Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

teel Maanteeameti poole, kust soovitati hüvitamiseks koolitaja poole pöörduda. 02.03.2011 esitas hageja e-kirja teel pretensiooni, millele vastates kostja viga ei tunnistanud ja hüvitisega ei nõustunud. 07.04.2011 pöördus hageja Tarbijakaitseameti juures töötava tarbijakaebuste komisjoni poole. Koolitusele registreerimise hetkel ei olnud võimalik kostja kodulehelt leida infot, mis oleks selgitanud, et tunnistust pojale väljastada ei saa. Tänaseks on kostja sellise info kodulehele lisanud. Tarbijakaebuste komisjoni 07.07.2011 otsusega nr 7-1/02166-156-11 otsustati ühehäälselt kohustada kostjat uue koolituse läbiviimiseks juba hageja poolt tasutud koolitustasu arvelt või tagastada kogu koolituse maksumus 96 euro ulatuses. Kostjal oli otsuse täitmiseks 1 kuu alates komisjoni otsuse teatamisest (s.o. 07.08.2011), aga seda ei ole tänaseni tehtud. Kokku tekkis hagejal kahju summas 107 eurot. Eelnimetatud kahju tekkimine sai võimalikuks seetõttu, et kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt – hageja esitas koolituse vajalikkuse ja otstarbekuse kohta küsimuse kohe koolitusele registreerides. Kostja oleks saanud asjatu koolituse ära hoida sellest enne koolitust või koolitusele jõudes teatades. 03.05.2012 kohtus toimunud poolte ära kuulamisel jäi hageja oma seisukohtade juurde. Hageja nõue on mõista kostjalt välja hageja kasuks hagejale tekitatud kahju 96 eurot ja sõidukulude katteks 11 eurot. Samuti taotleb hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 63,91 eurot. Hageja kinnitusel oli tema isik, kes oma poja koolitusele registreeris. Registreerimine toimus samal kuupäeval, kui hageja koolituse eest tasumiseks pangaülekande tegi. Hageja poeg oli sellel ajal alaealine. Kostja poolt hageja küsimusele vastamata jätmine oli tingitud hooletusest, mistõttu on käesolev vaidlus tingitud kostja tegematajätmisest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja poeg registreeriti koolitusele kostja veebilehel oleva registreerimisvormi kaudu. Koolituse maksumus 96 eurot tasuti. Hageja poeg läbis koolituse kogu mahus ja koolituse kvaliteedi kohta vastuväiteid ei esitatud. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille sisu oli koolitus. Koolituse vajalikkus oli enne koolituse tellimist hageja enda poolt hinnatav. Kui koolitus on vaja uuesti läbida, ei tähenda see, et kostja oleks hagejale kahju tekitanud. Lepingu sisuks ei olnud juhiloa saamine, vaid koolitus. Kostja täitis lepingut ega vastuta selle eest, kuidas hageja või tema poeg koolituse tulemusi saab kasutada. Kostja kinnitab, et registreerimisel küsis hageja poeg, kas peab pärast esmaste juhilubade saamist koolituse uuesti tegema. Kostja tunnistab, et ei pööranud sellele tähelepanu enne koolituse algust. Pärast infokirja saamist hageja poeg registreerimisel esitatud küsimust uuesti ei esitanud. Koolitusele registreerimist tuleb kinnitada. Kinnitus eeldab, et registreerija on tutvunud koolituskursuse kirjeldusega. Kostja asukohta liigub regulaarselt ühistransport. Hageja sõidukulud ei ole kostja tekitatud kahju. 03.05.2012 kohtus toimunud poolte ära kuulamisel asus kostja seisukohale, et hageja ja kostja vahel tegelikkuses leping puudub, kuna kostja poolt oli teenuse osutamise leping sõlmitud hageja pojaga, kes on praeguseks täisealine. Kostja on seisukohal, et koolitusele registreeris hageja poeg ise ennast, sellele viitavad epostiaadress ja registreerimisvormile lisatud küsimus. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe, mistõttu asjas tuleb kohaldada lepinguväliseid kohustusi reguleerivaid sätteid.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista 107 eurot, mis moodustub hageja poolt poja eest tasutud koolituse kuludest 96 eurot ja koolitusele sõitmise transpordikuludest 11 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud, samuti leiab kostja, et hageja ei ole kostjaga kunagi lepingut sõlminud, seda tegi hageja poeg. Esmalt lahendab kohus küsimuse sellest, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping, s.o kas käesoleva vaidluse puhul kohalduvad lepinguõiguse sätted. Hageja väidete kohaselt registreeris tema ise oma poja kostja juures pakutud lõppastmekoolitusele, kuna poeg oli sellel ajal alaealine, samuti on hageja esitanud maksekorralduse väljavõtte, millest nähtub, et tema on kõnealuse koolituse eest tasunud (lk 5). Kostja väidete kohaselt oli hageja poja koolitusele registreerimise vormi juures lisainfolahtris esitatud küsimus: „Kui läbin praegu teie koolituse, kas pean pärast esmaste juhilubade saamist selle uuesti tegema?