Hageja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed TM ja TN Kostja JM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg (Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ, Gonsiori 7, 10117 Tallinn, elektronpost [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista JM’ilt kahjuhüvitis 20 582.38 eurot BOÜ kasuks. Muus osas jätta hagi rahuldamata.
3.Jõustunud kohtuotsuse alusel tühistada 09.02.2012 määrusega seatud hagi tagamine osas, millega JM’i (isikukood XXX) omandis olevale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas registreeritud korteriomandile asukohaga Tallinn, XXX, eluruum nr 90, registriosa number XXX, seati kohtulik hüpoteek summas 17 000 eurot BOÜ (registrikood XXX) kasuks. Menetluskulude jaotus
Menetlusosaliste menetluskulud, v.a riigilõiv, jätta kummagi poole enda kanda.
2.Riigilõivust 52 % jätta kostja kanda. Muus osas jätta riigilõiv hageja kanda.
3.Välja mõista kostjalt riigilõiv 1 994.04 eurot riigituludesse.
Riigituludesse välja
mõistetud
riigilõiv
tuleb
kanda
Rahandusministeeriumi
arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Makse selgituseks tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number ning kui isik ei tasu riigilõivu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (13.06.2012.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.BOÜ (hageja) esitas 02.02.2012 Harju Maakohtule hagi JM’i (kostja) vastu kahju summas 39 946.04 euro hüvitamise nõudes. Hageja on menetluse käigus täpsustanud, et ei nõua põhinõudelt viivist. Hageja ja MEOÜ (pankrotis) vahel on olnud koostöö alates 2009.a. MEOÜ-l (pankrotis) tekkisid 2010.a augustis suured võlgnevused Maksu- ja Tollimeti ees tasumata riigimaksudest. Samuti oli tähtaegselt esitamata majandusaasta aruanne. Kostja kinnitas, et äriühing on jätkusuutlik ja heas seisus. Hageja jätkas MEOÜ-le (pankrotis) teenuse osutamist. Hageja esitas tasumiseks 01.10.2010 arve nr 060/10 summas 7 096.33 eurot maksetähtajaga 26.10.2010 ja 02.11.2010 arve nr 067/10 summas 32 849.71 eurot maksetähtajaga 26.11.2010. Nimetatud arved on tasumata. Hageja leiab, et kostja MEOÜ (pankrotis) juhatuse liikmena on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust ning rikkunud ÄS § 183 raamatupidamise korraldamise kohustust. Hageja hinnangul on tegemist võlausaldajat kaitsvate normidega, mille alusel võib võlausaldaja nõuda äriühingu juhatuse liikmelt kahju, sh puhtmajandusliku kahju, hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kostja MEOÜ (pankrotis) juhatuse liikmena esitas võlgniku pankrotiavalduse kohtule alles 2011.a sügisel. Pankrotimenetluses on selgunud, et äriühingul puudub igasugune vara ning hageja on tasunud pankrotimenetluse jätkamiseks tagatise. Seega ei ole hagejal võimalik
oma nõudeid äriühingu pankrotimenetluses rahuldada. Kui kostja oleks oma juhatuse liikme kohustusi täitnud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. MEOÜ (pankrotis) pankrotihalduri aruande kohaselt oli äriühingu omakapital negatiivne juba 2010.a lõpus ja seega on maksejõuetus välja kujunenud juba 2010.a esimeses pooles ning kostja kohustuse rikkumise ajaks hindab hageja aprill 2010.a. Kuna kostja ei korraldanud äriühingu raamatupidamist nõuetekohaselt, siis ei ole võimalik vara tagasivõitmine, mistõttu on võlausaldajad kaotanud võimaluse saada oma nõuded pankrotimenetluses rahuldatud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul on tõendamata, et MEOÜ (pankrotis) oli 2010.a esimeses pooles püsivalt