6.1. alusel. Hageja väitis, et kostja pole kordagi üüri suurust vaidlustanud, on tasunud suurendatud määras üüri, v.a 2011.a. septembrikuu üür. Kostja leiab, et ta ei pea maksma septembrikuu üüri, kuna tal on hageja vastu nõue, mille peab hageja tasaarvestama, kostjal on õigus selle maksmisest keelduda. Viivis peab olema seadusjärgne, kuna lepinguline viivis on suur. 2011.a. septembrikuu üürivõlg Lepingu p 6.1 alusel võib lepingut muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, selle aluseks peab olema haldusakt, p 11.7 alusel korrigeeritakse kasutustasu kord aastas. Kohtule esitatud 11.04.2011 teatega kostjale (II kd lk 20) on hageja teavitanud kostjat kirjalikult sellest, et suurendab lepingu nr 25 p 11.7 alusel üürimäära vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele 5,2% ning et alates 1. aprillist 2011 on üürimäär 2,97 eur/m2. VÕS § 6 lg 1 järgi tuleb võlasuhtes käituda hea usu põhimõtte kohaselt, mis tähendab kohtu arvates ka seda, et lepingupool, kes ei nõustu teise poole käitumisega ning ettepanekuga lepingu muutmiseks, teavitab sellest ka viivitamatult teist poolt. VÕS § 13 lg 3 alusel ei või lepingu pool tugineda lepingutingimusele (kui lepingus on kokku lepitud lepingu muutmine teatud vormis), kui teine pool võis tema käitumisest aru saada/mõista, et too oli nõus lepingu muutmisega teistsuguses vormis. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole sellist kirjalikku teavitust saanud või et ta pole pärast 11.04.2011 kirja üüri suuremas määras tasunud. Seega on kostja oma käitumisega avaldanud tahteavaldust hagejapoolsele kirjalikule tahteavaldusele üüri suurendamiseks alates 01.04.2011 lepingu nr 25 p 11.7 järgi kooskõlas TsÜS § 68 lg 3 sõltumata sellest, et kostja pole kirjalikus vormis omapoolset tahteavaldust esitanud. Viidatud 11.04.2011 kirjast nähtub see, et hageja on üüri tõstnud siiski Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003.a. määrusega nr 73 kinnitatud lisa 2 „Äriruumi üürilepingu tingimused p 11.7“ alusel. Seega on üüri tõstmise aluseks olemas vastava kohaliku omavalitsuse akt lepingu nr 25 p 6.1 tähenduses. Kohtu arvates lepingu muudatusega mittenõustumine mitmed kuud hiljem (kostja vastuväidetes hagile) ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 1 järgi ning 6 (10)

kostja ei saa seetõttu tugineda VÕS § 13 lg 3 järgi lepingu p 6.1 sättele, mille kohaselt peaks olema üüri tõstmiseks kostja kirjalik nõusolek. Eeltoodu tõttu on kohtu arvates viidatud 11.04.2011 kirjaga hageja tõendanud, et on teinud kirjaliku ettepaneku kooskõlas lepingu p 6.1 ja 11.7 üüri tõstmiseks, kostja on seda talunud õigeaegselt seda vaidlustamata ning sellest hagejat informeerimata varem ja seega on lepingu nr 25 järgi üür 2,97 €/m2 septembris 2011 ehk kokku üüritud ruumide eest 1797,15 €. Kostja väitis, et on teinud investeeringuid ning tal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest selle üürivõla tasumiseks seni kuni hageja vastavad kulud hüvitab VÕS § 334 lg 3 järgi, küll aga reguleerib märgitud säte vastavaid suhteid siis, kui üürilepingu objektiks on vallasasi. Käesoleva lepingu nr 25 objektiks ei ole vallasasi, seega ei kohaldu vaidluses VÕS § 334 lg 3 sätestatu. VÕS § 110 lg 1 alusel võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest seni kuni võlausaldaja on täitnud võlgniku sissenõutavaks muutunud