Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista AS-i V ja kostja vahel 08.11.2004 sõlmitud lepingust tulenev võlgnevus 1100.62 eurot (17 221.00 Eesti krooni), millest põhivõlgnevus moodustab 550.34 eurot (8611.00 Eesti krooni) ja viivis 550.28 eurot (8610.00 Eesti krooni). Nõue on loovutatud hagejale. Samuti palub hageja kostjalt välja nõuda menetluskulud 373.88 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750.00 Eesti krooni, hagimenetluses tasutud riigilõivu 1800.00 Eesti krooni, õigusabikulu 3100.00 Eesti krooni ja tasu menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.78 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid kätte 15.05.2012 isiklikult allkirja vastu üleandmisega, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ja § 113 lg 1. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud: maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv, hagimenetluses tasutud riigilõiv, õigusabikulu ja tasu menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lgle 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Antud tsiviilasjas on hagihind 550.34 eurot, millelt on RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel hageja tasunud lõivu 115.40 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes

esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli Julianus Inkasso OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus IN vastu (tsiviilasi nr 2-09-68112). Nimetatud avaldus jäeti 19.11.2010 määrusega (kättetoimetatud 23.11.2010) rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 23.12.2010, seega varem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega kohus rahuldab hageja taotluse kostjalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750.00 Eesti krooni väljamõistmise osas. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte avalikult, kuid peale avalikku kättetoimetamist selgus kostja uus rahvastikuregistrijärgne aadress ning kohtul õnnestus hagimaterjalid kostjale kätte toimetada ka isiklikult. Eelnevast tulenevalt on kohtulahendi avaliku kättetoimetamise vajadus ära langenud ning kohus jätab rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt menetluskuluna välja menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasu 12.78 eurot ning mõistab kostjalt välja hagimaterjalide avaliku kättetoimetamise eest menetluskuluna 6.39 eurot. Võttes arvesse asja keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis kohtu hinnangul on 63.91 eurot (1000.00 Eesti krooni). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.