maksejõuetu. Kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud hageja poolt väidetud ajal, mistõttu puudub hageja kahju ja kostja tegevuse vahel põhjuslik seos. Kostja on seisukohal, et ebapiisava netovara korral ei ole pankrotiavalduse esitamine kohustuslik, sest see ei tähenda veel püsivat maksejõuetust. Püsiva maksejõuetuse eksisteerimise tuvastamiseks tuleb hinnata äriühingu finantsseisundit kogumis, mitte ainult selle ühte detaili. MEOÜ (pankrotis) võttis tarvitusele ÄS § 176 p 11 nimetatud meetmed ja lootis läbi kasumliku äritegevuse taastada omakapitali. Oktoobris 2010.a sõlmis äriühing lepingu, mille täitmine oleks taganud piisava tulu, et tasuda tekkinud võlgnevused. Kostja on seisukohal, et MEOÜ (pankrotis) rahalised raskused 2010.a esimeses pooles olid veel ajutise iseloomuga ja hageja tegi tehingud MEOÜga (pankrotis) ajal, mil äriühing ei olnud veel püsivalt maksejõuetu. Hageja on MEOÜ-le (pankrotis) esitanud arveid perioodil mai 2010.a kuni november 2010.a. Kõik arved kuni oktoobrini 2010.a on tasutud, mis näitab, et MEOÜ (pankrotis) ei olnud 2010.a esimeses pooles püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamise kohustus tekkis kostjal kas 31.12.2010 või siis 2011.a alguses. Sellisel juhul on kahjuna käsitletav vaid see osa, mille võrra on vähenenud hageja võimalused oma nõuet rahuldada pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimise hetkest kuni pankrotiavalduse tegeliku esitamiseni. Sellest aga hageja kahjunõue ei tulene. Hagiavaldusest tulenevalt tegi hageja MEOÜ-ga (pankrotis) tehingud ajal, mil eeldas, et äriühing võib olla maksejõuetu. Seega võttis hageja endale ise riski, et teeb tehingud makseraskustes oleva äriühinguga. Kostja leiab, et kostja poolt raamatupidamise kohustuse rikkumine on tõendamata. Samuti ei selgu, kuidas on see rikkumine põhjustanud hagejale kahju. Samuti vaidleb kostja vastu kahju suurusele. Üksnes ÄS § 180 lg 51 rikkumine ei anna kahjunõude esitamise aluseks kogu tasumata teenuse maksumust. Sellises mahus töid ei ole hageja teostatud. Kahjuna saab käsitleda reaalselt tehtud tööd ja materjali kulu. Kahju ei teki arvetel kajastatud numbrite, vaid reaalse lepingu täitmise alusel. Hageja teostas töid kahel objektil: S , M sadamas ja A terminal, Sl. Kokku on esitatud arveid S teostatud 1,0 mm HDPE paigalduskeevitustööde eest summas, mis vastab pindalale 4 966 m2. Reaalselt oli aga mahutite pindala, millel töid teostati, väiksem, s.o 3 952.20 m2. Eeltoodu tähendab, et hageja on arvetel kajastanud tööd suuremas ulatuses, s.o 1 013.80 m2 võrra. Seega on hageja esitanud kostjale S teostatud tööde arveid suuremas ulatuses 1 013.80 m2 x 68 krooni = 68 938.40 krooni, mis koos käibemaksuga (20%) on 82 726.08 krooni, mis on 5 287.16 eurot. Kokku oli hagejal õigus küsida S teostatud tööde eest 3952.20 m2 x 68 krooni x 20% = 322 499.52 krooni, s.o 20 611.48 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et arve nr 048/10 on täielikult tasutud, s.o summas 13 194.43 eurot. Arvel nr 060/10 kajastub, et MEOÜ (pankrotis) on
