JM hagi Üheksavägine OÜ (endine ärinimi MNMR Invest OÜ) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2012/1923
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JM apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: JM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Martin Traat Kostja: Üheksavägine OÜ (endine ärinimi MNMR Invest OÜ, registrikood 12512455), lepinguline esindaja Reet Vokk
Kohtuistungi toimumise aeg
09.05.2016, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 29.04.2015 otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 027/2012/1923 lubamatuks tasutud põhivõla 6000 euro ulatuses.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.JM (hageja) esitas 26.01.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Üheksavägine OÜ (endine ärinimi MNMR Invest OÜ) (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2012/1923.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt algatati 01.11.2012 sissenõudja Braxton OÜ avalduse ja Harju Maakohtu 13.06.2012 otsuse nr 2-12-4829 alusel hageja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 027/2012/1923. Braxton OÜ juhatuse liikme TM asemel esindas sissenõudjat TN, kes korraldas sissenõudja nimel täitemenetlust ja suhtlust hagejaga. 22.03.2013 maksis hageja sularahas 6000 eurot TN kätte, mille kohta viimane andis omakäelise kinnituse. Hagejal puudus igasugune mõistlik alus arvata, et TN ei ole Braxton OÜ esindaja. Täitemenetlus peatati sissenõudja avalduse alusel, kuna hageja oli oma kohustuse täitnud ning kostja esindaja pidi seda kontrollima. Täitemenetluse ajal vahetus sissenõudja ning uueks sissenõudjaks sai MNMR Invest OÜ, kelle esindaja on alates 22.12.2014 juhatuse liige TN. 15.01.2015 tegi Tallinna kohtutäitur Risto Sepp täitemenetluse uuendamise otsuse, kuna kostja esitas 02.01.2015 avalduse täitemenetluse jätkamiseks. Kohtutäituri andmetel on tasumata nõude suurus 6079,42 eurot. Täitemenetluse jätkamiseks puudub igasugune õiguslik alus, kuna hageja on kostja ees oma kohustused nõuetekohaselt täitnud ja võla täielikult tasunud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Täitemenetluses täitmisel oleva võla jääk on 6079,42 eurot, millele lisanduvad viivised. Hagiavaldus on tõendamata ning sisaldab paljasõnalisi väiteid. Hageja ei ole tõendanud nõude täitmist ei kostjale ega ka eelmisele sissenõudjale Braxton OÜ-le. Viimast saaks hageja tõendada Braxton OÜ-le maksekorralduse koopia esitamisega või Braxton OÜ sularahakviitungi esitamisega. Hageja on väitnud paljasõnaliselt, et tema arvates on TN eelmise sissenõudja Braxton OÜ seaduslikuks esindajaks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 29.04.2015 otsusega hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et
nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohus märkis, et on menetluse jooksul korduvalt juhtinud tähelepanu hageja tõendamiskoormisele ning asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, justkui maksnuks hageja võla 6000 eurot esialgsele sissenõudjale Braxton OÜ-le juba 22.03.2013 sularahas. Sellest, et TN esitas sissenõudja Braxton OÜ esindajana täitmisavalduse hageja suhtes, ei ole võimalik järeldada, et tl 11 olevas dokumendis oleks TN sissenõudja Braxton OÜ nimel kinnitanud 6000 euro saamist täitedokumendis märgitud võla katteks. Vaidlus puudub selle üle, et TN ei ole kunagi äriregistrisse kantud Braxton OÜ juhatuse liikmena. Kostja esitatud tõendite kohaselt valiti TN Braxton OÜ juhatuse liikmeks ca 1 nädalaks 2014. aasta suvel. Seejuures ka TN poolt esitatud täitmisavaldus vajas Braxton OÜ seadusliku esindaja kinnitust. Sõltumata asjaolust, kas ja millisel perioodil võis TN pidada Braxton OÜ esindajaks, ei nähtu hageja poolt esitatud dokumendist 6000 euro tasumise kohta, millise kohustuse katteks ning kellele nimetatud summa üle anti, s.o kas TN-le kui eraisikule või TN-le kui mingi äriühingu esindajale. Rohkem dokumente, millest võiks nähtuda summa tasumine kostjale või kostja kinnitust summa kättesaamise kohta, hageja esitanud ei ole.
