Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-56907
Tsiviilasi
OÜ Castovanni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
123,30 eurot
hagi
Iie
Shadeiko
vastu
võla
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2012 tagaseljaotsus (täiendav otsus tehtud 16. veebruaril 2012)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Castovanni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) – OÜ Castovanni (RK: 11195478), esindaja Maarja Kuusik Vastustaja (kostja) – Iie Shadeiko (IK: XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
Rahuldada apellatsioonkaebus.
Edasikaebamise kord
Tühistada Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2012 tagaseljaotsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Castovanni esitas 21.11.2011 maakohtule hagi Iie Shadeiko vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja 351,50 eurot, sh põhivõlg 97,18 eurot, intress 33,84 eurot ja viivis 220,48 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostja poolt 11.02.2009 esitatud laenutaotluse nr 251907 alusel kostja ja MCB Finance Estonia OÜ vahel laenuleping, mille alusel väljastati kostjale laen summas 447,38 eurot, millele lisandus lepingu sõlmimise tasu 22,37 eurot ja intress 223,69 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu ning tasuma lepingu sõlmimise tasu ja intressi ajatatult ning viimase osamakse tasumise tähtajaga 10.08.2009. Kuivõrd kostja ei tasunud laenulepingust tulenevaid nõudeid tähtaegselt, saatis võlausaldaja kostjale teatised 24.04.2009 nr 09026385R1, 04.05.2009 nr 09026385R2, 25.05.2009 nr 09035922R1, 03.06.2009 nr 09035922R2, 25.06.2009 nr 09045567R1, 03.07.2009 nr 09045567R2 ja 23.07.2009 nr 09053588R1, mille teenustasu on Laenulepingu üldtingimuste p 8.3 alusel kokku 67,06 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p 9.4 sätestab, et kui laenusaajal on kohustus tasuda laenuandjale üheaegselt lepingust tulenevaid erinevaid summasid, kaetakse kohustuste täitmiseks tehtud maksetest esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused ja teenustasud, seejärel tähtajaks tagastamata laen, seejärel tähtajaks tasumata intressid vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest, siis lepingu sõlmimise tasu, viivis ja lõpuks trahvid ning muud kohustused. Kostja on sooritanud nõude katteks makseid summas 629,58 eurot, millega võlausaldaja luges vastavalt lepingule tasutuks lepingu sõlmimise tasu 22,37 eurot, teenustasu teatiste nr 09026385R1; 09026385R2; 09035922R1; 09035922R2; 09045567R1; 09045567R2 ja 09053588R1 eest 67,06 eurot, tähtajaliselt tagastamata laenu summas 350,20 eurot ja osa tähtajaliselt tasumata intressist summas 189,85 eurot. MCB Finance Estonia OÜ loovutas 24.10.2011 laenulepingust tuleneva nõude koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale. 26.10.2011 saatis MCB Finance Estonia OÜ võlgnikule teatise nõude loovutamise kohta laenulepingus kokku lepitud elektronposti aadressile. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal hagejale tagastamata laenu 97,18 eurot, intressi 33,84 eurot ja viivist 678,12 eurot. Hageja loobus osaliselt viivisenõudest ning nõudis kostjalt
2.osamaksega viivitamise eest 7,82 eurot, 3. osamaksega viivitamise eest 10,88 eurot,
4.osamaksega viivitamise eest 11,32 eurot, 5. osamaksega viivitamise eest 90,09 eurot ja
6.osamaksega viivitamise eest 100,38 eurot.