tasunud ettemaksu summas 89 028 krooni, s.o 5 689.93 eurot (koos käibemaksuga, arvel kajastatud ilma käibemaksuta). Seega on MEOÜ (pankrotis) tasunud hagejale kokku summas 18 884.26 eurot. MEOÜ (pankrotis) tegelik võlgnevus S teostatud tööde eest on 20 611.48 + 76.69 - 18 884.26 = 1 803.91 eurot, mitte 7 096.33 eurot. Hageja on esitanud MEOÜ-le (pankrotis) A terminalis teostatud tööde eest arveid suuremas ulatuses 1 687.80 m2 x 65 krooni=109 707 krooni, mis koos käibemaksuga (20%) on 131 648.40 krooni, mis on 8 413.87 eurot. Kokku oli hagejal õigus küsida A terminalis teostatud tööde eest 12 074.20 m2 x 65 krooni x 20%=941 787.60 krooni, s.o 60 191.20 eurot, millele lisanduvad arvetel kajastuvad vaidlustamata read kokku summas 2 193.45 eurot (koos käibemaksuga), s.o kokku 62 384.65 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et arve nr 036/10 ja arve nr 061/10 on täielikult tasutud, s.o summas 37 215.02 eurot. Arvel nr 075/10 nähtub, et MEOÜ (pankrotis) ja hageja on tasaarvestanud MEOÜ (pankrotis) nõude hageja vastu summas 100 000 krooni, s.o 6 391.16 eurot. Seega on MEOÜ (pankrotis) tasunud hagejale kokku summas 43 606.18 eurot. MEOÜ (pankrotis) tegelik võlgnevus A terminalis teostatud tööde eest on 62 384.65 - 43 606.18 = 18 778.47 eurot, mitte 32 849.71 eurot. Kui kohus leiab, et nõude rahuldamise eeldused on täidetud, siis ei ole hagejale kahju hagiavalduses märgitud ulatuses tekkinud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
4.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • Hageja ja MEOÜ (pankrotis, edaspidi äriühing) olid lepingulises suhtes ja hageja teostas MEOÜ-le (pankrotis) töid kahel objektil: S , M sadamas; ja A terminal, Sl; • Lepingute sõlmimise ja tööde teostamise ajal oli MEOÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks kostja; • Võlgniku enda pankrotiavalduse alusel kuulutas kohus MEOÜ (pankrotis) pankroti välja 14.12.2011 kell 15:00 ja määras pankrotihalduriks Andres Tootsman’i.
5.Hageja on nõude esitanud äriühingu juhatuse liikme vastu. Hageja kahjuhüvitise nõude aluseks on asjaolu, et hageja ja MEOÜ (pankrotis) vahel oli sõlmitud töövõtulepingud ning äriühing on jätnud töövõtulepingutest tuleneva tasu maksmise kohustuse hageja ees täitmata. Hageja nõue tuleneb kahest arvest: 01.10.2010 arve nr 060/10 summas 7 096.33 eurot maksetähtajaga 26.10.2010 ja 02.11.2010 arve nr 067/10 summas 32 849.71 eurot maksetähtajaga 26.11.2010 (kd I t lk 7-8). Puudub vaidlus, et MEOÜ-l (pankrotis) on võlgnevus hageja ees töövõtulepingulisest suhtest, kuid pooled vaidlevad täitmata kohustuse suuruse osas. Kohus annab hinnangu kohustuse suurusele pärast seda, kui on tuvastatud kostja vastutuse eeldused.
6.Hageja on esitanud äriühingu võlausaldajana kahju hüvitamise nõude äriühingu juhatuse liikme vastu. Osaühingu juhatuse liikme vastutus tuleneb äriseadustiku (ÄS) § 187 sättest. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 4 kohaselt võib § 187 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Käesoleval juhul on äriühingu suhtes käimas pankrotimenetlus.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt hagejale kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-11, p 12).
7.Hageja palub esmase nõude alusena hinnata kostja poolt pankrotiavalduse esitamata jätmist ning kui sellel alusel ei kuulu hagi rahuldamisele, siis alternatiivselt kostja poolt raamatupidamise kohustuse rikkumist. Hageja leiab, et pankrotiavaldus tuli kostja poolt esitada 2010.a aprillikuus (kd II t lk 34). Hageja on täpsustanud 04.05.2012 kohtuistungil, et tugineb halduri poolt tellitud raamatupidamise ülevaatele, mille kohaselt tekkis kostja kohustus pankrotiavalduse esitamiseks 2010.a esimese kvartali lõpus, kui omakapital oli püsivalt negatiivne. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-150-09). Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lg 51 tulenev kohustus esitada kohtule osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.
