Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Võlgnikul on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajal on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutisel pankrotihalduril on õigus esitada määruskaebus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Võlgniku pankrotiavaldus ja selle põhjendused. OÜ Martando on asutatud 24. juulil 2007.a. Põhitegevusalaks oli osaühingul ehitustegevus Soome Vabariigis. Seoses osade kahjumlike ehitusprojektiga lõpetas osaühing oma majandustegevuse 2011.a. Kuna osanikul endal võimalused puudusid, otsis ta aktiivselt uusi investoreid, kelle kaasabil saaks majandustegevust jätkata ja olemasolevaid kahjumeid katta. Kahjuks investorite otsingud luhtusid, kuna makromajanduslikud olud ei olnud positiivsed. Kohus 02.05.2012.a. määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Kohtuistungil OÜ Martando juhatuse liige palus arvestades ajutise pankrotihalduri seisukohta asjas lõpetatada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri aruanne. OÜ Martando kanti registrisse 24.07.2007.a. Praegune omanik ja juhatuse liige omandas äriühingu osaluse 16.10.2009.a. ning kanti juhatuse liikmena registrisse 21.10.2009.a. Koheselt osaluse omandamisel tõstis uus omanik äriühingu osakapitali 50 000 kroonilt 150 000 kroonini, 21.10.2009.a. muutus ka ühingu nimi ning asukoht.

Tsiviilasi nr 2-12-13745 2009.a. majandusaasta aruandest selgub, et kuni 2009.a. septembrini tegeles OÜ Martando sõiduautode rendiga. Septembris majandustegevus peatati ning osalus võõrandati Ando Peik'ile. Osaluse võõrandamise ajaks oli äriühingu omakapital langenud alla seaduses ettenähtud piiri ning uus omanik suurendas osakapitali 100 000 Eesti krooni võrra. Vaatamata muudatustele lõpetati 2009.a. majandusaasta ~93 000 krooni suuruse kahjumiga ning omakapital oli -951 krooni. Ajutisele haldurile esitatud pangakonto väljavõttest on näha, et 2009-1 aastal pangatehinguid ei tehtud. 2010.a. majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte majandustegevus peatatud kuni oktoobrini 2010.a., mil alustati ehitusteenuse pakkumist Soome Vabariigis. Registriandmetest nähtub, et ühingu põhitegevusalaks sai elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Majandusaasta lõpetati kahjumiga ning omakapital ei vastanud seaduses sätestatud tingimustele, kuid kavatsus oli see taastada 2011-1 aastal tavapärase majandustegevuse raames. 2011 .a. on ehitusteenuse pakkumine Soomes jätkunud. Pangakontolt on näha laekumised ning töötasukanded. Seoses osade kahjumlike projektidega lõpetas ettevõte tegevuse 2011.a. novembris. Pankrotiavalduse kohaselt otsis omanik seejärel uusi investoreid, et võlgnevused tasuda ning tegevust jätkata. Investor' te otsingute kohta täpsemaid andmeid esitatud ei ole. Perioodil 2010.a. lõpust kuni märtsini 2012.a. maksti palka kokku enam kui 15-le töötajale. Ajutisele haldurile töölepinguid esitatud ei oleja seetõttu töölepingute täpsemaid tingimusi ei ole teada. Finantsandmetest nähtub, et 2012.a. algul on kõik kohustused töötajate ees täidetud ning võlgniku esindaja sõnul on kõik töölepingud lõpetatud. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt äriühingul jooksvaid kohustusi tekitavaid lepinguid praegusel ajal ei ole. Raamatupidamisteenust osutas Sekrctärikeskus OÜ Finantsnäitajad Alljärgnevalt on esitatud peamised finantsnäitajad. Võrdluse lihtsustamiseks on ka 200902.05.2012.a näitajad esitatud eurodes. 2009.a. EURO

2010.a. EURO 20 007

2011.a. EURO 1 116

02.0S.2012 EURO 5,84

114319

132 477

Pikaajal.koknst. Aruandeaasta kasum (-kahjum) Osakapital

-5972

-207

-112 935

-10 768

9 587

9 587

Omakapital Bilansimaht Käive

-61

-268

12 500

-113 203 1 116 126 200

432 471 5,84 20 500

Käibevara Põhivara Lühiajal.kohust.

Seisuga 31.12.2011 - käibevahenditeks on raha pangas, kohustusteks tarnijatele tasumata arveted (127,63 €), võlgad töövõtjatele ( 7 237,38 €), maksuvõlad (93 039,28 €) ja võlad aruandvale isikule (Ando Peiklle 13 914,88 €). Seisuga 02.05.2012- kohustusteks on maksuvõlad (98 774 €) ja arveldused aruandvate isikutega (A.Peik 33 702 €). Võlad töövõtjatele on sel perioodil kõik tasutud. Esitatud finantsandmetest on näha, et ettevõte ei ole tegevuses kasutanud põhivahendeid ja seetõttu ei ole ka pikaajalisi kohustusi. Väikevahendeid on soetatud vähesel