“, samuti on kostja esitanud väljavõtte ekirjavahetusest, millest nähtuvalt on kostjaga pidanud koolituse teemal kirjavahetust just hageja poeg, mitte hageja ise (lk 48-49). Kohus on seisukohal, et hageja poja registreeris autokooli koolitusele hageja isiklikult. Nimelt on hageja esitanud kohtule maksekorralduse väljavõtte (lk 5), millest nähtub, et hageja tasus kostjale koolituse maksumuse. Samuti on hageja alates esimesest menetlusdokumendist kinnitanud, et registreerimistoimingud sooritas ja küsimused piiratud juhtimisõigust puudutavate erisuste kohta esitas tema. Kohus leiab, et hageja väide, mille kohaselt viis ta järjestikku läbi toimingud oma alaealise poja koolitusele registreerimiseks ja selle eest tasumiseks, on eluliselt usutavad. Kostja esitas vastuväite, et registreerimise viis läbi kostja poeg, millele viitab registreerimisvormile lisatud küsimuse sõnastus, kuid kohus on seisukohal, et kostja ei ole kõnealuse väite kinnituseks kirjalikus vormis tõendeid esitanud. Kohus osundab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole seda käesoleval juhul teinud. Seoses asjaoluga, et kostja suhtles koolituse teemal hageja pojaga e-posti teel ning on selle kohta tõendid esitanud, märgib kohus, et kõnealune kirjavahetus ei tõenda, et registreerimise enda viis läbi hageja poeg. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja registreeris RF autokooli koolitusele, tegutses ta oma alaealise poja seadusliku esindajana. Nimelt tuleneb perekonnaseaduse § 120 lg-st 1, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Käesoleval juhul oli hagejal oma poja nimel tehingu tegemiseks seadusest tulenev esindusõigus ning ta tegutses esindatava nimel. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et koolituse pakkumise teenuse lepingu pooled olid kostja ning RF, keda hageja lepingu sõlmisel seadusliku esindajana esindas. Seega oli lepinguline suhe üksnes RF ja kostja vahel, mis tähendab, et hagejal ei ole kostja vastu nõude esitamiseks nende omavahelisest lepingulisest suhtest tulenevat alust. Samas ilmneb maksekorralduse väljavõttest (lk 5), et koolituse eest on kostjale tasunud hageja, mis tähendab, et hagejal võib nõude esitamiseks esineda lepinguvälisest õigussuhtest tulenev nõue. Kohus peab vajalikuks osundada, et kuigi hageja ei ole viidanud hagiavalduses ega teistes menetlusdokumentides nõude võimaliku alusena lepinguväliseid suhtes reguleerivatele sätetele, on kohtul siiski kohustus nimetatud küsimusel peatuda, kuna tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 32-1-86-05 p-st 11 ei ole kohus TsMS § 228 ja § 231 lg 4 mõtte kohaselt seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt

tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Eelnimetatud asjaoludel saab kohus käesoleval juhul kaaluda hageja nõude põhjendatust üksnes lepinguväliseid suhteid reguleerivate sätete alusel, kuna leidis tuvastamist, et hageja ja kostja vahel ei esinenud lepingulisi suhteid. Sisuliselt on hageja seisukohal, et kostja on tekitanud talle varalist kahju, kuna hageja tasus oma poja koolituse eest, kuid poeg ei saanud vajalikku tunnistust ning samuti tekkis hagejal kahju seoses koolituspaika saabumise ja sealt lahkumise kütusekuluga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus selgitab, et eeltoodud sätte kohaselt vastutab isik deliktiõiguse puhul üksnes juhul, kui esinevad kolm delikti üldkoosseisu elementi, mis on objektiivne koosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse koosseisu tasandil tehakse kindlaks, kas kostja põhjustas oma teoga kahju, mida hageja nõuab. Kahju hüvitamise kohustust kaasa toovaks teoks võib olla muuhulgas enese väljendamine kirjalikus vormis. Käesoleval juhul on hageja seisukohal, et kostja põhjustas kahju tekkimise, kuna kostja kodulehel puudus informatsioon selle kohta, kas piiratud juhilubadega isik saab koolituse läbimisel vastava tunnistuse, samuti ei andnud kostja antud küsimusele vastust, kui hageja selle registreerimisvormi lisalahtris esitas. Kostja leiab, et nimetatud küsimusele vastust saamata koolitusele registreerudes võttis hageja vastava riski enda kanda ning kostja ei ole hagejale kunagi lubanud, et piiratud juhilubadega isik koolituse läbides tunnistuse saab. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks toime pannud teo, mis annaks hagejale aluse kostjalt kahju hüvitamist nõuda. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja ei ole hagejale ühelgi viisil kinnitanud (ei algselt kodulehele vastavat lubadust välja pannes või hiljem kirjale vastates), et piiratud juhtimisõigusega isik saab koolituse läbimisel asjakohase tunnistuse, võttis hageja oma poega koolitusele registreerides ning teda autoga kohale sõidutades riski, mille realiseerumise puhul vastutab hageja ise. Kostja lubas koolitusele registreerunud isikutele üksnes kodulehel kirjas olevatel tingimustel koolituse teenust pakkuda ning hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema pojale vastavat teenust ka osutati. Nähtuvalt OÜ AB-kategooria lõppastme koolituse kirjeldusest (lk 46) ei ole kostja oma kodulehel kordagi nimetanud, et koolituse läbijale väljastatakse mõni tunnistus või garanteeritakse muul viisil, et koolituse läbinud isikule Maanteeametist vastava kategooria juhiload väljastatakse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole toime pannud tegu, mis annaks aluse asuda seisukohale, et delikti objektiivne koosseis on tema käitumises tuvastatav. Kohus peab vajalikuks osundada asjaolule, et deliktistruktuuri objektiivse koosseisu kuuluv tegu võib seisneda ka tegevusetuses. Antud juhul on hageja seisukohal, et kahju tulenes kostja tegevusetusest, kuna kostja ei olnud piisavalt hoolikas ega vastanud hageja esitatud küsimusele piiratud juhtimisõiguse erisuste kohta. Kohus märgib, et tegevusetuse puhul järgneb deliktiõiguslik vastutus, kui kostjal on kohustus tegutseda lähtuvalt seadusest või üldisest käibekohustusest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja viidanud ühelegi seadusest tulenevale sättele, mis pani kostjale kohustuse registreerimisvormi juures olevale küsimusele vastata. Samuti ei ole hageja põhjendanud, miks sellisel viisil esitatud küsimusele vastamine oli kostjale obligatoorne lähtuvast käibekohustusest. Kohus on tulenevalt eeltoodust seisukohal, et kostja ei ole toime pannud ka tegevusetuses seisnevat deliktistruktuuri objektiivsesse koosseisu kuuluvat tegu. Seega puudub põhjus jätkata analüüsiga, kas kostja tegevuses esinevad õigusvastasuse ja süü elemendid. Kohus leiab, et tulenevalt VÕS §-st 1043 tuleb hageja taotlus mõista kostjalt välja koolituskulud summas 96 eurot ja kütusekulu 11 eurot jätta rahuldamata.

Tulenevalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1, 2 on hagihind 107 eurot, millelt hageja on tasunud riigilõivu 63,91 eurot. Seoses menetluskulude jaotusega märgib kohus järgmist. Arvestades nõude suurust määras kohus asja lahendamiseks 30.03.2012 määrusega lihtmenetluse ning andis pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks. Samuti märkis kohus, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p-st 3 näeb kohus menetluskulude suuruse ette menetlust lõpetavas kohtulahendis ning menetluskulude nimekiri tuleb esitada kohtule 20 päeva jooksul lihtmenetluse määruse kättesaamisest. Kostja nimetatud tähtajaks oma menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kuigi käesoleval juhul tehti otsus hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna kostja ei ole kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja, vaatamata sellele, et kohus selgitas lihtmenetluse määruses kohustust vastava nimekirja esitamiseks. Samuti on kohus seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulude hageja kanda jätmine oleks ebaõiglane, seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.