Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. S. S. ) ja T. T. ) 26.05.2008 liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L- 415127 ja kliendilepingu nr 5477793, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja nõustus lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele ning tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,2% päevas laekumata summalt. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 380,03 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg 190,04 eurot ning viivis hagiavalduse koostamise 29.12.2011 seisuga 189,99 eurot. Ka nõuab hageja kostjalt edasi viivist 0,2% päevas põhivõlalt 190,04 eurot kuni selle tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude s.o riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse (tl 38), milles tunnistab tema vastu suunatud nõudeid. Kostja palub seniks asja lõpetada, kuni ta on vabanenud T. V. , et siis asi korda ajada. Kostja soovib hagejaga teha kokkuleppe võla tasumise kohta ositi. Kostja vastusest tulenevad hageja täiendavad seisukohad Kostja vastusest tulenevas täiendavas seisukohas (tl 43) hageja leiab, et kuna kostja on oma vastuses võlga tunnistanud, siis on olemas alus õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemiseks. Hageja ei soovi ebamäärase algusajaga tulevikus maksegraafiku sõlmimist. Hageja oleks valmis sõlmima maksegraafiku selliselt, et esimene makse toimub hiljemalt mais 2012 ning maksimaalse pikkusega 18 kuud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa 2000 eurot. Pooled enda ärakuulamist pole soovinud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest ja S. Üldtingimustest (tl 7-16) tõendavad ja ka kostja on õigeks võtnud, et hageja ja kostja sõlmisid 26.05.2008.a liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L-415127, kliendilepingu nr 5477793 ja seadme kasutamise lepingu nr L415127 Digi-TV kaardi ja DigiBoxi osas. Kostja kohustus vastavalt AS S. Üldtingimuste punktile 5.2.1 tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest S. hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt, sealhulgas ka tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutuste eest ja kliendi poolt süüliselt ettevaatamatuse tõttu põhjustatud võrgurikete kõrvaldamise eest. AS S. Üldtingimuste punkti 8.1 esimese lause kohaselt võib kumbki pool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt kuni 0,2% kalendripäevas.

2 (4)

VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS §-s 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §-d 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arved ( tl 17-25) ja kostja õigeksvõtt tõendavad, et kostja lepingulisi kohustusi hageja eest nõuetekohaselt ei täitnud, jättes teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasumata ja võlgneb hagejale osutatud teenuste eest 190,04 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse katteks välja mõista S. Üldtingimuste punkti 5.2.1 ning VÕS § 76 lg 1 p 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel 190,04 eurot Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist hagi koostamise so 29.12.2011 seisuga 189,99 eurot. Lisaks on hageja nõudnud ka sissenõutavaks muutumata viivise väljavõtmist hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kostja pole taotlenud VÕS § 113 lg 8 ja 162 lg 1 alusel viivise vähendamist. Seetõttu rahuldab kohus hageja viivise nõude täielikult. S. Üldtingimuste punkti 8.1 ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise katteks välja 189,99 eurot. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,2% päevas tasumata põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest so 02.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on oma vastuses sisuliselt esitanud taotluse peatada asja menetlus kuni tema vanglast vabanemiseni. Kohtu hinnangul ei ole kostja vanglas viibimine selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust menetlust käesolevas asjas peatada. Seoses kostja poolt vastuses hagile esitatud nõusolekuga lahendada asi kompromissiga, märgib kohus järgmist. Kuna pooled käesoleva ajani allkirjastatud kompromissilepingut kohtule esitanud ei ole, puudub kohtul alus lahendada asi kompromissiga. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on juba 29.12.2011 koos hagiavaldusega esitanud ühtlasi ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 63,91 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 159,78 eurot. Lepingulise esindaja tasu tõendab Julianuse õigusbüroo OÜ 29.12.2011 arve summas 159,78 eurot ( tl 6) ja riigilõivu tasumist maksekorraldus ( tl 28). Kostja pole omapoolset menetluskulude nõuet ega nimekirja esitanud.

3 (4)

Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks välja mõista kogu käesolevas menetluses tasutud riigilõiv so 63,91 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. OÜ 29.12.2011 arvest nähtub, et see sisaldab esindustasu käesolevas tsiviilasjas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 22.06.2010.a. määruses asjas 3-2-1-63-10 selgitanud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtu hinnangul tõendab esitatud arve, et hageja on kandnud õigusabikulusid seoses käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisega ja täiendava seisukoha esitamisega. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 3200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 190,04 eurot. Seega jääb hageja nõutav õigusabi kulu lubatud piirmäära sisse. Nõutav õigusabi kulu sisaldab ka käibemaksu 26,63 eurot. Hageja pole aga TsMS § 174 lg 6 kohaselt kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks õigusabikuluna üksnes 133 euro väljamõistmine. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 63,91 +133 so 196,91 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel peab kohus põhjendatuks tunnistada käesoleva otsuse viivitamata tagatiseta täidetavaks. Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.