Kohtumääruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
13.juunil 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-11-33280
Tsiviilasi
MG’i ja VK avaldus BG AS-i juhatuselt teabe saamiseks
Tsiviilasja hind
319,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldajad: MG (isikukood XXX, elukoht XXX); VK (isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rolan Jankelevitš (Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene, Roosikransti 2, 10119 Tallinn; e- post: [email protected]); Puudutatud isik: BG AS (registrikood XXX, asukoht XXX); Puudutatud isiku lepingulised esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja Neve Uudelt (Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn; e- post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
08.05.2012.a.
Kohtuistungil osalesid
Avaldaja Mihhail Gnidin Avaldajate lepingulised esindaja vandeadvokaadid Rolan Jankelevitš ja Erki Kergandberg Puudutatud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Neve Uudelt
Resolutsioon
Jätta avaldus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud avaldajate kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Avaldajate nõue ja põhjendused
MG ja VK esitasid 15.07.2011.a. kohtule avalduse BG AS-i vastu BG AS-i juhatuselt teabe saamiseks. 01.07.2011.a. toimus BG AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek. Vaatamata
aktsionäride korduvatele sellekohastele nõudmistele, ei ole puudutatud isiku juhatus andnud omapoolseid vastuseid avaldaja 1 poolt üldkoosolekul esitatud küsimustele nr 2-7 ja 9 ning avaldaja 2 esitatud küsimusele nr 1. Avaldajad on seisukohal, et üldkoosolekul esitatud küsimused ei olnud mingil juhul erakordselt detailsed või ootamatud, mistõttu oleks puudutatud isiku igapäevast majandustegevust juhtiv juhatuse esimees pidanud olema võimeline andma küsimustele adekvaatsed vastused juba üldkoosolekul. 21.09.2011.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis paluvad avaldajad juhatusel vastata järgmistele küsimustele: 1) Milliseid üle 3 miljoni euro suuruseid investeeringuid on BLRT kontsern 2010. aasta algusest tänaseni teinud? Milliseid investeeringuid kavatsetakse 2011. aasta jooksul veel teha? (hr. FB on ajakirjandusele öelnud, et 2010 investeeriti 45 miljonit eurot ja 2011 kavatsetakse investeerida ligi 63 miljonit eurot – Logistikauudised 13.06.2011)“. Täpsustama, milliseid konkreetseid üle 3 miljoni euro suuruseid investeeringuid on BLRT kontsern 2010.a. algusest tänaseni teinud ja milliseid investeeringuid kavatsetakse 2011.a. jooksul veel teha, näidates ära vastavate investeeringute suurused. 2) Intervjuus Äripäevale (18.04.2011) ütles F. Berman, et BLRT-l on olemas strateegia 5-ks ja 10-ks aastaks. Milles see strateegia seisneb ja kus saavad aktsionärid sellega tutvuda. 3) Kui suur on viimase 5 aasta jooksul olnud ühelt poolt BLRT kontserni kuuluvate äriühingute ja teiselt poolt AS BG juhatuse liikmete ja nendega seotud isikute (pereliikmed, sugulased, kontrollitavad äriühingud) vahel tehtud tehingute maht? Millised on suuremad tehingud? Kuidas on olnud tagatud tehingute õiglane väärtus?“. Täpsustama, kas vastuses on võetud arvesse puudutatud isiku oma aktsiate omandamis- ja võõrandamistehinguid juhatuse liikmetega seotud isikutega. 4) Kui suur on ühelt poolt BLRT kontserni äriühingute ja teiselt poolt Ö OÜ vaheliste tehingute maht viimase 5 aasta jooksul? Milles need tehingud seisnesid? (äriregistri andmetel oli kuni 2011. a maikuuni Ö OÜ 50% omanik ja juhatuse liige pr. RB; Ö tegeleb samal tegevusalal AS-ga BE, telefoninumber on neil ühine ja kuni augustini 2010 asusid nad ka samal aadressil).“ Selgitama, kas OÜ Ö on Puudutatud Isiku territooriumi kasutamise eest Puudutatud Isikule turutingimustele vastavalt tasunud (üür, elektri tarbimine, kaikoha kasutamine, jne). Kui mitte, siis mis lepingulisel alusel on toimunud Puudutatud Isiku ressursside tasuta kasutamine OÜ Ö poolt.
