Tsiviilasi nr. 2-10-49742
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
T Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.06.2012 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-49742
Tsiviilasi
ERGO Kindlustuse AS-i hagi korteriühistu Lembitu 8 vastu kahju nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5 321,94 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.03.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ERGO Kindlustuse AS apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): ERGO Kindlustuse AS (registrikood 10017013, asukoht Tammsaare tee 118c, Tallinn); Apellandi esindaja: Ülle Velling (tel: 5216 034, e-post: [email protected]); Vastustaja (kostja): korteriühistu Lembitu
(registrikood 80040835; asukoht Lembitu 8, 10114 Tallinn); Vastustaja esindaja: vandeadvokaat Helina Luksepp, Advokaadibüroo Consensus (asukoht Roopa 12a, Tallinn 10136, tel
760, e-post: [email protected]).
Jätta Harju Maakohtu 28.03.2011 otsus tsiviilasjas nr. 2-10-49742 lõppjäreldusena muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, hageja apellatsioonkaebus
Tsiviilasi nr. 2-10-49742
rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud 08.10.2010 esitatud hagis taotles Ergo Kindlustuse As välja mõista korteriühistult Lembitu 8 83 270,33 kr. Hagi põhjenduste kohaselt toimus 11.03.2010 Tallinnas Lembitu 8 elamu sisehoovis kahjujuhtum, kus Lembitu 8 elamu katuselt allalangev lumi ja jää kukkus peale sisehoovis seisnud sõidukile BMW 325-i reg märgiga xxxxxx, mille tagajärjel sai sõiduk ulatuslikke kahjustusi. Kuna sõiduki BMW 325-i reg märgiga xxxxxx omanik, AS Rentacar, on sõlminud nimetatud sõiduki kindlustamiseks ERGO Kindlustuse AS-s sõidukikindlustuse lepingu, siis tekkis ERGO Kindlustuse AS-il sõidukikahju hüvitamise kohustus kindlustusvõtja ees. Tulenevalt sellest, et hageja poolt on kindlustushüvitisena kannatada saanud sõiduki omanikule AS Rentacar tekitatud kahjude korvamiseks välja makstud 83 270,33 krooni (5 321,94 eurot), millest on maha arvestatud omavastutus 2 000 krooni (127,82 eurot), peab kostja KÜ Lembitu 8 õigusvastaselt kahju tekitanud isikuna hüvitama teisele isikule tekitatud kahju, kuna tegemist ei ole vääramatu jõuga ning kostjat ei vabasta vastutusest kannatanu enda tegevus. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et auto kasutaja, KÜ Lembitu 8 liige T S, ei täitnud oma hoolsuskohustust auto nõuetekohase hoidmisega ning KÜ Lembitu 8 on täitnud oma hoolsuskohustust asjakohase hoolega. Kostja lisab, et tal ei ole mingisugust puutumust hagis toodud auto omaniku AS-ga Rentacar ning viimane ei ole sõlminud KÜ-ga mingeid kokkuleppeid auto paigutamiseks KÜ Lembitu 8 maa-alale. Kostja enda väidete kohaselt on ta parimal võimalikul viisil hooldanud talvetingimustes hoonet, puhastades katuselt lund ja jääd süstemaatiliselt terve hooaja jooksul. Ka sündmuse toimumise päeval 11.03.2010 teostati katuse puhastustöid ja sellest olid teadlikud kõik korteriomanikud. Kostja hinnangul ei vasta tõele hageja väide, et sõiduki kasutaja ei teadnud, et katust hooldatakse, kuna hageja on ise kinnitanud, et sõiduki kasutaja teadis seda. Edasine käitumine on kostja sõnul juba iga korteriomaniku/sõidukiomaniku enda valik, kas ta riskib enda varale kahju tekkimisega või käitub mõistliku hoolsusega vara säilimise tagamiseks. Nende valikute eest ei vastuta korteriühistu, nõusoleku selle kohta on korteriomanikud (s.h T S) andnud oma allkirjaga.
