Võlaõigus › Muud

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 01.07.2009.a esitas hageja Aleksandr Sannikov Viru Maakohtule hagi kostja Andrei Konovalovi vastu võlgnevuse kokku summas 30 255,91 krooni nõudes. Viru Maakohtu 28.09.2009.a. määrusega hageja vabstati täielikult riigilõivu tasumisest. Hagi on Viru Maakohtus menetlusse võetud 08.12.2009.a. Viru Maakohtu 09.03.2010.a. kohtuostsuega rahuldati hageja hagi tagaseljaotsusega. 26.03.2010.a esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja kaja. Viru Maakohtu 06.07.2011.a määrusega rahuldati kostja esindaja kaja ja taastai menetlus tsiviilasjas nr 2-09-31059. Hagiavalduses esitatud asjaolud 22.08.2001.a oli AS Bigbank (endise nimega AS Balti Investeeringute Grupp) ja kostja vahel sõlmiti laenuleping nr 01368/25k. Hageja nõustus käendajana tagama laenulepingu nr 01368/25k rahalisi kohustusi. Kostjale maksis AS Bigbank välja 15 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama igakuuliselt summas 748,00 krooni. Kostja jättis rahalise kohustuse täitmata ja AS Bigbank lõpetas laenulepingu. Tartu Maakohtu 18.11.2002.a otsusega tsiviilasjas nr 2-692/02 rahuldati AS Bigbank hagi ja mõisteti kostjalt, hagejalt ja teiselt käendajalt Viktor Tšapurinilt solidaarselt välja 39 500 krooni võlgnevuse katteks ja igalt ühelt 1033,33 krooni kohtukulude katteks. Nimetatud kohtuotsuse täitmise käigus tasus hageja kohtuotsusega väljamõistetud summade katteks 28836, 43 krooni ja kohtutäituri tasu katteks 1419,48 krooni. Sellega hageja täitis käendajana kostja kohustuse. Hagi nõude põhistamisel lähtus hageja VÕSRakS §-st 11 ja TSK § 209 lg 1 ja 3. Hageja taotles kostjalt võlgnevuse katteks välja mõista 30255,91 krooni ning memnetluskulude väljamõistmist.

VÕSRakS §-st 11 kohaselt tuleb hageja ja kosja omavahelise suhte hindmisel lähtuda enne 1.juulit 2002.a kehtinud õigusest, kuna käendusleping sõlmiti 2001.a, samuti muutus käenduslepingust tulenev kohustus sissenõutavaks enne 1.juulit 2002.a, tuleb tagasinõue lahendada TSK käendust reguleerinud sätete alusel. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad Tartu Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-692/02 (tl 3-4), kohtutäituri õiendist (tl 5).

Kostja vastus Kostja tunnistas tema vastu esitatud nõudeid osaliselt. Hageja väidab, et tema on kostja eest käendajana täitnud kohustuse kreeditori ees, tasudes võla katteks ( 1842,98 eurot) 28 836,43 krooni ja kohtutäituri tasu katteks 90,72 eurot (1419, 48 krooni). Kostja on seisukohal, et haginõue on põhjendatud 28 836,43 krooni osas ja tunnistab selles osas hagi. Hageja poolt kohtutäituri tasu regressi korras kostjalt nõudmine on põhjendamatu. Hageja on kohtutäituri tasu maksmise kohustuse saanud Tartu Maakohtu 18.11.2002.a otsusega, põhjendusel, et kõik kostjad ei asunud kohtuotsuse täitmisele pööramisel oma kohustusi täitma. Kostjana oli hagejal kohustus kohtuotsus täita ning alles seejärel võimalus esitada TsK § 209 lg 1 järgi regressinõue. Tulenevalt TsK § 209 lg 3 on käendajal õigus tagasinõudele võlgniku vastu selle käendaja poolt tasutud summa ulatuses. Seega käendajal enese poolt kohtuotsuse mittetäitmisega seonduvad kulud ( kohtutäituri tasu) sissenõudmisele ei kuulu, kuna kohtutäituri tasu ei ole võla katteks sisse nõutud summa. TsMS § 445 tulenevalt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kostja on töövõimetuspensionär, töövõimekaotus 50 %. Kostja sissetulek on pension 128 eurot kuus. Muid sissetulekuid kostjal ei ole. Kostjal puudub vara, millele pöörata sissenõuet. Seega hagi rahuldamise korral kohtuotsuse sundtäitmine ei anna hageja jaoks mingit tulemust. TSM § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kostja soovib täita oma kohustuse hageja ees ja palub kohut ajatada kohtuotsuse täitmine. Arvestades kostja materiaalset olukorda palub kostja lubada tal maksta hageja arvelduskontole igakuuliselt hiljemalt 10-ks kuupäevaks võlgnevuse katteks 30 eurot. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja ei nõustu kostja kompromissi lahendusega. Hageja pakkus korduvalt kostjale kohtuvälist lahendust, ajal, mis kostjal oli alaline töökoht ja stabiilne sissetulek. Kostja ei nõustunud võlgnevust tasuma. Hageja tasus nõude töövõimetuspensionist ning ta soovib kasutada kohtutäituri teenust võla sissenõudmiseks. Kohtumenetluse käik Menetlusosalised soovisid asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.

Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et kostja käendas 22.08.2001.a AS Bigbank ( endise nimega AS Balti Investeeringute Grupp) ja kostja vahelist laenulepingut nr 01368/25k. Kostja on vaidlustanud asjaolu, et tema on kohustatud tasuma regressi korras hageja poolt tasutud kohtutäituri tasu. Tsiviilkoodeksi (TSK) § 209 lg 1 kohaselt võlgniku asemel kohustise täitnud käendajale lähevad üle kõik kreeditori õigused selle kohustise järgi. TSK § 209 lg 3 kohaselt igaühel mitmest käendajast on õigus tagasinõudele võlgniku vastu selle käendaja poolt tasutud summa ulatuses. Seega kostja vastutab hageja ees ainult hageja poolt võlgnevuse katteks tasutud summa ulatuses ning hagejal on õigus esitada kostja vastu regressi korras hagi võlgnevuse katteks tasutud summa väljamõistmiseks. Hageja on täitnud kostja asemel käendajana Bigbank AS-i ees nõuet summas 1 842,98 eurot (28 836,43 krooni) ning nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista. Kohus ei saa rahuldada hageja nõuet kohtutäituri tasu katteks tasutud summa osas 90,72 eurot (1419, 48 krooni), kuna hageja ei täitnud koos kostjaga kohtuotsust. Kohtuotsuse mittetäitmisega seonduv kulu (kohtutäituri tasu) ei kuulu eelpool toodud põhjendustel sissenõudmisele kostjalt. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt Andrei Konovalovilt Aleksandr Sannikovi kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 1 842,98 eurot (28 836,43 krooni). Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus leiab, et arvestades kostja varalist seisundit, vara puudumist, 50 %-list töövõimekaotuse protsenti ning sissetulekut summas 128 eurot on põhjendatud määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-09-31059 otsuse täitmise kord ja tähtaeg. Kohus põhjendab otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist muuhulgas ka asjaoluga, et kohtutäituril puudub kostja varalist seisundit arvestades võimalus kohtuotsust täita. Nimelt sätestab täitemenetluse seadustiku § 132 lg. 1 et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Palga alammäär on alates 01.01.2012.a teadaolevalt 279 eurot, kostja töövõimetuspension vaid 128 eurot. Seega on kostja Andrei Konovalov kohustatud tasuma alates 10. juulist 2012 hageja Aleksandr Sannikovi arveldusarvele 4278635952704 AS Eesti Krediidipank igakuiselt 30 eurot kuni võlgnevuse 1 842,98 euro (28 836,43 krooni) täieliku tasumiseni.

Kohus selgitab, et kui Andrei Konovalov ei asu kohtuotsust korrektselt täitma, on hageja õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtuotsuse sundkorras täitmise tagamiseks. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi 95 % ulatuses, siis tuleb hageja menetluskulud 95 % ulatuses välja mõista kostjalt. Hageja oli Viru Maakohtu 28.09.2009.a määrusega vabastatud riigilõivu summas 479,34 euro (7500 krooni) tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega kuulub kostjalt Andrei Konovalovilt hagi 95 % -lise rahuldamise korral riigituludesse väljamõistmisele 95 % ulatuses riigilõiv, so summas 359,50 eurot (5625 krooni). Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 190, 436, 442, 445, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.