2.Avaldajad leiavad, et kui aktsionäride küsimustele ei vastata üldkoosolekul, vaid küsimustele antakse puudulikud vastused kirjalikult pärast üldkoosolekut, peaks aktsionäridel säilima õigus, laiendamata esitatud küsimuste mahtu, küsida siiski täpsustavaid küsimusi ilma, et oleks vajalik uue üldkoosoleku kokkukutsumine, kui täpsustavate küsimuste esitamine on vajalik adekvaatse info saamiseks ja antud vastustes ilmselgete vastuolude kõrvaldamiseks. Vastasel juhul oleks aktsionäride teabe saamise õiguse realiseerimine ebaefektiivne, andes äriühingu juhtkonnale võimaluse hõlpsalt pääseda ebameeldivatele küsimustele vastuste andmisest. Kohtuistungil jäid avaldajad oma 21.09.2011.a. kohtule esitatud avalduses sisalduva nõude juurde. Avaldajad paluvad menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku seisukoht 3.Puudutatud isik palub jätta esitatud avalduse rahuldamata. Aktsionäri õigus teabele ei ole absoluutne, see on aktsionäri ÄS-ist tulenevate muude õiguste suhtes sekundaarne. Puudutatud isiku arvates on esmaseks probleemiks avaldajate poolt selgituste juhatusele esitamata jätmine. Avaldajad ei selgitanud 01.07.2011.a. aktsionäride üldkoosolekul sõnagagi teabenõudega taotletavat eesmärki. Seetõttu sai juhatus teabenõudele vastamisel lähtuda üksnes avaldajate endi teabenõudest, sh. küsimuste konkreetsuse astmest. Puudutatud isik on
seisukohal, et juhatus on avaldajate 01.07.2011.a. aktsionäride üldkoosolekul esitatud teabenõudele vastanud ning teinud seda nõuetekohaselt. Vastused avaldajate küsimustele sisalduvad 01.07.2011.a. aktsionäride üldkoosoleku protokollis; BLRT konsolideerimisgrupi 2010.a. majandusaasta aruandes, mille aktsionärid 01.07.2011.a. üldkoosolekul kinnitasid ning 01.08.2011.a. kirjalikus vastuses. Lisaks 01.07.2011.a. üldkoosolekul esitatud küsimusele on avaldajad püüdnud oma 21.09.2011.a. ja 07.10.2011.a. menetlusdokumentides „juhatuse vastuste pealiskaudsuse, formaalsuse ja vastuolulisuse“ argumendil esitada avaldajate küsimustele juhatuse esitatud vastuste pinnalt täpsustavaid ja täiendavaid uusi küsimusi. Puudutatud isik leiab, et kehtiv õigus sellisel viisil aktsionäri teabeõiguse teostamist ei võimalda. Vastasel korral on aktsionäri ja juhatuse vaidlus- nagu praegusel juhulgi – teabenõudele esitatud vastuse piisavuse üle lõputu. Puudutatud isikule on arusaamatu, mida avaldusega üldse taotletakse – eriti arvestades, et 01.07.2011.a. üldkoosolekul esitatud küsimustele on juhatus vastanud, avaldajate erinev teabenõuete tulv on jätkuv. Puudutatud isikule tundub, et avaldajate teabenõuded, mille esitamine jätkub, on tegelikult suunatud aktsionäri õigusi ületavate mingisuguste isiklike ambitsioonide realiseerimisele aktsiaseltsi huvide ees, kelle huve peaks aktsionär esmajoones arvestama. Aktsionäri kohustus tegutseda heas usus hõlmab kohustust usaldada äriühingu juhtorganeid nende ülesannete täitmisel. Lisaks on avaldajad 21.09.2011.a. ja 07.10.2011.a. menetlusdokumentides esitanud täpsustavaid ja täiendavaid küsimusi. Puudutatud isik leiab, et kehtiv õigus sellisel viisil aktsionäri teabeõiguse teostamist ei võimalda. Kui avaldajad leiavad, et neil on juhatusele täiendavaid küsimusi, on aktsionäril võimalik üldkoosolekul esitada uus teabenõue või teha täpsustav järelepärimine. Seega on kohtu poole pöördumise eeldused täitmata. Avaldajate nõude lahendamisel saab lähtuda üksnes 15.07.2011.a. avalduses toodud küsimustest. Puudutatud isik palub menetluskulud jätta solidaarselt avaldajate kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära avaldajate ja puudutatud isiku seisukohad, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus rahuldamisele ei kuulu.