Tsiviilasi nr. 2-10-49742
Hagi aluseks olev sündmus leidis aset Lembitu tn 8 hoone sisehoovis ning hoovi maa-ala on Lembitu 8 elamu korteriomanike kaasomandis. Kaasomanike otsusega on kinnitatud sisehoovi kasutamise eeskirjad, mille kohaselt Lembitu 8 õueala otstarve ei ole autoparkla. Juhul kui korteriomanik eirab kaasomanike otsust õueala kasutamise kohta, siis selle tagajärgede eest vastutab üksnes korteriomanik ise. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja tõendanud, et korteriühistu sisekorra reeglite kohaselt ei ole Lembitu 8 õueala otstarve autoparkla. Samuti on esitatud sõidukiomanike nimekirjas kajastatud kannatada saanud sõiduki andmed, mistõttu pidi KÜ liikmest autokasutaja T S olema teadlik siseõue kasutamise piirangutest. Olles KÜ liige, pidi T S olema teadlik ka talvisest katuse hooldamisest. Kostja on täitnud oma kohustusi ja hooldanud talvetingimustes hoonet, puhastades katuselt lund ja jääd süstemaatiliselt terve hooaja jooksul. Ka sündmuse toimumise päeval 11.03.2010 teostati katuse puhastustöid ja sellest olid teadlikud kõik korteriomanikud. Vastavaid asjaolusid on kostja tõendanud esitatud arvetega, rendilepinguga ja teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktidega. Parkides sõiduki katuse puhastamise ajal KÜ hoovi, ei ole autokasutaja käitunud mõistliku hoolsusega ja on ise vastutav kahju tekkimise eest VÕS § 139 lg 1 tähenduses ja sellisel määral, et kostja vastutus ei ole antud juhul kohaldatav. Kohus leiab, et korteriühistu on tõendanud endal süü puudumise, mistõttu puudub tema tegevuses õigusvastasus. Kõnealune on tuvastatud muu hulgas 04.10.2010 väärteomenetluse lõpetamise määrusega, mille kohaselt tuli menetlus lõpetada, kuna teos puudusid väärteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi ei ole õiguslikult ja asjaoludest tulenevalt põhjendatud ja kuulub rahuldamata jätmisele. Apellatsioonkaebus Kaebuses palutakse maakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada. Kohus ei ole oma otsuses põhjendanud, miks KÜ Lembitu 8 vastutus antud kahju tekitamises on VÕS § 1043 ja § 1045 alusel välistatud. Hageja leiab jätkuvalt, et kostja vastutab antud juhul VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 või VÕS § 1059 alusel. Hageja hinnangul peab majaomanik kas või iga päev kontrollima ja korraldama lume ja jää eemaldamise katuselt, kui see on ohutuse mõttes vajalik. Kui elamus on moodustatud korteriühistu, siis on tal kohustus juhatuse kaudu korraldada jääpurikate ja lume eemaldamine katuselt. Hageja esitas lisaks VÕS § 1043 sätestatud deliktilise vastutuse alusele ka alternatiivvastutuse aluse VÕS § 1059 ehk riskivastutuse näol. Kohus ei ole kaebuse lahendamisel riskivastutuse sätteid üldse arvestanud ega andnud ka hinnangut nende kohta.
Tsiviilasi nr. 2-10-49742
Kostja ei ole tõendanud, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendis 3-2-1-111-03 on asunud seisukohale, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Seega ei saa lugeda, et antud juhul oleks tegemist vääramatu jõuga, sest Eestis ei ole lumesajud ning katusele kogunenud lumi ja jää haruldane. Samuti ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et kostjat vabastab vastutusest kannatanu (sõiduki valdaja) tegevus. Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendis 3-2-1-64-06 leidis, et üksnes kannatanu hooletus või raske hooletus talle kahju tekkimises ei välista ehitise omaniku vastutust VÕS § 139 lg 1 alusel. Harju Maakohus tegi ebaõige järelduse, et korteriühistu tegevus on olnud piisav oma kohustuste täitmisel. Otsuse kohaselt on kostja täitnud oma kohustusi ja hooldanud talvetingimustes hoonet, millistele tõenditele kohus selle väite puhul tugines, see otsusest ei selgu. Kindlasti ei saa hinnata KÜ Lembitu 8 süü puudumist ja tema tegevuse õigusvastasust ja vastutusest vabanemist 14.10.2010 väärteomenetluse lõpetamisega väärteotunnuste puudumise tõttu. Väärteomenetluse lõppemine ei välista mingil juhul tsiviilõigusliku sanktsiooni kahju hüvitamise kohustuse tekkimise näol. Kahjuhüvitamise vähendamine VÕS § 139 lg 1 kohaselt eeldab, et kahju tekkimine oleks osaliseltki põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tulenevate asjaoludega. Sõiduki valdaja (T S) parkis sõiduki Lembitu 8 hoovi, sest katuse lumekoristustööd toimusid maja teises otsas, mistõttu ei näinud ta selles ka mingit ohtu. Antud juhul on oluline asjaolu, et katuselt ei kukkunud jää alla mitte koristustööde käigus, vaid katuse sellelt osalt, mida koristada ei suudetud. Seega ei ole tõendatud, et kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludes, mistõttu puudub ka põhjuslik seos kannatanu teo ja tagajärje vahel, mis omakorda välistab kahjunõude vähendamise aluseid. 