vastastikuse kohustuse. Kostja ei ole põhjendanud, milles seisnevad tema poolt tehtud kulud, mida peaks hageja talle hüvitama, samuti ei ole ta neid kulusid tõendanud. Pooled kinnitasid, et pole teinud lepingust nr 25 tulenevate nõuete osas teineteise suhtes mingeid tasaarvestusi, samuti ei ole kostja esitanud hagejale vastavate kulude nõuet. Seega ei ole kostjal õigus keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel lepingu nr 25 järgi 2011.a septembrikuu üüri tasumisest ehk kohustuse täitmisest. Kostja väide, et hageja peaks selle üürinõude tasaarvestama, ei ole õige, sest tasaarvestuse tegemise õigus on VÕS § 198 lg 1 ja § 198 alusel isikul, kelle on vastav nõue ning tasaarvestuse tegemist ei saa teiselt poolelt nõuda, kuna ei tule seadusest. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja on rikkunud VÕS § 100 tähenduses lepingu nr 25 tulenevat üüri tasumise kohustust 2011.a. septembris vastavalt 1797,15 € (tasumise tähtaeg 30.09.2011, milles vaidlus puudus) ja seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 271 selle tasumist ehk kohustuse täitmist. Märgitud 1797,15 € tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis septembrikuu võlalt Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 1. lause ja § 101 lg 1 p 6 alusel tuleb kostjalt välja mõisa ka § 76 lg 1 alusel lepinguline (p 5.1) viivis ehk 0,2% päevas alates 01.10.2011- 01.05.2012 764,67 €, mille arvestust ega selle perioodi ennast ei ole kostja vaidlustanud. Kostja leidis, et viivis tuleb välja mõista seaduses sätestatud määras, millega kohus ei nõustu, sest pooled on VÕS § 76 lg 1 järgi lepingu p 5.1. kokku leppinud viivise määras ja seega kuulub leping VÕS § 76 lg 1 alusel täitmisele. Nõutav viivis ei ületa põhivõlga, seega pole ka ülemäära suur. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt välja mõista võlalt 1797,15 € viivis lepingus kokkulepitud määras alates 02.05.2012 0,2% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid selliselt, et ühekordselt väljamõisatud viivis 764,67 € ja 02.05.2012 alates väljamõistetud viivis kokku ei ületaks 1797,15 €. Märgitu (põhivõlga võrdne viivis) on kooskõlas senise kohtupraktikaga. Ruumide vabastamine Kuna leping nr 25 lõppes 30.09.2011 (vaidlus puudus) ning kostja ei ole tõendanud oma kulude nõuet ega seda hagejale esitanud, siis ei ole tal alust kinni pidada ka hageja asja ehk üüritud ruume ehk mitte täita VÕS § 110 lg 1, § 335 kohaselt omapoolset asja/ üüritud ruumide vabastamise kohustust. Kostja lepingu nr 25 järgseid ruume ei ole vabatahtlikult vabastanud, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 334 lg 1 alusel ruumide vabastamist. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue kostja kohustamiseks XXX, Tallinn ruumide valduse tagastamiseks rahuldamisele. Leppetrahv, viivis leppetrahvilt

7 (10)

Lepingu nr 25 p 2.7 ja p 5.3.1 alusel kohustub kostja maksma ruumide vabastamisega viivitamise kuni 1 kuu 10% ulatuses kuu rendisummast iga viivitatud päeva eest. Hageja palus välja mõista 01.10.2011-21.20.2011 eest leppetrahvi, mis teeb 154,69 € ehk kokku 3248,49 €. Kostja ei ole märgitud arvestust vaidlustanud, samuti ei ole tõendanud, et ta oleks ruumid vabatahtlikult vabastanud pärast 30.09.2011 ja enne 21.10.2011. Kuivõrd kostja ei ole tõendnaud oma kulude ja selle esitamise nõuet ning seda pole tasaarvestatud