Tuuli Viller (hageja) esitas 3. juulil 2015. a hagi Laenupunkt OÜ (kostja) vastu kohustuse suuruse tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on
kohtutäitur Ivi Kalmeti juures täiteasjas nr 047/2015/649 täitmisel laenulepingust tulenev kostja nõue hageja vastu kokku 10 225,86 eurot. Poolte vahel puudub kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 18 mõistes. Hageja on nõude katteks teinud makseid, kuid ei ole teada, kas ja kuidas on kostja neid tasumisi arvesse võtnud.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, leides, et hageja kohustuse suuruse tuvastamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja arvates puudub hagejal õiguslik huvi laenulepingust tulenevate kohustuste tuvastamiseks, kuivõrd selline nõue ei aita saavutada hagiga taotletavat eesmärki sundtäitmine lubamatuks tunnistada. Asjakohatu on hageja viide TMS § 2 lg 1 p-le 18 ning väide, et kokkulepe pooltel puudub, millega hageja oleks andnud nõusoleku kohesele sundtäitmisele allumiseks pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Täitedokumendiks on hüpoteegileping, mille puhul kohesele sundtäitmisele allumise nõusolek ei pea olema antud pärast nõude sissenõutavaks muutumist.
3.Hageja esitas 24. septembril 2015. a avalduse hagi tagamiseks ning palus peatada täitemenetlus täiteasjas nr 047/20015/649 tagatist nõudmata kuni hagiavalduse lahendamiseni. Avalduse kohaselt oli Tartu Maakohtu menetluses hageja kaebus kohtutäituri tegevuse peale tsiviilasjas nr 2-15-10001. Maakohus rahuldas nimetatud tsiviilasjas 15. juuli 2015. a määrusega hageja taotluse täitemenetluse peatamiseks kuni kaebuse lahendamiseni. 10. septembril 2015. a lõpetas maakohus nimetatud asjas menetluse ja lõpetas täitemenetluse peatamise. Maakohus on menetluse lõpetamise määruses osundanud, et hageja saab täitemenetluse uuesti peatamist taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses. Täitemenetlus tuleb uuesti peatada, kuivõrd täitemenetluse jätkamisel ei ole välistatud, et hagejale kuuluv korter võõrandatakse ja sellega kahjustatakse oluliselt hageja elulisi huve ning hageja võlausaldajate huve, kelle õigused on kajastatud võlgade ümberkujundamise kavas. Hageja nõustub, et tal on kostja ees kohustus, kuid selle suurus on kindlaks tegemata, mistõttu ei ole õiglane võõrandada hageja eluruum vaid kostja poolt nimetatud suuruses võlgnevuse katteks. Teistel võlausaldajatel, kelle nõuded ei olnud tagatud hagejale kuuluva kinnisasjaga, on võlgade ümberkujundamismenetluses kinnitatud võlgade kustutamise kavast tulenev usaldus, et hageja ajab oma asju ka nende huvisid vähemkahjustaval moel. Täitemenetlus tuleb peatada tagatist nõudmata, kuna kostja huvid on niigi tagatud kinnisasja koormava hüpoteegiga.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 30. septembri 2015. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 047/2015/649 kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Maakohus määras, et hagi tagamise määrus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 467 lg 5). Vastavalt TsMS § 378 lg 1 p-le 6 on üheks hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohtu hinnangul ei saa hagi eesmärki arvestades eeldada, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks (TsMS § 377 lg 1). Vaidluse all on täitmisele kuuluva kohustuse suurus, mille välja selgitamiseks ongi hageja esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Maakohus leidis, et hageja huvid võivad saada kahjustada vara liiga kiire ja mõtlematu müügi korral, mille tagajärjel kaotavad hageja ja tema perekond eluruumi. Võla ning täitemenetluse kulude tasumise järel talle üle antava summaga ei saa hageja endale ja perekonnale uut eluruumi soetada. Hageja suhtes on kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava, kus arvestati tema
kuludega eluruumile. Olukorra muutumisel võib tekkida oht, et hageja ei suuda enam ümberkujundamiskava täita ja võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 39 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi taastuvad kõigil ümberkujundatud nõudeid omavatel võlausaldajatel hageja vastu nõuded esialgses ulatuses. Selline olukord kahjustab nii hagejat, kui ka ümberkujundatud nõuetega võlausaldajaid. Kuna vaidluse põhisisuks on hageja tegelike kohustuste suuruse välja selgitamine, ei ole maakohtu hinnangul otstarbekas enne nimetatud summa suuruse selgumist hageja kinnisvara müüa. On võimalik, et kohustuse suuruse selgumisel leiab hageja muid võimalusi kohustus täita. Täitemenetluse peatamine ei kahjusta liigselt kostja, s.o sissenõudja huve, sest kostja pole ise pidanud vajalikuks võla sissenõudmisega kiirustada. Hagejal oli täitmata kohustusi märkimisväärses summas juba 17. aprillil 2012. a, s.o 3 aastat tagasi. Kostja ei kaota võimalust oma nõuet maksma panna. Maakohus vabastas hageja tagatise tasumisest, leides, et TsMS § 478 lg 1 p 6 sõnastuse kohaselt, tuleb hagi tagamise abinõu rakendamisel tagatist tasuda isikul, kes soovib tagamist jätkata, mitte aga isikul, kes soovib täitemenetlust peatada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
