Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 11.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-11-39165/50
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 11.06.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1560

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2012. a

Tsiviilasja number

2-11-39165

Tsiviilasi

Tuuli Villeri avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. aprilli 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Laenupunkt OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): OÜ Laenupunkt (asukoht: Tallinn Rotermanni 5); esindaja vandeadvokaat Teele Viilup Vastustaja (avaldaja): Tuuli Viller (isikukood: XXXXXXXXXXX; XXX), esindaja Elina Madal

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 20. aprilli 2012. a määrus muutmata.

2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD

1.Tuuli Viller esitas avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Kohus algatas 14.11.2011. a määrusega Tuuli Villeri avalduse alusel menetluse tema võlgade ümberkujundamiseks. 18.04.2012. a esitas Tuuli Viller kohtule avalduse, milles palus keelata võlausaldajal Laenupunkt OÜ-l tema nõude tagatisena seatud hüpoteegi avaldaja kinnistule XXX realiseerimine.

Sarnased lahendid

Võlgade ümberkujundamise menetlus

2.Tartu Maakohus rahuldas 20. aprilli 2012. a määrusega Tuuli Villeri taotluse esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ja keelas Laenupunkt OÜ-l tema kasuks Tuuli Villeri korteriomandile (asukoht: XXX) seatud hüpoteegist tulenevaid hüpoteegipidaja õigusi teostada, muu hulgas pandieset müüa või selle müüki taotleda, kuni võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus leidis, et Tuuli Villeri taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÜVS) § 5 kohaselt kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 4771 lg 1 järgi saab hagita menetluses kohaldada seaduses sätestatud juhul esialgset õiguskaitset. TsMS § 4771 lg 2 kohaselt võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÜVS § 20 lg 3 p 3 näeb ette, et avalduse menetlusse võtmisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani keelata võlausaldajatel võlgniku antud tagatistest tulenevaid õigusi teostada, muu hulgas pandieset müüa või selle müüki taotleda. Käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses on Tuuli Viller palunud kohtul muu hulgas ümber kujundada tema võla võlausaldaja Laenupunkt OÜ ees. Kohus tegi kindlaks, et Tuuli Villeri võlakohustus Laenupunkt OÜ ees tuleneb 07.01.2010. a sõlmitud laenulepingust, mille alusel anti Tuuli Villerile laenu 70 000 krooni, intressiga 60% aastas. Laenulepingu täitmise tagamiseks on pooled sõlminud hüpoteegi seadmise lepingu, mille alusel on kantud kinnistusraamatusse Tuuli Villeri korteriomandile (registriosa nr 1705835, asukoht XXX ) Laenupunkt OÜ kasuks hüpoteek summas 80 000 krooni (5112,93 eurot). Tulenevalt AÕS § 325 lg-st 1 ja § 352 lg-st 1 on võlausaldaja Laenupunkt OÜ-l õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel ning nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnik on laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja ei ole tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Võlausaldaja Laenupunkt OÜ teatas oma vastuses kohtule, et Tuuli Villeri laenulepingust tulenev võlgnevus on kokku 20 310,44 eurot, mis moodustub laenu põhivõlast summas 4398,85 eurot, intressivõlast summas 3495,52 eurot ning leppetrahvist 12 416,07 eurot. Võlausaldaja teatas kirjalikus seisukohas kohtule, et ei ole võla ümberkujundamisega nõus, mille põhjal võib eeldada, et võlausaldaja asub võla sissenõudmisel teostama hüpoteegipidaja õigusi, kuna võlgnik ei ole pikema aja vältel oma lepingujärgseid kohustusi täitnud. Võlgniku nõustaja märkis 19.04.2012.a ärakuulamisel, et korteriomandi müügi korral on võlgnik