ja kostjal puudus alus asja kinni pidada, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p1, § 108 lg 1 ja § 158 lg 1 järgi kostjalt leppetrahvi 3248,49 € ja sellelt viivist. Kohus nõustub, kuivõrd lepingus ei ole kokkulepitud konkreetselt leppetrahvilt arvestatav viivis, siis kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud, mille kohaselt on viivis VÕS § 94 + 7% aastas. Seega on viivis alates 22.10.2011 kuni 01.05.2012 mitte 0,09 € päevas, vaid vastavalt 8% aastas ehk 0,022% päevas ning viivis on seega 106,49 € (149 x 0,022% x 3248,48). Seega on hageja viivisenõue leppetrahvilt osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning märgitud viivis 106,49 € tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 101 lg 1 p 6 alusel ning TsMS § 367 alusel alates 02.05.2012 edaspidiselt viivis leppetrahvilt 3248,49v€ VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (VÕS § 94 + 7% aastas) kuna kohase täitmiseni kuid selliselt, et edaspidiselt väljamõistetav viivis ning 106,49 € kokku ei ületaks 3238,49 €. Lepingu nr 25 alusel ruumide mittevabastamisega seotud nõue VÕS § 335 alusel võib üürileandja nõuda üürnikult asja tagastamisega viivitamise korral kahjuhüvitisena kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, va siis kui üürnik peab asja kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagastamiseks. See ei välista üürileandja õigus nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületavat kahju hüvitist. Põhimõtteliselt võib seega üürileandja nõuda viidatud sätte alusel kas lepingus kokkulepitud üüri või turuüüri ning viidatud sätteist tulenevalt saab üüri ületavat kahju hüvitist nõuda siis, kui kostja peab asja õigustatult kinni. Vaidlus puudus selles, et seisuga 22.10.2011 ei olnud kostja ruume vabastanud. Eelpool tuvastas kohus, et kostja ei ole tõendanud oma õigust kinni pidada asja oma kulude nõude katteks. Seega on hagejal õigus saada kas turuüüri või kokkulepitud üüri. Nimelt uues üürilepingus II rentnikuga on kokkulepitud üürimäär 2002,88€ (3,31€/m2), seega üür ühe päeva eest 66,76 € ja perioodi 01.10.2011-21.10.2011 eest tasunõue 1401,96 €, mis on väiksem kui lepingus kokkulepitud üür, seega selle nõudmine ei ole iseenesest vastuolus VÕS § 335. Kostja leidis, et leppetrahvi suurus katab kostja kahjunõude ning seda tuleb arvestada. Lepingus nr 25 on pooled kokku leppinud p-des 5.3.1-5.3.3, et kostjal on kohustus maksta hagejale leppetrahvi, kusjuures selle suurus sõltub ruumide vabastamisega viivitatud perioodist ehk mida pikem on viivitus, seda suurem on leppetrahv (viivitusel üle 3 kuu on see trahv 50% kuu rendisummast päevas). Hinnates märgitud lepingu sätteid, leiab kohus, et leppetrahv viivitatud perioodi eest võib katta võimalikud hageja osad kahjunõuded, mis võivad tekkida sellest, et kostja õigeaegselt ruume ei vabasta. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool saab nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Lepingus ei ole pooled sätestanud, et lisaks leppetrahvile on hagejal õigus nõuda ka kahju hüvitist sõltumata leppetrahvi suurusest. Kuivõrd sama perioodi eest, mille eest nõuab hageja nii leppetrahvi kui kahju hüvitist üüri näol, on leppetrahv suurem (leppetrahv 3248,49 €), siis leiab kohus, et nõutav leppetrahv sama perioodi eest katab hageja kahjunõude. Kahju hüvitamise eesmärgiks on tagada kahjustatud isiku sellise olukorra ennistamine, milles ta oli enne kahju tekitamist VÕS § 127 lg 1 järgi. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et 8 (10)