30.septembri 2015. a hagi tagamise määrus. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus hagi tagamise taotluse lahendamisel arvestanud hagi perspektiivikust. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et tal on kostja ees täitmata rahalised kohustused. Hageja väide nõude ebaselgusest on otsitud ja põhjendamatu. Kostja on juba 2012. a aprillis tsiviilasjas nr 2-11-39165 selgitanud hagejale tasutavate summade kohustuste täitmiseks arvestamise järjekorda, millest nähtuvalt arvestatakse tasutud summad esmalt kõrvalnõuete tasumiseks ja alles kõrvalnõuete rahuldamise korral põhinõude tasumiseks. Hageja on perioodil 2011. – 2015. a tasunud kostjale kokku 700 eurot. Kostja põhinõue oli 13. oktoobri 2015. a seisuga 4 450 eurot ning kõrvalnõuded 86 291 eurot (s.o 5 776 eurot intress, 37 327 eurot leppetrahv ja 43 188 eurot viivis). Seega on ilmne, et hageja poolt tasutud summad ei ole tema põhivõlgnevust vähendanud. Kuigi kostja nõue hageja vastu on oluliselt suurem, on täiteasjas nr 047/2015/649 sundtäitmisel ainult põhinõue 4 450 eurot ja kõrvalnõuetest intress 5 776 eurot. Kostja on esitanud täitmisavalduse piiratud ulatuses lähtuvalt nõudeid tagava hüpoteegi hüpoteegisummast. Maakohus on hagi tagamist põhjendanud asjakohatute asjaoludega ja eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Vara müük täitemenetluses toimub kindlat protseduuri järgides ning on aeganõudev protsess. Viide liiga kiirele ja mõtlematule müügile on põhjendamatu. On arusaamatu, kuidas maakohus sisustab korteri tegelikku väärtust. Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisest ei tulene, et hageja suhtes oleks lubamatu sundtäitmise läbiviimine. VÕVS § 24 lg 6 alusel ei kuulunud kostja nõue hageja vastu ümberkujundamisele. VÕVS-i regulatsiooniga on kooskõlas, et pärast hageja võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemist (mille jooksul nõuete sundtäitmiseks algatatud täitemenetlused kuuluvad kooskõlas VÕVS § 20 lg-ga 3 peatamisele ja VÕVS § 20 lg 3 p 3 järgi võis kohus keelata ka pandieseme müügi), on võimalik selle nõude sundtäitmise läbiviimine ning hagejale kuuluva korteri müümine enampakkumisel. Maakohtu käsitlus jätab eeltoodu tähelepanuta ning on seega materiaalõigusega vastuolus. Kostja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et hagi tagamine ei mõjuta kostjat negatiivselt. Asjaolu, et kostja ei ole esitanud avaldust hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks varem, ei tähenda, et täitemenetluse peatamine ja kostja nõude rahuldamise edasilükkumine ei mõjuta kostjat negatiivselt. Täiendav kohustuste täitmisega viivitus kahjustab kostjat, kuna puudub reaalne
võimalus, et hagejalt oleks võimalik sisse nõuda täiendav viivis selle viivituse hüvitamiseks. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et kostja võimalus oma nõude maksmapanekuks tulevikus säilib.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt on maakohus hinnanud hagi perspektiivikust ning leidnud, et hagis esitatud argumendid võivad tingida muutusi kostja poolt hageja vastu esitatud nõudes. Hageja tasutud 700 eurot pidi võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 2 kohaselt kajastuma põhinõude vähenemisena, kuid seda kostja poolt täitemenetluses esitatud nõudest ei nähtu. Hagejale kuuluva korteriomandi võõrandamine halvendaks olulisel määral hageja olukorda ja toimetulekut, kuna korteriomandi näol on tegemist hageja ja tema perekonna elukohaga. Hageja eluaseme võõrandamisel on riive hageja toimetulekule oluliselt suurem kui täitemenetluse peatamise mõju viimase majandusaasta aruande kohaselt ca 70 tuhandese kasumiga kostjale. Täitemenetluse peatamine ei põhjusta kostjale peale ajakulu muud olulist tagajärge. Kostja nõue on tagatud ning täpse nõude selgumisel saab täitemenetlus jätkuda või leitakse muu viis hageja kohustuse täitmiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Maakohus kohaldas õigesti hagi tagamisel TsMS § 377 lg-d 1 ja 2 ja § 378 lg 1 p 6. Hageja esitas kohustuse suuruse tuvastamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudeid. TsMS § 377 lg 2 võimaldab tagada ka mitterahalisi nõudeid. TsMS § 377 lg 3 kohaselt on lubatud tagada ka tuvastushagi. TsMS § 368 lg 2 järgset tuvastushagi on muu hulgas võimalik ja lubatav tagada TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatamisega (vt ka Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 p 21). Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 377 lg-st 2 tulenevalt täitemenetluse peatamise eelduseks eelkõige hagejale olulise kahju või omavoli vältimine. Maakohus leidis õigesti, et sundtäitmise tulemusel võivad saada kahjustada hageja huvid ja seetõttu on vajalik reguleerida vaidlusalust õigussuhet. Ringkonnakohtu hinnangul ning TsMS-i mõtte kohaselt on täitemenetluse peatamine selline tagamisabinõu, mille kasutusalaks on olukorrad, kus soovitakse vaidlustada sundtäitmist või täitedokumenti.