8.Puudub vaidlus, et kostja esitas äriühingu pankrotiavalduse kohtule 23.09.2011. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostjal oli nimetatud kohustus tekkinud varasemal ajal, mil hageja osutas äriühingule teenuseid. Esmalt tuleb tuvastada, millal asus hageja MEOÜ-le (pankrotis) teenuseid osutama, sest arve esitamine ei tõenda iseenesest kohustuse olemasolu ega kahju tekkimist. Hageja esindaja on kohtuistungil selgitanud, et hageja esitas MEOÜ-le (pankrotis) hinnapakkumised, mis aktsepteeriti ning lepingud sõlmiti suuliselt (kd II t lk 33). Samas esitas hageja pärast seda kohtule kaks töövõtulepingut: 25.06.2010 kuupäevaga töövõtulepingu nr 009/10 M sadama objekti osas (kd II t lk 45-46) ja 13.09.2010 kuupäevaga töövõtulepingu nr 014/10 S objekti osas (kd II t lk 49-50). Kuna töövõtulepingud on allkirjastamata, siis ei saa kohus automaatselt eeldada, et need allkirjastamata lepingud kajastavad poolte kokkuleppeid. Seega
tuleb iga vaidlusaluse lepingutingimuse osas kohtul eraldi tuvastada, kas pooled on sellises tingimuses suuliselt kokku leppinud.
9.Arvetest, hinnapakkumisest nr 031/10 ja hageja esitatud andmetest saab järeldada, et M sadama objekti osas leppisid pooled töö tegemises kokku 2010.a juunis ning S objekti osas 2010.a septembris. Kostja ei ole hageja toodud asjaolusid tööde teostamise aja suhtes vaidlustanud ega vastupidist tõendanud.
10.Hageja on oma väidete tõendamisel tuginenud pankrotimenetluses tuvastatud asjaoludele. Kostja seevastu leiab, et pankrotimenetluses on tuvastatud, et pankrotiavalduse esitamise kohustus võis äriühingul tekkida 31.12.2010 või siis 2011.a alguses. Samuti leiab kostja, et kuna äriühing maksis hagejale arveid veel 21.10.2010, siis ei saanud äriühing olla 2010.a esimese kvartali lõpust maksejõuetu (kd II t lk 80-86). Äriühingu haldur on 12.01.2011 võlausaldajate esimesel üldkoosolekul avaldanud, et võlgniku omakapital oli 2010.a lõpus negatiivne, mistõttu oleks võlgniku juhatus pidanud hiljemalt 2011.a alguses kasutusele võtma ÄS § 176 toodud meetmed (kd I t lk 18 pöördel). Haldur on teinud 12.04.2012 Põhja Ringkonnaprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamise kohta, milles on avaldanud, et kostja pidi pankrotiavalduse esitama hiljemalt 31.12.2010, sest 2010.a majandusaasta lõpuks oli välja kujunenud alaline maksejõuetus (kd II t lk 8). Halduri avalduse alusel on kostja suhtes alustatud kriminaalmenetlus (kd II t lk 10-11). Haldur on oma avalduses viidanud ajutise halduri aruandele (kd I t lk 22-33). Ajutine haldur on majandusliku olukorra hindamise aluseks võtnud 31.12.2009, 31.12.2010 majandusaasta aruanded ja 26.10.2011 bilansi. Ajutise halduri aruande kohaselt oli äriühingu suhtes algatatud täitemenetlusi 2011.a juunist (kd I t lk 27). Finantsanalüüsi kohaselt on võlgniku omakapital 2010.a lõpus olnud negatiivne ning võlgniku võime katta kohustusi väga nõrk. Kuna võlgniku majandustegevuses esinesid raskused juba 2010.a ning võlgniku majandusnäitajad ei muutunud positiivsemaks, vaid halvemaks, oleks võlgniku juhatuse liige pidanud hiljemalt 2011.a alguses kasutusele võtma ÄS § 176 toodud meetmed. Täpsemalt on analüüsitud äriühingu raamatupidamist halduri poolt tellitud 07.02.2012 finantsanalüüsis (kd I t lk 212-223, haldur on selle saatnud kohtule 19.03.2012 pankrotimenetluse raames, kd I t lk 136-142). Tegemist on eriteadmisega isiku arvamusega, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 2). Selles on tuvastatud, et äriühingul oli 2010.a esimese kvartali lõpuks omakapital püsivalt negatiivne (kd I t lk 214). Nimetatud dokument haakub ajutise halduri ja halduri arvamustega maksejõuetuse tekkimise kohta ning täpsustab maksejõuetuse tekkimise aega. Nii ajutine haldur kui ka haldur on oma arvamustes märkinud, et äriühingul olid majanduslikud raskused 2010.a. Ajutise halduri esialgse finantsanalüüsi kohaselt oli võlgniku majanduslik olukord (lühiajalise võla kattekordaja) 2009.a lõpus mitterahuldav, muutudes 2010.a lõpuks nõrgaks. Osakapitali muutumine on kajastatud 07.02.2012 finantsanalüüsis (kd I t lk 213). See, et äriühing jätkas tegevust ja sõlmis lepinguid, ei tõenda äriühingu maksejõulisust (kd I t lk 202-210). Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriühingu objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada äriühingut püsivalt maksejõuetuks.
