Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-10-49061 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud, hageja nõuded ja põhjendused 06.10.2010. a esitas V. D. (hageja) Põlva kohtumajale hagi P. H. O. -u (kostja) vastu võla (64002 krooni), viivise (43992,26 krooni) ja täiendava viivise protsendina põhinõudest väljamõistmiseks ning kahjuhüvitise (10998 krooni) saamiseks. Tartu Maakohtu 03.04.2012. a määrusega jäeti läbi vaatamata V. D. -i hagi P. H. O. -u vastu kahjuhüvitise (10998 krooni) saamiseks TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 23.09.2008. a sõlmitud kaubamüügileping nr 2008/34 (leping), mille järgi kohustus hageja müüma kostjale kaupu ja kostja kohustus selle eest hagejale tasuma arve alusel. Ajavahemikul 29.09.2008 - 31.10.2008. a on hageja väljastanud kostjale arved nr 505950, 505962, 505974, 823889, 824488 ja 827035 kogusummas 64 002 krooni, kuid viimane on jätnud need tasumata. Vastavalt arvetel märgitule on hagejal õigus tasumistähtaja ületamisel nõuda kostjalt viivist 0,10% tasumata summast päevas. Kuna kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 107994,26 krooni väljamõistmist, millest on võlg tasumata kauba eest 64002 krooni ja viivis seisuga 27.09.2010. a 43992,26 krooni. Peale selle nõuab hageja kostjalt viivist 0,1% päevas põhinõudelt – 64002 krooni – alates 28.09.2010. a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja tunnistab, et tal on kauba eest tasumata arved nr 505950 ja 505962, s.o kokku 1830 krooni ehk 117,53 eurot. Ülejäänud põhinõudele vaidleb ta vastu, sest ei ole sellist kaupa hagejalt tellinud ega saanud ning ei kiida heaks kolmandate isikute poolt ilma esindusõiguseta tehtud tehinguid.

Kohtu põhjendused Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: - pooled on 23.09.2008. a sõlminud kaubamüügilepingu nr 2008/34, mille alusel pidi hageja müüma oma ladudest kostjale kaupu ning kostja pidi hagejale kauba eest tasuma vastavalt

2 (5)

2-10-49061 väljastatud arvele ja arve tähtajaks tasumata jätmisel maksma viivist 0,1% päevas tasumata summalt; - hageja on saatnud kostjale kauba eest tasumiseks 6 arvet, s.o arved nr 505950 (02.10.2008), 505962 (03.10.2008), 505974 (07.10.2008), 823889 (29.09.2008), 824488 (06.10.2008) ja 827035 (31.10.2008), kogusummas 64 002 krooni; - kostja on kätte saanud arvetel nr 505950 ja 505962 märgitud kauba, kuid ei ole selle eest tasunud vastavalt 1234 krooni ja 605 krooni. Pooltel on vaidlus eelkõige selle üle, kas hageja on kostjale üle andnud arvetel nr 505974, 823889, 824488 ja 827035 märgitud kauba või mitte ning kas sellest tulenevalt on kostja rikkunud kauba eest tasumise kohustust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on raha maksmise kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna seaduses ei ole sätestatud teisti, siis peab hageja, kui ta väidab rahalise kohustuse rikkumist kostja poolt, kõigepealt tõendama, et ta on üle andnud viimasele müüdud kauba ja teinud võimalikuks selle omandiõiguse ülemineku. Hageja poolt kostjale esitatud arved nr 824488 (tl 17), 827035 (tl 19), 505974 (tl 21) ja 823889 (tl 23), võivad tõendada küll neil märgitud kauba maksumust ja selle tasumiseks antud tähtaega, kuid mitte kauba üleandmist kostjale. Ka nimetatud arvete aluseks olevad saatelehed, vastavalt nr 880161 (tl 18), 880339 (tl 20), 880028 (tl 22) ja 879636 (tl 24), ei tõenda kauba üleandmist kostjale ega ka selle üleandmise kohta. Nii kinnitab saateleht: - nr 880161, mis on väljastatud 02.10.2008, et kauba on samal kuupäeval vastu võtnud K. T. , - nr 880339, et kauba on 06.10.2008 vastu võtnud J. (või J. ), - nr 880028, et kauba on 02.10.2008 vastu võtnud K. T. , - nr 879636, mis on väljastatud 29.09.2008, et kauba on samal kuupäeval vastu võtnud Vaarmets. Kostja vastuväite kohaselt on antud isikud võõrad ning mingit seost nendega pole olnud. Ka hageja taotluse (tl 52) alusel välja nõutud Maksu- ja Tolliameti tõend (tl 61) ei kinnita Vaarmetsa ja K. T. tööalast suhet kostjaga ajavahemikul 01.01. – 31.12.2008. Seega ei ole tõendatud, et saatelehtedel näidatud kuupäevadel oleks J. (või J. ), K. T. (o) või Vaarmets kauba vastuvõtjana olnud kostja töötaja, tema volitatud esindaja või kostja majandustegevuses ülesandeid täitev muu isik.

