kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 AS-is Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 2900072699. Riigilõivu maksmise maksekorraldus või selle tasumist kontrollida võimaldavad andmed tuleb esitada maakohtule. Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.OÜ Katkoli (pankrotis) pankrotihaldur Katri Prükk esitas hagi Raul Mürk vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tehingu tagasivõitmiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt müüs pankrotivõlgnik vähem kui kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist talle kuulunud kaks korteriomandit. Nimetatud kaks müügitehingut olid võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Müügihind maksti osaliselt sularahas ning laekus OÜ Katkoli kassasse. Kahe väljamaksega endisele juhatuse liikmele Raul Mürgile kassajääk sisuliselt likvideeriti Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise avalduse. Hagi hinnaks on 19 836.33 eurot. Hageja palus vabastada OÜ Katkoli (pankrotis) riigilõivu tasumisest täielikult nii hagi esitamisel kui selle võimalikul rahuldamata jätmisel. Pankrotimenetluse algatamise ajal oli OÜ-l Katkoli (pankrotis) rahalisi vahendeid kokku 2861,45 krooni. Ei ole põhjendatud katta menetluskulusid pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei saa eeldada, et kulud kannaksid muud isikud. OÜ Katkoli (pankrotis) ühegi võlausaldaja tunnustatud nõue ei ületa 300 000 krooni. Ei saa eeldada, et mõni võlausaldajatest tasuks käesolevas menetluses riigilõivu, mis on enam kui 1/3 tema nõudest pankrotimenetluses. Kuna võlausaldajaid on palju, siis on riigilõivu proportsionaalne kandmine raskendatud. Võlausaldajad on finantseerinud pankrotimenetlust juba 30 000 krooniga. Sellest rahast maksti välja ajutise pankrotihalduri tasu ja hüvitis tehtud kulutuste eest ning finantseeriti esimese üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimist.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus rahuldas 8. märtsi 2012 määrusega OÜ Katkoli (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk menetlusabi taotluse osaliselt. Maakohus vabastas OÜ Katkoli (pankrotis) riigilõivu tasumisest 1118.45 euro ulatuses ja kohustas tasuma riigilõivu summas 1147.21 eurot (118.45 + 28.76) 21 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb OÜ Katkoli (pankrotis) pankrotihalduri esitatud menetlusabi taotlus rahuldada osaliselt. Pankrotihaldur ei ole piisavalt põhjendanud, miks ettenähtud riigilõivu ei tasu OÜ Katkoli (pankrotis) võlausaldajad. Väide, et võlausaldajaid on palju ja proportsionaalne riigilõivu tasumine seetõttu raskendatud, ei anna alust asuda seisukohale, et varalist huvi omav isik ei saa menetluskulusid kanda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-08 p-s 17 märkinud, et TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Järelikult menetlusabi antakse, kui
menetluskulusid ei saa katta varalist huvi omav isik. Eeldatakse, et varalist huvi omav isik saab menetluskulusid kanda. Hagi hinnaks on lähtuvalt TsMS § 124 lg-st 19 836.33 eurot, millelt riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi tuleks tasuda riigilõivu 2236.90 eurot. RLS § 57 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagamise avalduselt tasuda riigilõivu 28,76 eurot. Arvestades hagiavalduselt ettenähtud riigilõivu suurust ning hagiavalduses avaldatud asjaolusid, pidas maakohus põhjendatuks siiski nõuda riigilõivu 50 %, s.o 1118.45 euro, ulatuses hagiavalduselt. Riigilõiv hagi tagamise avalduselt (28.76 eurot) tuli tasuda täies ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.OÜ Katkoli (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 8. märtsi 2012 määruse tühistamist osas, millega jäeti hageja taotlus menetlusabi määramiseks rahuldamata ja uue määruse tegemist, millega hageja vabastatakse riigilõivu tasumisest. OÜ Katkoli (pankrotis) taotleb vaidlusaluse