5.Avaldajate poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 2, mis sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju (peale 1. lõikes märgitute), mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
6.Äriseadustiku (ÄS) § 287 lg 1 ja lg 3 kohaselt on aktsionäril õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ning juhul, kui juhatus teavet ei anna on aktsionäril õigus esitada kahe nädala jooksul üldkoosoleku toimumisest alates avaldus kohtusse. Viidatud normist tulenevalt on avalduse rahuldamise eelduseks see, et isik, kes avalduse esitab on aktsionär, et avaldus esitatakse aktsiaseltsi ja selle juhatuse vastu, et informatsioon, mida nõutakse, on aktsiaseltsi tegevust puudutav ning et aktsionär oleks informatsiooni taotlenud üldkoosolekul või sellele eelnevalt ning et juhatus oleks informatsiooni andmisest keeldunud. Avaldus tuleb muuhulgas jätta rahuldamata ka siis, kui aktsiaseltsi juhatus muudab kohtu jaoks usutavaks, et info andmine võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsile (ÄS § 287 lg 2).
7.ÄS § 287 lg 1 ei anna kohtu hinnangul aktsionärile mitte igasuguste küsimuste esitamise õigust, vaid üksnes asjakohaste ning äriseadustikuga lubatud aktsionäri õiguste teostamiseks
vajalike küsimuste esitamise õiguse. Kohus asub seisukohale, et ka teabenõude esitamisel peab lähtuma mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest. VÕS § 7 lg 1 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks ning lg 2 kohaselt mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
8.Kohus nõustub puudutatud isikuga selles, et mitte alati ja mitte igasugust teavet ei pea juhatus aktsionärile andma. ÄS § 287 lg 2 järgi juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Kohtu hinnangul võib ja peab juhatuse tegevus olema ka ennetavalt suunatud sellele, et takistada aktsionäril oma õiguste kuritarvitamine.
9.Riigikohus on lahendis 3-2-1-29-08 leidnud, et kohus käsitleb avaldaja iga esitatud küsimust üksikult selleks, et otsustada, kas puudutatud isiku juhatusel on teabe andmise kohustus ÄS § 287 lg 1 järgi ning kas juhatus on ühele või teisele küsimusele vastanud. Järgnevalt kontrollib kohus ükshaaval, iga küsimuse osas eraldi, kas avalduse rahuldamine on õigustatud või mitte. 08.05.2012.a. kohtuistungil palus kohus iga küsimuse osas eraldi välja tuua menetlusosaliste seisukohad ja vastuväited. Kohus hindab nii eelnevalt kirjalikult esitatud seisukohtade pinnalt, kui ka kohtuistungil väljendatu alusel, kas küsimuste esitamine oli õigustatud, kas konkreetsed küsimused esitati üldkoosolekul, kas küsimustele on vastatud, kas avaldajatel on õigust konkreetsete küsimuste osas informatsiooni nõuda ning kas esineb aluseid informatsiooni andmisest keeldumiseks.
10.Vaidlust ei ole selles, et avaldajad MG ja VK on BGAS aktsionärid (t/l 49-56). Samuti ei ole vaidlust selles, et 01.07.2011.a. toimus nimetatud äriühingu aktsionäride üldkoosolek, millisel avaldajad esitasid juhatuse esimehele küsimusi puudutatud isiku tegevuse kohta (t/l 10-18). Lisaks suulistele küsimustele andis avaldaja MG esindaja küsimused juhatusele üle ka kirjalikult (t/l 44-45). Vaidlust ei ole selles, et kõikidele küsimustele ei vastatud ning vastused esitati 01.08.2011.a. (t/l 71-73).