VÕS § 335 ning § 162 lg 1 alusel ei ole kostjal kohustust täiendavalt maksta sama perioodi eest lisaks leppetrahvile veel kahju hüvitisena üüri 1401,96 €, kuna see ei ole kooskõlas VÕS § 127 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga, sest kahju hüvitamise kaudu ei või kahjustatud isik teise isiku arvel rikastuda. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja üürinõue kui kahjunõue 1401,96 € saamiseks ei ole õiguslikult VÕS § 335 järgi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna kahjunõue jääb rahuldamata, puudub vajadus üldse anda hinnang kostja väidetele sellest, kas ja mis asjaoludel on hageja väidetavalt pärast 30.09.2011 vee ja kanalisatsiooni välja lülitanud, kas see on tõendatud või mitte ning kas see leidis aset esmase õiguskaitse abinõude rakendamise (hagi tagamine) raames või mitte ja selle tõttu kostja poolt kohtule esitatud hageja kirjale pandiõiguse teostamisest kostja asjade suhtes. II Lepingud nr 2-47/16, 2-47/17, 2-47/18 ja 2 -47/43 Kuna vaidlus puudus selles, et lepingutest nr 2-47/16, 2-47/17, 2-47/18 ja 2-47/43 tulenev 2011.a. juulikuu üürist 811,92 eurot (arve nr 5200187371, tasumise aeg 15. 07. 2011) on seni tasumata 487,69 eurot, siis rikub kostja viidatud lepingust tulenevat üüri maksmise kohustust. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tasumata viidatud lepingute järgi 2011 augustikuu üür (arve nr 52000187959 tähtaeg 15. august 2011) summas 392,86 eurot, seega rikub ta kostja märgitud lepingustest tulenevat kohustust ja on seega seni viivituses VÕS § 100 järgi. Kuna vaidlus puudus ka selles, et märgitud lepingute järgi on kostjal kohustus tasuda võlgnevuselt viivist 0,5% päevas, siis on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja viivist kooskõlas VÕS § 271, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi. Kostja viivise perioodi ega arvestust vaidlustanud ei ole. Viivis 2011.a. juulikuu üüri võlalt 487,69 € alates 16.07.2011 – 01.05.2012 on 290 päeva eest 707,60 € ning 2011.a. augustikuu üürivõlalt 392,86 € alates 16.08.2011-01.05.2012 on 259 päeva eest 507,64 €. Seega on võlg kokku 880,55 € ja viivis 1215,24 €. Kostja leidis, et viivis on määr on lepingus ebamõistlikult suur, kohaldamisel kuulub seadusjärgne viivis, millega kohus ei nõustu. Pooled on kokku leppindu lepingus vastava määra, milles vaidlus puudus ning seega kuuluvad nendest lepingutest tulenevad tingimused VÕS § 76 lg 1 alusel täitmisele, küll aga tuleb viivis välja mõista poolte seiskohtadest hoolimata kuni põhivõla suuruseni, mis on kooskõla kohtupraktikaga. Hageja ei ole esile toonud, et viivise väljamõistmine viidatud lepingute nr 2-47/16, 2-47/17, 2-47/18 ja 2-47/43 alusel üle põhivõla on vajalik, kuna hagejal on tekkinud kahju. Seega tuleb väljamõistetavat viivist piirata põhivõlaga 880,55 € ning seetõttu puudub alus ka edaspidise viivise väljamõistmisele protsendina võlast kuni selle tasumiseni. Kuna kohus tuvastas, et kostja pole tõendanud oma kulude nõuet hageja vastu ega selle esitamist ega tasaarvestust, siis puudub alus ka keelduda viivise ja võla tasumisest viidatud lepingute järgi VÕS § 110 lg 1 alusel ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingute nr 2-47/16, 2-47/17, 2-47/18 ja 2 -47/43 järgne üürivõla 880,55 € ja viivis 880,55 € ning jätta rahuldamata taotlus edaspidise viivise väljamõistmiseks alates 02.05.2011 0,5% päevas võlalt kuni selle võla tasumiseni. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja SAOÜ –lt tuleb Tallinna linna kasuks välja mõista: 1)Lepingu nr 25 järgi 2011.a. septembrikuu üürivõlga 1797,15 €, 01.05.2012 seisuga viivist 764,67 €, alates 02.05.2012 viivist 1797,15 €-lt 0,2% päevas selliselt, et viivis 764,67 € ja edaspidine viivis kokku ei ületaks 1797,15 €. 2)Leppetrahv 3248,49 € lepingu nr 25 järgi, 01.05.2012 seisuga viivist 106,49 € ja alates 02.05.2012 viivist 3248,49 €-lt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (VÕS § 94 sätestatud 9 (10)

määr, millele lisandub 7% aastas) selliselt, et viivis 106,49€ ja edaspidine viivis kokku ei ületaks 3248,49 €. 3) Lepingute nr 2-47/16, 2-47/17, 2-47/18 ja 2-47/43 järgi 2011.a. juulikuu ja augustikuu üürivõlga kokku 880,55 € ja viivist 880,55 € ning jätta rahuldamata taotlus edaspidise viivise väljamõistmiseks alates 02.05.2011 0,5 % päevas võlalt kuni selle võla tasumiseni. 4) Kohustada OÜ SAüle andma Tallinna linnale Tallinnas XXXasuvad ruumid. 5) Jätta rahuldamata Tallinna linna hagi OÜ SAvastu lepingu nr 25 järgi kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 1401,96€. Kuna vaidlus puudus sisuliselt selle üle, et hageja on nõudnud kostjale kohtuväliselt üüri, viivise ja leppetrahvi tasumist ning arvete esitamise ja nende sisalduva kohustuse üle (va 2011.a. septembrikuu üür, millele kohus andis hinnangu), puudub vajadus anda hinnang pretensioonide vastavale kirjavahetusele, arvetele. Otsuse täitmine Hageja palus kohustada kostjat viivitamatult ruumid XXX, Tallinn vabastada. Kuna kostja ei ole tõendanud asja kinnipidamise õigust, tuleb TsMS § 468 lg 1 p 4 tunnistada otsus selle nõue osas viivitamata täidetavaks ning määrata TsMS § 468 lg 2 alusel kostjale tagatiseks võlgnetav summa 7571,41 €, mille andmisel otsust viivitamata ei täideta. TsMS § 194 lg 1 järgi võib tagatiseks olla rahasumma eelmärgitud ulatuses, mis on tasutud kohtu tagatiste kontole või märgitud ulatuses Eesti või Euroopa Liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatu, tagasivõtmatu ja tingimisteta garantii Tallinna Linna kasuks. Menetluskulud, tsiviilasja hind Kuna hagi kuulus osalisele rahuldamisele 81% ulatuses ja seega jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 81% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 19% ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja hind on TsMS § 133 lg 1, 2 ja § 128 järgi arvestades põhinõuete (üürivõlad, kahjunõue ning asja tagastamise nõue) ja leppetrahvi (suurenes 25.04.2012 avalduses II kd lk 19 p 4, vrdl 27.10.2011 esitatud avaldus I kd lk 92jj) suurust kokku 25981,19 €. Menetluskulude hüvitamise taotlus koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates asjas tehtava lahendi jõustumisest, sõltumata sellest, kas menetlusosalised on neid menetluse käigus kohtule esitanud. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline on tasunud riigilõivu enam kui seaduses ette nähtud, siis on tal õigus esitada taotlust lõivu tagastamiseks enammakstud osas TsMS § 150 lg 4, 6, 7 sätestatud korda, tähtaega järgides. Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.