11.Kohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et äriühing oli hagejaga vaidlusaluseid lepinguid sõlmides ja hageja ees kohustusi võttes püsivalt maksejõuetu. Kohtu hinnangul on tõendatud, et 2010.a esimese kvartali lõpus oli tekkinud olukord, millest tulenevalt oli kostjal juhatuse liikmena kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus. Asjaolu, et äriühing tegi makseid hagejale veel 21.10.2010 (kd II t lk 85-86), ei lükka ümber ajutise halduri, halduri aruannetes ning finantsanalüüsis kajastatut, mille alusel kohus on äriühingu püsiva maksejõuetuse ajaliselt tuvastanud. Äriühingul oli 2010.a esimese kvartali lõpus PankrS § 1 lg 2 kajastatud olukord. Samuti ei kummuta eeltoodut see, et haldur ei ole esitanud hagi hageja vastu maksete tagasivõitmiseks.
12.Järgnevalt analüüsib kohus hagejale tekitatud kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline. See põhimõte ei ole siiski absoluutne (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-7-10 p 39). Esmajoones võib erandiks olla kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest (VÕS § 127 lg 2). Kohus leiab, et võlausaldajal on õigus ÄS § 180 lg 51 alusel kohustuse rikkumisele tuginedes nõuda puhtmajandusliku kahju hüvitamist. Süü puudumist ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
13.Järgnevalt peab kohus tuvastama, kui suur on MEOÜ (pankrotis) täitamata jäänud nõue (kahju) hageja ees. Hageja hindab kahjuks arvetest nr 060/10 ja 067/10 tulenevat summat (7 096.33 + 32 849.71) 39 946.04 eurot. Kostja on vaidlustanud teostatud tööde mahu ning maksmisele kuuluva summa. Kohus on selgitanud hagejale, et arve ei tõenda kohustuse olemasolu ega suurust. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus peab tuvastama teostatud tööde eest tasu maksmise suuruse vastavalt poolte kokkuleppele. Kostja enda poolt juhatuse liikmena äriühingu pankrotimenetluses allkirjastatud võlgade nimekirja kohaselt on MEOÜ-l (pankrotis) võlgnevus hageja ees summas 17 692.72 eurot (kd I t lk 20). Kostja on esitanud hagejale 27.05.2011 saldoteatise, milles on märgitud, et MEOÜ (pankrotis) võlgnevus hageja ees on 642 429 krooni ja hageja võlgnevus MEOÜ (pankrotis) ees 10 000 krooni (kd I t lk 21). Kostja on teinud arvutused ning leiab, et täitmata kohustuse suuruseks kahel objektil teostatud tööde eest on 20 582.38 eurot (kd II t lk 19-25). Hageja ja MEOÜ (pankrotis) kirjavahetusest nähtub, et pärast arvete esitamist kostja vaidlustas arvet nr 067/10 (kd II t lk 52-53). Kohus leiab, et kostja poolt allkirjastatud saldoteatis muudab pooltevahelist tõendamiskoormist ning väiksemas ulatuses kohustuse olemasolu peab tõendama kostja.