7.Õige on kostja väide, et hagi tagamise taotluse lahendamisel tuleb hinnata ka hagi perspektiivikust. Hagi tagamise taotlust lahendades tuleb kohtul aga piirduda üksnes üldise kontrolliga, kas hagiavalduses märgitud asjaolude tõendatuse korral oleks hagi rahuldamine põhimõtteliselt võimalik. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta kostja nende väidete osas, mille näol on tegemist sisuliste vastuväidetega hagile. Hageja on tuginenud sellele, et on ebaselge, kas ja kuidas on kostja arvestanud hageja tasumisi nõude katteks. Maakohus ei saanud hagi tagamise menetluses otsustada selle üle, kuidas on kostja tasutud summas laenu tagasimaksmisel arvestanud, kas kohustuse täitmise järjekorda on hagejale teavitatud ning kas tasumised on õigesti arvesse võetud.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagi tagamine kohtu valitud viisil ei koorma kostjat liigselt. Kostja kasuks on seatud hüpoteek hagejale kuuluvale kinnisvarale ning selle kehtivust või suurust täitemenetluse peatamine ei mõjuta. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise üheks eesmärgiks on tuvastushagi puhul ka vältida täiendava õigusselgusetuse ja potentsiaalselt vaieldavate õigussuhete tekkimist kohtumenetluse vältel. Seega on põhjendatud täitemenetluse peatamine kuni nõuete suuruse selgumiseni. Kostja seisukoht, mille kohaselt maakohtu 30. septembri 2015 hagi tagamise määruses toodud põhjenduste kohaselt oleks välistatud nõude tagamiseks korterile seatud hüpoteegi realiseerimine, ei ole põhjendatud.
9.Kostja leiab määruskaebuses, et maakohus on tõlgendanud vääralt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus käsitles VÕVS sätteid eelkõige hageja võimalikku kahju silmas pidades juhul, kui hagi kuuluks rahuldamisele, kuid tema vara on menetluse käigus täitemenetluses müüdud.
10.Ringkonnakohus peab oluliseks märkida tsiviilasja hinna määramisega seonduvalt järgmist. Maakohus määras 3. augusti 2015. a määrusega tsiviilasja hinnaks 20 451,72 eurot. Maakohus leidis, et hageja on esitanud hagis kaks nõuet, mille mõlema puhul saab hagi hinnaks määrata täitemenetluses esitatud nõude suuruse, s.o 10 225,86 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt on kohustuse suuruse kindlaks määramise hagi hinnaks kohustuse suurus, mille määramist hageja taotleb, kuid kuna tal nimetatud andmed puuduvad, sest arvestust võla tasumise üle peab kostja, siis tuleb lähtuda nõudest, mille kostja on täitmiseks esitanud, sest seda summat hageja vaidlustabki. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei vaidle nõude olemasolule vastu, kuid palub tuvastada selle täpne suurus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb tsiviilasja hinna määramisel hagejal täpsustada, mis on tema arvates nõude suurus. Ringkonnakohus märgib, et teise nõude, s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul jättis maakohus tähelepanuta TsMS § 132 lg 5, mille kohaselt mittevaraliseks loetakse hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb antud juhul lähtuda TsMS § 132 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3 500 eurot. Tsiviilasja hinna määramisel peab maakohus arvestama ka TsMS § 134 lg-s 1 sätestatuga, s.t hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Menetluse jätkamisel põhivaidluse lahendamise osas tuleb maakohtul võtta seisukoht hagihinna osas.
11.Jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse menetlemise kulud kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.