3.Laenupunkt OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb esimese alternatiivina maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks rahuldamata või teise alternatiivina muuta maakohtu põhjendusi selliselt, et kohaldatud esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõusid ei kohaldata ühelgi juhul kauem kui võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise hetkeni sõltumata menetluse jätkumisest võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise järgselt või menetluse lõppemiseni kava kinnitamata jätmisega. Määruskaebuse kohaselt: 1) sätestab VÜVS § 20 lg 3 p 3, et avalduse menetlusse võtmisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Olukorras, kus võlausaldaja ei näidanud üles mistahes soovi hüpoteegi realiseerimiseks enne kava kinnitamist, käitus menetluses heauskselt avaldajat võlgnevuse tasumiseks survestamata ja kasutas oma seadusega tagatud õigust pandiga tagatud nõude ümberkujundamisega mittenõustumiseks, on arusaamatu VÜVS §-st 20 lg 3 p 3 tuleneva meetme kohaldamine võlausaldaja suhtes ligikaudu pool aastat pärast avaldaja avalduse menetlusse võtmist; 2) on kohus jätnud tähelepanuta, et võlausaldaja avaldas oma seisukoha nõude ümberkujundamise osas juba 2012. a jaanuaris ega ole pärast vastuväite esitamist võlgnevuse sundtäitmist alustanud. Kohtu järeldus, et võlausaldaja võib asuda võlga sisse nõudma, on meelevaldne ega ole objektiivselt kuidagi seostatav võlausaldaja käitumisega avaldaja võlgade ümberkujundamise menetluses; 3) ei ole võlausaldaja hinnangul täidetud kõige üldisemad esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise eeldused ehk abinõusid on kohaldatud olukorras, kus puudus igasugune oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine antud menetlusetapis võiks raskendada/takistada ümberkujundamiskava kinnitamist (TsMS § 377 lg 1). Võlausaldaja hinnangul viitab hüpoteegipidaja õiguste piiramine antud menetlusetapis üksnes sellele, et võlausaldajat suunatakse võlgnevuse ümberkujundamisega nõustumise suunas, millise olukorra vältimiseks ongi võlausaldaja hinnangul lisatud seadusesse VÜVS §-st 20 lg 3 p 3 tulenev ajaline piirang esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamiseks. Võlausaldaja hinnangul on ainuüksi TsMS § 377 lg 1 ja VÜVS § 20 lg 3 p 3 rikkumised piisavaks aluseks Tartu Maakohtu 20.04.2012. a määruse tühistamiseks; 4) ei selgu Tartu Maakohtu 20.04.2012. a määrusest, mis ajani on kohus esialgse õiguskaitse abinõusid kohaldanud ehk võlausaldaja hüpoteegipidaja õiguste teostamist piiranud. VÜVS § 20 lg 3 sätestab, et kõnealuses sättes nimetatud abinõusid võib kohaldada kas

4.Tuuli Viller vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei sätesta VÜVS § 20 lg 3 p 3, et sättes nimetatud abinõude kohaldamine tuleb otsustada võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise hetkel. Viidatud paragrahvi pealkirjastki nähtub, et paragrahvis käsitletakse avalduse menetlusse võtmise tagajärgi – s.o, kui võlgade ümberkujundamise avaldus on juba menetlusse võetud, siis kohus peab peatama täitemenetluse ja võib kohaldada ka lg 3 p-des 1-4 nimetatud asjaolusid; 2) leiab võlgnik, et määruse andmise ajal ei pruugi olla kohtul teada, milliseks kujuneb menetlus võlausaldaja suhtes – kas tema nõue saab kinnitatud kavasse või jäetakse tema osas kava kinnitamata. Seetõttu ei ole kohtul võimalik määratleda täpsemalt kumb variantidest saab olema keelu kehtivuse tähtajaks; 3) ei nähtu võlgniku avaldusest ega kohtumäärusest, et määrus oleks kuidagigi ajendatud soovist võlausaldajat survestada ümberkujundamiskavaga nõustuma või soovist võlausaldaja huve kahjustada. Määrusega kaitstakse eelkõige teiste võlausaldajate huvi, et võlgniku majanduslik seisund ei halveneks. Määrusega, millega keelati küll võlausaldajal hüpoteegi realiseerimine, ei võeta võlausaldajalt õigust oma nõudele saada rahuldust võlgniku vara arvel – määruse alusel on see vaid takistatud teatud ajaks; 4) kuivõrd ümberkujundamiskava kinnitatakse ainult nende võlausaldajate osas, kes on sellega nõustunud, rakendub VÜVS § 20 lg 4 nende võlausaldajate osas, kes oma nõustumise on andnud. Nõusoleku andmine seob võlausaldaja kavaga kuni ümberkujundamiskavas märgitud täitmise tähtajani – menetluse lõppemiseni (VÜVS § 36 lg 1). Võlausaldaja, kes nõusolekut ei anna, ei kajastu ka ümberkujundamiskavas, ning nende jaoks kehtib VÜVS § 29 lg 3. Eelneva põhjal on võlgniku nõustaja seisukohal, et võlgniku avalduse lahendamisel ei saanud kohus määrata hüpoteegi realiseerimise keelule täpsemat tähtaega, kuivõrd tähtaeg on sõltuvuses pigem võlausaldaja enda tegevusest, mis toob talle kaasa erinevaid tagajärgi.