28.03.2011 otsusest ei selgu, millele on kohus tuginenud, kui pidas tuvastatuks asjaolu, et sõiduki kasutajal puudus üldse õigus sõiduki parkimiseks Lembitu 8 õueala sisehoovis. Kohus on selles osas jätnud arvestamata esitatud tõendid. KÜ Lembitu 8 sisekorraeeskirja punkti 6 kohaselt registrisse kantud puldi kasutajale on lubatud koht ühele autole. KÜ Lembitu 8 sõidukiomanike nimekirja väljavõttest nähtub, et korteri nr 86 omanikule T Sele ja sõiduki BMW 325-i reg märgiga xxxxxx valdajale on väljastatud allkirja vastu korteriühistu poolt värava pult nr 86, mis annab sõiduki kasutajale õiguse vabade kohtade olemasolul parkida oma sõiduk Lembitu 8 sisehoovi. Olenemata Sisekorraeeskirja punktist 1, mille kohaselt Lembitu 8 õueala otstarve ei ole autoparkla, on loodud olukord, kus puldi väljastamisega KÜ Lembitu 8 annab loa sõidukite, sh BMW 325-i reg märgiga xxxxxx, kasutajatele parkimiseks Lembitu 8 sisehoovis. Vastustaja seisukoht KÜ Lembitu 8 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta, kuid apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
Tsiviilasi nr. 2-10-49742
Vaidlust ei ole kindlustusjuhtumi toimumises ehk AS Rentacar auto kahjustamises Tallinnas Lembitu 8 elamu katuselt langenud jäätükkide tagajärjel ja et hageja on kindlustusandjana hüvitanud kindlustusvõtjale sõiduki kahjustamisega tekkinud kahju. Kuna vastavalt VÕS §-le 492 lg. lg. 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, siis tuli kohtul hinnata, kas kindlustusvõtjal AS–il Rentacar tekkis kahju hüvitamise nõue KÜ Lembitu 8 vastu. Hagiavalduses tugines hageja TsMS §-dele 1043 ja 1045 lg. 1 p. 5, ja sisuliselt ka lõikele 7, osundades, et kostja rikkus korteriühistuseadusest tulenevat kohustust korteriomandite esemeks oleva ehitise ja maatüki majandamisel (korrashoiul). Maakohus tuvastas, et kostja laskis antud lumerohkel talvel süstemaatiliselt teostada katuselt lume ja jää eemaldamist. Katuse hoolduse töö olid tellitud ja teostatud 08.03., 09.03. ja ka 11. 03.2010, s.o. hoovi pargitud sõiduki kahjustamine katuselt langenud jää tõttu toimus ajal, mil teostati katuse hooldustöid. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja on sellega tõendanud, et korteriühistu ei rikkunud temalt oodatavat hoolsuskohustust elamu hooldamisel. Seejuures arvestas maakohus korteriühistu süü puudumise hindamisel õigesti ka seda, et vastavalt ühistu kodukorrale ei olnud õueala ette nähtud sõidukite parkimiseks, sõidukite viibimine õuealal toimus sõidukite valdajate vastutusel ja hoone avarii- või hooldustööde läbiviimisel olid sõidukiomanikud kohustatud sõiduki koheselt teisaldama. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et korteriühistu juhtorgan võis arvestada seda, et ühistu liikmed täidavad kodukorra nõudeid, eriti seda punkti, mis kohustas sõidukiomanikke sõidukid koheselt teisaldama hooldustööde läbiviimiselt. Seega on apellandi väited kodukorra sätete asjassepuutumatusest alusetud, kostja on tõendanud VÕS § 1043 järgi süü puudumist kahju tekkimises, mistõttu hagi sellel alusel rahuldamata jätmine on põhjendatud. Põhjendatud on apellandi väide, mille kohaselt VÕS § 139 lg. 1 annab alust kahjuhüvitise vähendamiseks, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, mitte aga aluse kahjuhüvitise nõude täielikult rahuldamata jätmiseks. Sellele sättele viitamine on asjakohtu ka seetõttu, et kahjustatud isikuks on siin AS Rentacar, mitte sõidukit kasutanud ühistu liige T S. Seega jätab kolleegium maakohtus otsusest selle põhjenduse välja, kuid see ei mõjuta otsuse lõppjäreldust. Otsuse lõppjäreldust ei mõjuta ka see, et maakohus ei andnud hinnangut hagile hageja täiendavalt esitatud nõude alusel, milleks oli VÕS § 1059, sest paragrahvi alusel saab (süüst olenemata) vastutada üksnes ehitisaluse maa omanik ehitise osalt jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, mitte aga omanike moodustatud korteriühistu. Seega jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.
T Kollom
Kaupo Paal
Reet Allikvere
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.