Tsiviilasi nr 2-12-13745 määral ning olulisemaks kuluartikliks on paigad ja nendega seotud maksukohustused. Teenuse osutamisel on kasutatud peamiselt tellija materjali, tegevuskulud on olnud mõistlikul tasemel. Võlgniku varad ja võlad Võlgniku võlad ja kohustused, samuti varad, on kajastatud ajutisele pankrotihaldurile esitatud materjalide ning ajutise halduri poolt täiendavalt kogutud andmete alusel. Ajutine haldur on esitanud/teostanud päringud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale, registriosakonnale, maanteeametile, täitemenetluse registrile ning Maksu-ja Tolliametile, samuti Eesti Vabariigis tegutsevatele krediidiasutustele ja välismaiste krediidiasutuste filiaalidele ning suurematele liisinguettevõtetele. Saadud vastustest nähtub, et OÜ Martando omandis ei ole praegusel ajal, ega ole ka olnud kinnisasju, osalusi äriühingutes, tema suhtes ei ole algatatud täitemenetlus!. Võlgniku omandis olnud sõiduauto on võõrandatud enne seda, kui Ando Peik omandas äriühingu osaluse. OÜ Martando ei ole finantseerimisasutustega sõlminud laenu/garantii/ liisingu vms. finantseerin) islepinguid ning pangakonto on avatud vaid Swedbank AS-is ( konto nr. 221037/24722). Ajutise halduri päringule vastanud finantseerimisasutuste nimekiri on ehitatud käesoleva aruande punktis nr. 2, kuid lepinguliste suhete puudumist kinnitavaid finantseerimisasutuste teatisi ei ole käesolevale aruandele lisatud, vaid need on vajadusel kättesaadavad ajutise halduri toimikust. Võlgniku võlad ja kohustused _ _

kokku: 142 103,32 € 108 400,91 € 33 702,41 €

Võlgniku varad kokku: 5,84 €

Tsiviilasi nr 2-12-13745 puudumise. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik oma maksejõuetuse põhjuseid objektiivselt hinnanud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on OÜ Martando maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kahjumiga teenuse pakkumine, mis oli tingitud nii väiksest käibest, konkurentsist ehitusturul ning võlgnikule mittejõukohasest maksupoliitikast. Pankrotiavalduses märgib võlgnik, et tegevus lõpetati 2011 .a. novembris ja pärast seda otsiti uusi investoreid. Kuna võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud mingeid täiendavaid dokumente investorite otsimise kohta, tuleb maksejõuetuse ajaks lugeda hiljemalt 2011.a. lõpp. Tulenevalt PankrS § 22 lg 5 esitab ajutine haldur aruandes arvamuse selle kohta, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, siis märgib kohus seda lahendis. Seoses Martando OÜ maksejõuetusega ei ole ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. 2012.a. jooksul ei ole võlgniku võlad kolmandatele isikutele märkimisväärselt suurenenud ning uusi võlausaldajaid ei ole juurde tulnud. Ajutise halduri arvamuse kohaselt on pankrotiseaduse mõistes tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Ajutise halduri hinnangul ei ole OÜ Martando tervendamine võimalik, kuna sisuline tegevus on lõppenud ning puuduvad arad ja rahalised vahendid võlgnevuste tasumiseks ja tegevuse taaskäivitamiseks. Töötajad Võlgniku sõnul on kõik töölepingud lõpetatud ning võlgnevused töötajatele puuduvad. Kokkuvõte Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga Võlgasid on rohkem varadest, majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole võimalik. Käesolevas menetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Martando OÜ pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ning alus nõude esitamiseks juhtorgani liikme vastu.

Tsiviilasi nr 2-12-13745

Ajutise halduri ettepanek pankrotimenetluse jätkumise või lõpetamise osas Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 3 alusel ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 lg 2 alusel teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimentluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti . Ülaltoodu alusel palub ajutine pankrotihaldur:

Tsiviilasi nr 2-12-13745 märgitud asjaoludel tuleb Martando OÜ pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Asjas ei ole tuvastatud kuriteo toimepanemist või maksejõuetuse põhjustamist raske juhtimisvea tõttu. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel: 1) pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kui pankrotivõlgnik on füüsilisest isikust ettevõtja, siis kustutatakse ta viivitamata äriregistrist; lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab Martando OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Ando Peiki. Ando Peik on andnud sellekohase nõusoleku. Halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse; lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja; lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks x eurot), millele lisandub sotsiaalmaks ja mõista see välja Eesti Vabariigi vahenditest ning kanda see Andrus Õnniku arveldusarvele SEB Pangas nr xxxxxxxxxxx. Ajutise pankrotihalduri poolt on esitatud tööaja arvestus, mille kohaselt tasuks oleks x.- €. Võlgnik vastuväiteid tööaja arvestusele ja tasu suurusele ei esitanud. Ajutise halduri tasuks võlgnikul vara puudub. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuivõrd võlgnikul vara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas x välja riigi vahenditest.

Maili Tartu Kohtunik

Tsiviilasi nr 2-12-13745

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.