11.Kohtule esitatud eelpool nimetatud üldkoosoleku protokolli Lisa 10 kohaselt on avaldajad soovinud puudutatud isiku juhatuselt järgmist infot: Milliseid üle 3 miljoni euro suuruseid investeeringuid on BLRT kontsern 2010. aasta algusest tänaseni teinud? Milliseid investeeringuid kavatsetakse 2011. aasta jooksul veel teha? (hr. FB on ajakirjandusele öelnud, et 2010 investeeriti 45 miljonit eurot ja 2011 kavatsetakse investeerida ligi 63 miljonit eurot – Logistikauudised 13.06.2011 (t/l 44-45). Kohtule esitatud vastuste kohaselt on puudutatud isik 01.08.2011.a. vastanud, et 2010. aastal olid nendeks Baltija tehase omandamine Klaipedas ja endise metallkonstruktsioone valmistava tehase varade omandamine Riias. 2011. aastaks plaanitud suurimateks investeeringuteks on:
1.investeerimise jätkamine Riia teenindus- ja logistikakeskusesse,
2.investeeringud MG ühisprojektidesse gaasiäri arendamiseks: Dneprosteel õhueraldustehasesse (Ukraina, Dnepropetrovsk), õhueraldustehasesse "VZO Liepayeskiy Metalurg" (Läti, Liepaja), õhueraldustehasesse Eesti Energia jaoks (Eesti, Narva).
2.ELME Trans-i investeeringud autopargi suurendamisse vedelgaaside transportimiseks Messer Gaasi ühisprojektide raames Narvas, Liepajas ja Dnepropetrovskis,
3.dokkide moderniseerimine,
4.metalli lõikamiseks lasermasina soetamine,
5.võrgu keevitusmasina automatiseerimine,
6.profiilitöötlusjaoskonna organiseerimine,
7.hüdraulilise kraana koos tarvikutega (2 kompl) soetamine stividortegevuse jaoks ja mobiilse kraana ja kahe portaalkraana kapitaalremont. Kohus on seisukohal, et antud juhul on puudutatud isik sellele küsimusele vastanud ning puudub alus kohustada viimast sellele
küsimusele vastama. Asjaolu, et avaldajad on küsimust 21.09.2011.a. menetlusdokumendis täpsustanud ja palunud ära näidata vastavate investeeringute suurused (t/l 69) ei anna kohtule alust vastava nõude rahuldamiseks, kuivõrd sellises sõnastuses küsimust üldkoosolekul puudutatud isikule ei esitatud. Kohus märgib, et ÄS § 287 lg 3 eelduseks on, et juhatus keeldub teabe andmisest. Käesoleval juhul juhatus vastava teabe andmisest keeldunud ei ole.
12.Avaldajad soovivad teada, et intervjuus Äripäevale (18.04.2011) ütles F. B , et BLRT-l on olemas strateegia 5-ks ja 10-ks aastaks. Milles see strateegia seisneb ja kus saavad aktsionärid sellega tutvuda. Kohtule esitatud vastuste kohaselt on puudutatud isik 01.08.2011.a. vastanud, et kontserni üldstrateegia seisneb 10 erinevas tegevusvaldkonnas tegutsevate tütarettevõtete arengustrateegiates. Nende ettevõtete strateegiatega saab tutvuda kodulehel www.blrt.ee. Kohus märgib avaldajatele vastuseks järgmist. Strateegia on tegevuskava tulevikuks. Viie ja kümne aasta strateegia on kohtu hinnangul käsitletav ärisaladusena, mida juhatus ei ole kohustatud avaldajatele avaldama.