määruse peatamist osas, millega hagejat kohustati tasuma täiendavat riigilõivu 21 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) piiravad TsMS § 139, mille kohaselt hagilt tuleb tasuda riigilõivu, ja RLS § 57 lõige 1, mille kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi, isiku põhiõigust pöörduda kohtusse. Riigilõivu suuruseks oli käesolevas asjas 2236.90 eurot. Hagejal puuduvad rahalised vahendid nimetatud summa tasumiseks. Hageja taotlusel vähendas maakohus tasumisele kuuluva riigilõivu summat poole võrra. Maakohtu määratud riigilõivu summa on siiski nii suur, et hagejal ei ole võimalik teostada oma põhiõigust – õigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse; 2) ei ole maakohus arvestanud asjaoluga, et hageja – OÜ Katkoli (pankrotis) pankrotihaldur – ei ole oma eelneva käitumisega põhjustanud olukorda, kus OÜ-l Katkoli (pankrotis) ei ole võimalik riigilõivu tasuda. OÜ Katkoli (pankrotis) pankroti väljakuulutamise ajal oli pankrotivara suuruseks 2 857,8 krooni. Pankrotivarasse lisandus võlausaldajate poolt pankrotimenetluse kulude katteks makstud 15 000 krooni ja intressilaekumised 1,05 krooni. Muid laekumisi pole olnud. Ka puudub pankrotivaras vara, mida müüa ja mille arvelt saadud rahast riigilõivu tasuda; 3) on maakohus märkinud, et riigilõivu saavad eelduslikult tasuda OÜ Katkoli (pankrotis) võlausaldajad. Seejuures on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et võlausaldajatel pole kohustust tasuda OÜ Katkoli (pankrotis) eest riigilõivu. Ka ei tulene põhiseadusest, et isiku õiguse pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse võib seada sõltuvusse kolmandate isikute käitumisest; 4) paneb pankrotiseadus haldurile kohustuse korraldada pankrotivara moodustamine. Pankrotivara moodustamise üks viise on ka tagasivõitmise nõuete esitamine. Tagasivõitmine toimub üksnes hagi esitamisega kohtusse. Haldur ei saa täita talle pandud pankrotivara moodustamise kohustust, kui kohtu poolt määratud riigilõivu suurus on selline, et OÜ-l Katkoli (pankrotis) ei ole võimalik seda tasuda; 5) tuleb kohtu poolt maksejõuetuks tunnistatud hageja menetlusabi taotluste läbivaatamisel arvestada, et pankrotimenetlust ei viida läbi üksnes võlausaldajate huvides. Pankrotihaldur tegutseb muuhulgas avalikes huvides. Hagis vaidlustatud tehingu tegemine on üks OÜ Katkoli (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks. Kui kohus hagi menetlusse ei võta, ei saa OÜ Katkoli
(pankrotis) realiseerida oma õigust nimetatud tehing vaidlustada; ka ei ole pankrotihalduril sel juhul võimalik esitada kahju hüvitamise nõuet maksejõuetuse põhjustanud isikute vastu, sest kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt eeldab kahju hüvitamise nõue esmaste nõudeõiguste realiseerimist. Seega riigilõivu määramine OÜ-le Katkoli (pankrotis) mittejõukohases summas rikub avalikku huvi pankrotimenetluse viisipärase läbiviimise vastu. Kohtumenetlustes, kus mängus on ka avalikud huvid, peab avaliku huvi aspektiga samuti arvestama riigilõivu määramisel. Maakohus seda teinud pole. Riigilõivu kehtestamise eemärgiks on eelkõige põhjendamatute, pahatahtlike jmt kaebuste menetlemise takistamine. Hageja esitatud hagi ei ole põhjendamatu ega pahatahtlik; 6) tuleb vaidlustatud kohtumääruse kohaselt maakohtu määratud riigilõiv tasuda 21 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Juhul kui riigilõivu kohtu määratud tähtajaks ei tasuta, jätab maakohus hagi menetlusse võtmata. Hageja taotleb vaidlusaluse määruse täitmise peatamist osas, millega hagejat kohustati tasuma täiendavat riigilõivu 21 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Maakohtu poolt antud tähtaja kulgema hakkamine tuleks siduda määruse jõustumisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 8. märtsi 2012 määruse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab OÜ Katkoli (pankrotis) menetlusabi taotluse osaliselt.