14.Hageja teostas töid kahel objektil: S , M sadamas ja A terminal, S . Kokku on esitatud arveid S teostatud 1,0 mm HDPE paigalduskeevitustööde eest summas, mis vastab 4966 m2 pindalale. Kostja väidab, et hageja teostas objektil töid kokkuleppel, et 1 m2 maksab 68 eurot. Seda väidet kinnitab hageja poolt tehtud hinnapakkumine nr 031/10 ja
arved (kd II t lk 44, 48, kd I t lk 7). Reaalselt oli aga mahutite pindala, mille ulatuses töid teostati, väiksem, s.o 3952.20 m2 (kd II t lk 19, 25). Hageja on arvetel kajastanud töid 1 013.80 m2 võrra suuremas ulatuses. Seega on hageja esitanud kostjale S teostatud tööde eest arveid suuremas ulatuses 1 013.80 m2 x 68 krooni = 68 938.40 krooni, mis koos käibemaksuga (20%) on 82 726.08 krooni, mis on 5 287.16 eurot. Kokku oli hagejal õigus nõuda S teostatud tööde eest 3 952.20 m2 x 68 krooni x 20% = 322 499.52 krooni, s.o 20 611.48 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et arve nr 048/10 on täielikult tasutud, s.o summas 13 194.43 eurot (kd II t lk 86). Arvel nr 060/10 kajastub, et MEOÜ (pankrotis) on tasunud ettemaksu summas 89 028 krooni, s.o 5 689.93 eurot (koos käibemaksuga, arvel kajastatud ilma käibemaksuta, kd I t lk 7). Seega on MEOÜ (pankrotis) tasunud hagejale kokku summas 18 884.26 eurot. MEOÜ võlgnevus S teostatud tööde eest saab olla 20 611.48 + 76.69 - 18 884.26 = 1 803.91 eurot. Pooled ei vaidle, et A terminali objektil oli poolte vahel kokku lepitud, et 1 m2 töö hind on 65 eurot (kd I t lk 8). Hageja on esitanud MEOÜ-le (pankrotis) A terminalis teostatud tööde eest arveid suuremas ulatuses 1 687.80 m2 x 65 krooni=109 707 krooni, mis koos käibemaksuga (20%) on 131 648.40 krooni, mis on 8 413.87 eurot (kd II t lk 19, 20-24). Kokku oli hagejal õigus nõuda A terminalis teostatud tööde eest 12 074.20 m2 x 65 krooni x 20%=941 787.60 krooni, s.o 60 191.20 eurot, millele lisanduvad arvetel kajastuvad vaidlustamata read kokku summas 2 193.45 eurot (koos käibemaksuga), s.o kokku 62 384.65 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et arve nr 036/10 ja arve nr 061/10 on täielikult tasutud, s.o summas 37 215.02 eurot (kd II t lk 84). Arvel nr 075/10 nähtub, et MEOÜ (pankrotis) ja hageja on tasaarvestanud MEOÜ (pankrotis) nõude hageja vastu summas 100 000 krooni, s.o 6 391.16 eurot (kd II t lk 30). Seega on MEOÜ (pankrotis) tasunud hagejale kokku summas 43 606.18 eurot. MEOÜ (pankrotis) võlgnevus A terminalis teostatud tööde eest saab olla 62 384.65 - 43 606.18 = 18 778.47 eurot. Hageja ei ole ülaltoodud arvutuste õigsusele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele summas 20 582.38 eurot.
15.Kohus ei anna hinnangut hageja alternatiivselt esitatud nõude alusele, kuna ka see ei annaks alust hagi täies ulatuses rahuldamisele.
16.09.02.2012 määrusega on kohus hagi taganud ning seadnud kostja kinnisvarale hüpoteegid summas kokku 39 946.04 eurot (kd I t lk 72-75). Hageja on tasunud hagi tagamise tagatise summas 1 997.30 eurot (kd I t lk 91, 163, 168). TsMS § 391 lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks, siis kohtu hinnangul tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu tühistada osaliselt hagi tagamisena kostja kinnistutele seatud kohtulik hüpoteek. Kohus tühistab korteriomandile asukohaga Tallinn Kotkapoja tn 2-90 hageja kasuks seatud hüpoteegi summas 17 000 eurot. Muus osas jääb hagi tagamine tagama kohtuotsuse täitmist.
Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 esimeses ja teises lauses sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulub käesoleval juhul rahuldamisele 52 % ulatuses. Lähtuvalt hagi rahuldamise ulatusest jäävad kummagi poole menetluskulud, v.a riigilõiv, kummagi poole enda kanda.
18.TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 13.02.2012 määrusega andis kohus hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks, võimaldades riigilõivu osadena maksmist (kd I t lk 78-82). TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kohus rahuldab hagi 52 % ulatuses, mistõttu jääb kostja kanda riigilõivust (3 834.69 x 52%) 1 994.04 eurot. TsMS § 190 lg 3 kohaselt tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv riigituludesse. TsMS § 190 lõiked ei näe ette hagi osalisel rahuldamisel hagejalt riigilõivu riigituludesse välja mõistmist võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 179 lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
19.TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.