13.Avaldajad soovivad teada, kui suur on viimase 5 aasta jooksul olnud ühelt poolt BLRT kontserni kuuluvate äriühingute ja teiselt poolt AS BLRT juhatuse liikmete ja nendega seotud isikute (pereliikmed, sugulased, kontrollitavad äriühingud) vahel tehtud tehingute maht? Millised on suuremad tehingud. Kuidas on olnud tagatud tehingute õiglane väärtus. Puudutatud isik on 01.08.2011.a. vastanud, et tehingute maht 5 aasta jooksul moodustas 10 922,60 eurot. Kõige suuremaks tehinguks on tehing summas 598,15 eurot – telefoni müük. Kõik tehingud tehti turuväärtuses tehingu tegemise hetkel. Kohus on seisukohal, et puudutatud isik on vastavalt küsimuse konkreetsusele piisavalt vastanud. Kohus asub seisukohale, et kui avaldajad leiavad, et nimetatud vastus ei vasta tõele, siis võib antud asjaolu olla aluseks nõuda erikontrolli läbiviija määramist kooskõlas ÄS § 330 lg 1. Asjaolu, et avaldajad on esitatud küsimust 21.09.2011.a. menetlusdokumendis täiendanud ja palunud täpsustada kas vastuses on võetud arvesse puudutatud isiku oma aktsiate omandamis- ja võõrandamistehinguid juhatuse liikmetega seotud isikutega (t/l 69) ei anna kohtule alust vastava nõude rahuldamiseks, kuivõrd sellises sõnastuses küsimust üldkoosolekul puudutatud isikule ei esitatud.
14.Avaldajad soovivad ka teada, kui suur on ühelt poolt BLRT kontserni äriühingute ja teiselt poolt Ö OÜ vaheliste tehingute maht viimase 5 aasta jooksul. Milles need tehingud seisnesid. (äriregistri andmetel oli kuni 2011. a maikuuni Ö OÜ 50% omanik ja juhatuse liige pr. Rimma Berman; Ökoloog tegeleb samal tegevusalal AS-ga BLRT , telefoninumber on neil ühine ja kuni augustini 2010 asusid nad ka samal aadressil). Puudutatud isik on 01.08.2011.a. vastanud, et tehingute maht OÜ-ga Ö moodustas 5 aasta jooksul 10 922,60 eurot. Kõige suuremaks tehinguks on tehing summas 598,15 eurot – telefoni müük. Tehingud seisnesid sideteenuste müügis, telefoni müügis, autokummide vahetuses. Nendes tehingutes oli ostjaks OÜ Ö ja müüjaks kontserni firmad. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud küsimusele on puudutatud isik piisavalt vastanud. Kohus märgib ja kordab käesoleva kohtumääruse p. 13 avaldatatud seisukohta, et kui avaldajad on arvamusel, et nimetatud vastus ei vasta tõele, siis võib viidatud asjaolu olla aluseks nõuda erikontrolli läbiviija määramist kooskõlas ÄS § 330 lg 1. Asjaolu, et avaldajad on esitatud küsimust 21.09.2011.a. menetlusdokumendis täiendanud ja palunud selgitada, kas OÜ Ö on puudutatud isiku territooriumi kasutamise eest puudutatud isikule turutingimustele vastavalt tasunud (üür, elektri tarbimine, kaikoha kasutamine, jne) ning kui mitte, siis mis lepingulisel alusel on toimunud puudutatud isiku ressursside tasuta kasutamine OÜ Ö poolt (t/l 69) ei anna kohtule alust vastava nõude rahuldamiseks, kuivõrd sellises sõnastuses küsimust üldkoosolekul puudutatud isikule ei esitatud.
15.Kokkuvõtlikult märgib kohus, et aktsionäride huvi on käesoleval juhul põhjendamatult detailne. Avaldajad on sellises mahus teabe saamist põhjendanud sellega, et nad saaksid teostada aktsionäri õigusi, s.h. otsustada aktsionäride pädevusse antud küsimusi (t/l 83). Kohus leiab, et detailsus, millega avaldajad infot on soovinud, on sisuliselt võrreldav infoga, mida äriühing peaks andma erikontrolli teostamisel. Kohtu hinnangul on avaldajad saanud oma küsimustele piisavad vastused.
16.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
17.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldajad esitasid kohtusse avalduse juhatuselt teabe saamiseks, mis on hagita asi, on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot.
18.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldajate avaldus jääb rahuldamata, määrab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldajate kanda.
19.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.