2.Kohus kohustas kostjat 25.11.2011 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja
kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kätte toimetatud 10.01.2012. Kostja kohtule tähtaegselt ei vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 6. jaanuari 2012 tagaseljaotsusega (täiendav otsus tehtud
16.veebruaril 2012) hagi osaliselt ning mõistis välja I. Shadeikolt OÜ Castovanni kasuks põhivõla 97,18 eurot, intressi 33,84 eurot ja viivise 97,18 eurot. Maakohus jättis rahuldamata OÜ Castovanni hagi I. Shadeiko vastu põhinõuet ületava viivise – 123,30 eurot – väljamõistmiseks. Kohus tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis välja kostjalt riigilõivu 63,91 eurot hageja kasuks. Kohus rahuldas hagi lihtmenetluse sätete kohaselt 06.01.2012 tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud ulatuses. 10.02.2012 teatas hageja, et soovib esitada otsuse peale apellatsioonkaebust. TsMS § 444 lg 4 alusel jättis kohus 06.01.2012 tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning täiendas otsust 16.02.2012 otsusega vastavalt TsMS § 448 lg-le 41. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista tagastamata laen 97,18 eurot, intress 33,84 eurot ja viivis 97,18 eurot. VÕS § 100; § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on hageja laenu tagastamisega viivitamise tõttu õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingus sätestatud määras. Laenulepingu üldtingimuste p 8.1 sätestab, et kui laenusaaja ei tagasta laenu laenutaotluses märgitud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt viivist 0,5% tagastamisele kuulunud laenu või tagastamata osa summast päevas. Hageja taotleb kostjalt viivise summas 220,48 eurot väljamõistmist. Hagiavaldusest nähtub, et viivisenõude suurus on tegelikult 678,12 eurot. Seega on hageja nõutava viivise summat vähendades sidunud viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus ei pidanud hageja viivisenõuet põhinõuet ületavas osas õiguslikult põhjendatuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Olukorras, kus nõutava viivise summa ületab oluliselt põhinõude suurust, võib eeldada, et viivis ei kanna enam oma põhieesmärki. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja on nõude omandanud nõude loovutamise lepingu alusel, kuid loovutamise lepingut või tingimusi toimikumaterjalidest ei nähtu. Kohus oli seisukohal, et hageja ei ole põhinõuet ületava viivise nõuet põhistanud ega tõendanud ka kahju olemasolu suuremas ulatuses. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta kahju olemasolu ja suuruse osas. Arvestades eeltoodud seisukohta ja üldist kohtupraktikat, jättis kohus hageja nõude kostjalt põhinõuet ületavas osas viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Castovanni esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2012 otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata hagi viivise 123,30 eurot väljamõistmise osas, ja asja saatmist tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
1) on kohus rikkunud TsMS § 407 lg 1 ja hagimenetluse dispositiivsuse põhimõtet (§ 4 lg 2). Kohus on õigusliku aluseta omaalgatuslikult asunud otsima vastuväiteid hageja nõudele. Kohtul oleks olnud õigus jätta viivisenõue osaliselt rahuldamata üksnes juhul, kui kohustatud isik oleks esitanud viivisenõudele vastuväiteid või taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Ka VÕS § 162 lg-st 1 tulenevalt võib kohus vähendamist rakendada üksnes kohustatud isiku nõudmisel. Riigikohus on leidnud asjas nr 3-2-1-87-10, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet, mida on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, põhjendada võlausaldajal juhul, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist. Asjades nr 3-2-1-128-07 ja 3-2-1-24-11 on Riigikohus märkinud, et kohus ei vähenda viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel; 2) ei ole hageja nõudnud viivist põhinõudest suuremas ulatuses. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal kostja vastu põhinõue summas 447,38 eurot. Asjaolu, et kostja on oluliselt hiljem maksnud tagasi osa põhinõude summast, ei saa olla aluseks kostja vabastamiseks tasumise hetkeks tekkinud viivisest. Sellise lähenemise korral muutuks viivis kui õiguskaitsevahend sisutuks, sest kohustatud isiku poolt põhivõlgnevuse hilisema rahuldamise korral ei peakski ta viivist tasuma. Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, mis ütleb, et viivise nõudmisel põhivõlast suuremas ulatuses tuleb lähtuda põhivõla suurusest viivise arvestamise ajal. Isegi kui põhinõude osad oleksid vaadeldavad eri nõuetena, ei ole hageja nõudnud viivist rohkem kui põhinõuete summa. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud ja ebaõiged kohtu seisukohad, et põhinõuet ületava viivise nõuet oleks tulnud põhistada kahju olemasoluga ja et hageja peab tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Viivise eesmärgiks on muu hulgas tagada võlausaldaja huvi kohustuse õigeaegse täitmise vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Maakohtu vaidlustatud tagaseljaotsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 2 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Maakohus jättis vaidlustatud tagaseljaotsusega rahuldamata hagi 123,30 euro viivise väljamõistmiseks. TsMS § 407 lg-st 1 tuleneb kohtu õigus jätta rahuldamata üksnes õiguslikult põhjendamata hagi. Seega pidi maakohus hagi osalisel rahuldamisel viitama õigusnormidele, millised annavad aluse hageja nõude osaliselt rahuldamata jätmiseks. VÕS § 113 lg 8 kohaselt ei või kohus viivist alandada omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Sarnast seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika (näiteks lahend nr 3-2-1-128-07). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja viivise alandamist taotlenud ning maakohus ei ole viidanud ka õigusnormile, milline annaks õiguse viivise alandamiseks kohtu algatusel. Seetõttu tuleb vaidlustatud tagaseljaotsus tühistada ning TsMS § 657 lg 2 alusel saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.