5.Tsiviilasja hind maakohtus oli 19 836.33 eurot ja riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt hagihinnalt kuni 22 369.07 eurot kuulub tasumisele 2 236.90 eurot riigilõivu. Maakohus vähendas riigilõivu suurust poolt võrra ja kohustas hagejat hagiavalduselt tasuma riigilõivu summas 1118.45 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjaolusid, tuleb hageja taotlus menetlusabi saamiseks rahuldada osaliselt ning riigilõivu tasumisest tuleb hageja vabastada suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aga aluseks hageja täielikuks vabastamiseks riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Vastavalt TsMS § 180 lg-le 1 on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 180 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 181 lg 1 p 1 ja 2 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lg 2 alusel eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Lähtudes TsMS § 181 lg-st 2 on antud juhul piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 183 lg 2 esimese lause kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad.
Asjas puuduvad tõendid või põhistused selle kohta, et eeldada ei saa OÜ Katkoli (pankrotis) pankrotivõlausaldajate poolt riigilõivu tasumist hagiavalduse esitamisel. Pankrotihalduri väide, et OÜ-l Katkoli (pankrotis) on palju võlausaldajaid ja seetõttu on raskendatud riigilõivu kandmine proportsionaalselt, ei anna alust vabastada hageja täielikult riigilõivu tasumisest. OÜ Katkoli (pankrotis) pankrotimenetluses kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt on hagejal 15 võlausaldajat, mh tegutsevad äriühingud, kellel võib olla varaline huvi käesoleva vaidluse vastu. Eeldatakse, et varalist huvi omav isik saab menetluskulusid kanda. Samuti ei anna riigilõivu tasumisest täielikuks vabastamiseks alust määruskaebuse esitaja väide, et pankrotimenetlust ei viida läbi üksnes võlausaldajate huvides, vaid ka avalikes huvides. Pankrotimenetluse läbi viimine avalikes huvides ei välista TsMS § 183 lg 2 esimeses lauses sätestatud eeldust, s.o pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Antud juhul ei ole pankrotihaldur seda eeldust ümber lükanud. Tartu Ringkonnakohus palus määruskaebuse esitajat esitada tõendid, mis lükkavad ümber eelduse, et võlausaldajad (sh Maksu- ja Tolliamet) saavad käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kanda. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendeid esitanud. OÜ Katkoli (pankrotis) vara ja võlgade nimekirja kohaselt oli hagejal rahalisi vahendeid seisuga 13. oktoober 2009 summas 2 857,80 krooni, muu vara puudus. Ringkonnakohus leiab, et arvestades OÜ Katkoli (pankrotis) varalist olukorda, tuleb anda talle TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 1677.66 eurot. Riigilõiv summas 559.24 eurot tuleb OÜ-l Katkoli (pankrotis) tasuda 30 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Määruskaebuse esitaja esitas 21. mail 2012 hagide liitmise avalduse, kompromissilepingu ja menetluse lõpetamise taotluse. Asja materjalide kohaselt ei ole maakohus antud tsiviilasja menetlusse võtnud. TsMS sätete kohaselt saab liita menetlusse võetud hagisid, samuti on võimalik kinnitada kompromissi ja menetlust lõpetada asjades, mis on kohtu menetluses. Seega saab maakohus otsustada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise üle alles siis, kui kohus on asja menetlusse võtnud.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.