6.21.04.2015 kohtuistungil selgitas kostja esindaja TN 6000 euro tasumise kohta, et tal oli firma SPRT Inkasso OÜ, kus ta oli juhatuse liige ja hageja pöördus tema poole ja küsis abi, et käimasolevat täitemenetlust venitada selleks, et ei realiseeritakse tema kinnisvara. Hageja tasus teenuse eest 6000 eurot SPRT Inkasso OÜ-le ning nimetatud summa tasumise eest kviitungit ei soovinud. TN täitis kokkuleppe ning hageja müüs hiljem oma korteri ise sellise hinnaga, mis võimaldas tal tasuda oma teisi kohustusi. Kohus märkis, et TN oli SPRT Inkasso OÜ juhatuse liige ja omas seega seost nimetatud äriühinguga. Samuti on pooled ühel meelel selles, et 6000 euro tasumine sularahas pidi venitama täitemenetluse käiku ja tagama, et hageja korterit kohe realiseerima ei hakatud. Samas ei pidanud kohus võimalikuks käesolevas asjas anda hinnangut sellele, kas TN väited 6000 euro saamise kohta SPRT Inkasso OÜ nimel on õiged või mitte ning millised olid 6000 euro sularahas tasumise täpsemad motiivid. Kohus märkis, et kuna 6000 euro tasumisele Braxton OÜ-le tugineb hageja, siis pidanuks just hageja ka vastavat asjaolu tõendama ja kostjale ei saa ette heita oma väidete tõendamata jätmist seni kuni hageja pole tõendanud, et hageja tasus 6000 eurot Braxton OÜ-le täitedokumendis märgitud võla katteks (RKTKo nr 3-2-1-137-07, p 13).
7.21.04.2015 kohtuistungil on hageja tuginenud sellele, et kuna hageja ja füüsilise isiku TN vahel puuduvad võlaõiguslikud suhted, siis hageja on veendunud, et ta täitis oma kohustuse sissenõudja esindajale. Kohus märkis, et hageja lepingulise esindaja selgitused ei saa asendada puuduvaid tõendeid. Kohus ei saa teha oletuslikku otsust hagi rahuldamise kohta ainuüksi seetõttu, et hageja on veendunud, et ta täitis oma kohustuse sissenõudja esindajale. Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kui laenuandja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb laenusaajal tõendada, et laenuandjal ei ole õigust raha tagasi saada (nt RKTKo nr 3-2-1-96-11). Kuigi käesolevas asjas ei ole 6000 euro tasumise puhul tegemist laenulepingust tuleneva võla tasumisega, vaid väidetava täitedokumendist tuleneva võla tasumisega, leidis kohus, et ka käesolevas asjas kehtib sarnane tõendamiskoormuse jaotus. See tähendab, et hageja pidanuks tõendama, et ta tasus sissenõudja Braxton OÜ-le 6000 eurot täitedokumendis märgitud võla katteks. Kuna asjas pole tõendatud, et hageja tasus sissenõudja Braxton OÜ-le 6000 eurot täitedokumendis märgitud võla katteks, jättis kohus hagi nõude tõendamatuse tõttu rahuldamata.
8.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda ning kostjal menetluskulude puudumise tõttu menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Hageja esitas Harju Maakohtu 29.04.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
10.Hagejale on arusaamatu maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei nähtu hageja poolt esitatud dokumendist 6000 euro tasumise kohta, millise kohustuse katteks see summa maksti ning kellele summa üle anti, s.o kas TN-le kui eraisikule või TN-le kui mingi äriühingu esindajale. Vaidlus puudub selle üle, et TN sai täitemenetluse jooksul, esindades sissenõudjat nii täitemenetlusele eelnenud kohtumenetluses kui ka täitemenetluses, võlgnikult 6000 eurot. Järelikult juhul, kui raha tasumine on kinnitust leidnud, tuleb selle kahtluse alla seadmisel uurida, kas esineb veel mõni eluliselt usutav või tõendatud alternatiiv selle kohta, millise muu kohustuse täitmiseks see raha hageja poolt kostja esindajale maksti.
11.Hageja esitas tõendid selle kohta, miks ta pidas kostja esindajaks TN. Nendeks tõenditeks
on: 1) kohtuotsus, millega nõue hageja vastu osaliselt rahuldati ja millest nähtub, et TN on olnud kohtumenetluses Braxton OÜ esindaja; 2) 18.07.2012 täitmisavaldus, millest on näha, et algse sissenõudja OÜ Braxton esindajaks täitemenetluse alustamisel on TN; 3) ekirjavahetus, kus hagejaga suhtleb kostja esindajana kohtuotsuse täitmise ja sissenõudmisega seotud asjas TN. Ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks täitnud mingit muud kohustust TN ees, kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt peaks igale mõistlikule inimesele olema selge, et hageja täitis oma nõude summas 6000 eurot sissenõudja esindajale ja konkreetse võla katteks. Kohtuotsusest ei selgu, millist väidetavat kohustust pidi hageja täitma juhul, kui ta ei täitnud nõuet täitemenetluses. TN väitis kohtuistungil, et ta sai selle raha SPRT Inkasso OÜ nimel, kuid seda väidet ei ole tõendatud mitte ühegi tõendiga ning samuti ei ole kostja kordagi sellist väidet esitanud varasemas menetluses. Samuti ei pidanud kohus võimalikuks anda hinnangut sellele, kas TN väited 6000 euro saamise kohta SPRT Inkasso OÜ nimelt on õiged või mitte ning millised olid 6000 euro sularahas saamise täpsemad motiivid. Käesoleval juhul on kohus juba hagi saades asunud seisukohale, et 6000 euro tasumise kohta antud kirjalik tõend ei tõenda hageja võla tasumist kostjale. Kohus on otsuses jätnud esitatud tõenditele adekvaatse ja mõistliku ning eluliselt usutava hinnangu andmata. Kohus on jätnud tähelepanuta ka selle, et iga õigussuhte puhul on esmatähtis eelkõige selle sisu, mitte vorm.
Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada osaliselt. Apellatsioonkaebus kuulub samuti rahuldamisele osaliselt.
14.TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 (p 18) tuleneb, et põhjendamatu
täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Käesolevas asjas on kohtutäitur teinud kohtumenetluse ajal, s.o 15.04.2015, täitemenetluse lõpetamise otsuse. 09.05.2016 toimunud istungil kinnitasid menetlusosalised, et võlgnevus on sissenõudjale tasutud. Hageja on seisukohal, et ta on tasunud sissenõudjale 6000 eurot rohkem. Lähtudes Riigikohtu ülalmärgitud lahendis antud selgitusest, ei takista ringkonnakohtu hinnangul täitemenetluse lõpetamine käesoleva hagi menetlemist.
15.Harju Maakohtu 13.06.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-4829 mõisteti hagejalt Braxton OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 20 582,38 eurot (I kd lk 43). 18.07.2012 esitas Braxton OÜ kohtutäiturile täitmisavalduse summas 20 582,38 eurot (I kd lk 93). 21.08.2014 loovutas Braxton OÜ kostjale täitmisel oleva nõude jäägi summas 6079,42 eurot (I kd lk 103-111).
16.22.03.2013 on TN kinnitanud hagejalt 6000 euro saamist (I kd lk 11). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, nagu oleks tõendamata, et 6000 eurot on tasutud täitemenetluse nr 027/2012/1923 sissenõudjale. 18.07.2012 esitas täitmisavalduse kohtutäiturile Braxton OÜ esindajana TN (I kd lk 93). 19.07.2012 on Braxton OÜ juhatuse liige TM kinnitanud kohtutäiturile TN poolt täitmisavalduse esitamist (I kd 116-117). 28.06.2013 on TN esitanud kohtutäiturile Braxton OÜ esindajana avalduse täitemenetluse peatamiseks (I kd lk 42). Tõendamata on, et TN oli 18.07.2012 ning 28.06.2013 Braxton OÜ juhatuse liige. Samas järeldub eeltoodust, et Braxton OÜ aktsepteeris TN tegutsemist sissenõudja esindajana sundtäitmisel. Ka hageja ja TN e-kirjavahetusest nähtub, et TN on täitemenetluse teemadel suhelnud hagejaga Braxton OÜ esindajana (I kd lk 24-28). TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kuna TN käitumine andis hagejale aluse uskuda, et ta esindab sissenõudjat ning sissenõudja talus sellist käitumist, siis tuleb lugeda, et 22.03.2013 oli TN-l volitus Braxton OÜ esindamiseks. Kostja väide, et 6000 eurot oli tasu SPRT Inkasso OÜ teenuste eest, on paljasõnaline. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks lepingulise suhte olemasolu SPRT Inkasso OÜ ja hageja vahel. Ka hageja ja TN e-kirjavahetusest ei nähtu, et SPRT Inkasso OÜ oleks hagejale osutanud mingeid teenuseid.
17.Kuna tuleb lugeda, et TN-l oli Braxton OÜ esindusõigus ning puuduvad tõendid, et hageja oleks midagi võlgnenud TN-le isiklikult või TN-ga seotud teistele äriühingutele, siis tuleb asuda seisukohale, et 22.03.2013 tasuti 6000 eurot Braxton OÜ-le sundtäitmisel oleva võla katteks. Kuna makstud 6000 eurot ei ole sundtäitmisel arvestatud ning täitemenetlus on võla tasumise tõttu lõpetatud, siis on hageja 6000 eurot sissenõudjale rohkem tasunud, mistõttu tuleb täitemenetlus tunnistada tasutud põhivõla 6000 euro ulatuses lubamatuks. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, sest hageja taotles kogu täitemenetluse lubamatuks tunnistamist. Tasutud põhivõlga 6000 eurot ületavas osas oli aga täitemenetlus lubatav.
Menetluskulude jaotus
18.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Menetluskulude poolte endi kanda jätmise tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.