Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-56907
Tsiviilasi
OÜ Castovanni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
123,30 eurot
hagi
Iie
Shadeiko
vastu
võla
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2012 tagaseljaotsus (täiendav otsus tehtud 16. veebruaril 2012)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Castovanni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) – OÜ Castovanni (RK: 11195478), esindaja Maarja Kuusik Vastustaja (kostja) – Iie Shadeiko (IK: XXXXXXXXXXX)
Rahuldada apellatsioonkaebus.
Edasikaebamise kord
Tühistada Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2012 tagaseljaotsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kätte toimetatud 10.01.2012. Kostja kohtule tähtaegselt ei vastanud.
1) on kohus rikkunud TsMS § 407 lg 1 ja hagimenetluse dispositiivsuse põhimõtet (§ 4 lg 2). Kohus on õigusliku aluseta omaalgatuslikult asunud otsima vastuväiteid hageja nõudele. Kohtul oleks olnud õigus jätta viivisenõue osaliselt rahuldamata üksnes juhul, kui kohustatud isik oleks esitanud viivisenõudele vastuväiteid või taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Ka VÕS § 162 lg-st 1 tulenevalt võib kohus vähendamist rakendada üksnes kohustatud isiku nõudmisel. Riigikohus on leidnud asjas nr 3-2-1-87-10, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet, mida on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, põhjendada võlausaldajal juhul, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist. Asjades nr 3-2-1-128-07 ja 3-2-1-24-11 on Riigikohus märkinud, et kohus ei vähenda viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel; 2) ei ole hageja nõudnud viivist põhinõudest suuremas ulatuses. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal kostja vastu põhinõue summas 447,38 eurot. Asjaolu, et kostja on oluliselt hiljem maksnud tagasi osa põhinõude summast, ei saa olla aluseks kostja vabastamiseks tasumise hetkeks tekkinud viivisest. Sellise lähenemise korral muutuks viivis kui õiguskaitsevahend sisutuks, sest kohustatud isiku poolt põhivõlgnevuse hilisema rahuldamise korral ei peakski ta viivist tasuma. Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, mis ütleb, et viivise nõudmisel põhivõlast suuremas ulatuses tuleb lähtuda põhivõla suurusest viivise arvestamise ajal. Isegi kui põhinõude osad oleksid vaadeldavad eri nõuetena, ei ole hageja nõudnud viivist rohkem kui põhinõuete summa. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud ja ebaõiged kohtu seisukohad, et põhinõuet ületava viivise nõuet oleks tulnud põhistada kahju olemasoluga ja et hageja peab tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Viivise eesmärgiks on muu hulgas tagada võlausaldaja huvi kohustuse õigeaegse täitmise vastu.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.