3 (5)

2-10-49061 Lepingu ja selle lisa (tl 6-8, 12) kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja volitatud isikuteks, kellel on õigus hagejaga ostutehinguid sõlmida ja kaupu vastu võtta, on H. A. P. . . Kuigi kostja oli volitanud vaid H. Asi ja P. P. hagejaga sõlmima ostutehinguid ja viimaselt kaupu vastu võtma, ei välista see siiski kolmandate isikute kasutamist kostja esindajana. VÕS § 209 lg 4 esimene lause sätestab, et kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Arvestades aga asjaolu, et kostja ei ole tunnistanud hagejalt saatelehtedel nr 880161 (tl 18), 880339 (tl 20), 880028 (tl 22) ja 879636 (tl 24) märgitud kauba tellimist ega saamist ning ei kiida heaks ka kolmandate isikute poolt sooritatud tehinguid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 kohaselt, siis ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja paljasõnalist väidet, et antud kaup on toodud kostja soovi kohaselt objektile Jõhvis, Muru tänaval ja sellega see ka üle antud kostjale. Hageja ei ole millegagi suutnud kummutada kostja vastuväiteid. Asjaolust, et kostja tunnistab saatelehtedel nr 509086 (tl 14) ja 509099 (tl 16) märgitud kauba vastuvõtmist ning on käinud hageja laoplatsil kaevurakete sobivust uurimas ehitusjärelevalvet teostama määratud isikuga, ei saa järeldada ülejäänud müügitehingute toimumist. Vastavalt lepingu tüüptingimuste (tl 9-10) p-dele 3.9 ja 3.10 oli hagejal õigus keelduda kauba üleandmisest muu hulgas siis, kui vastuvõtjaks ei ole lepingu lisas 3 olev isik (s.o H. Asi või P. P. ) või vastuvõtjal puudub isikut tõendav dokument, ning nõuda kauba vastuvõtjalt ees- ja perekonnanime selget väljakirjutamist. Kuna kauba üleandja on suhtunud lohakalt vastuvõtja isiku tuvastamisse, siis ei ole hagejal olnud võimalik tõendada isikut või isikuid, kellele vaidlusaluse kauba valdus saatelehtede järgi üle anti. Neil asjaoludel ei ole kostjal tekkinud ostuhinna tasumise kohustust arvete nr 505974, 823889, 824488 ja 827035 järgi, kogusummas 62163 krooni (3972,94 eurot). Järelikult ei ole eelnimetatud arved muutunud kostja suhtes sissenõutavaks ning viimasel puudub ka nendega seotud viivise maksmise kohustus. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 41-42, 48) tunnistanud selgesõnaliselt arvetest nr 505950 ja 505962 tulenevat võlgnevust – vastavalt 1234 krooni (ehk 78,87 eurot) ja 605 krooni (ehk 38,67 eurot) – hageja ees ning jäänud selle juurde ka kohtuistungil. Seega on kostja hagi osaliselt õigeks võtnud ning lähtudes VÕS § 101 lg 1 p-st 1, § 108 lg-st 1 ja § 208 lg-st 1 kuulub hagi võla – 117,54 (78,87+38,67) euro – osas rahuldamisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt nõustavat viivise määra - s.o 0,1% päevas tasumata summalt. Arvete nr 505950 (tl 13) ja 505692 (tl 15) ning lepingu punkti 2.2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma arve 30 päeva jooksul alates kauba vastuvõtmisest.

4 (5)

2-10-49061 Vastavalt eelnimetatud saatelehtedele nr 509086 (tl 14) ja 509099 (tl 16) ja viivise arvestusele (tl 26) pidi kostja tasuma arved nr 505950 ja 505692 TsÜS § 136 lg 8 alusel hiljemalt 03.11.2008. Seega muutusid mõlemad arved sissenõutavaks 04.11.2008. Arvestades asjaolu, et hageja nõuab arvete tasumisega viivitamise eest viivist 0,1% päevas tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses, ning kostja on olnud arvete nr 505950 ja 505692 tasumisega viivituses üle 3,5 aasta, s.o üle 1000 päeva, siis tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmanda lause ning TsMS § 367 ja § 439 alusel välja mõista viivis mõlema arve järgi põhivõla (vastavalt 78,87 ja 38,67 euro) ulatuses. Seega kuulub esitatud hagi rahuldamisele kokku 235,08 euro ulatuses, millest on võlg tasumata kauba eest 117,54 eurot ja viivis 117,54 eurot.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 123, § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 alusel on 4090,47 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid osaliselt või täielikult poolte endi kanda. Kuna kohus jätab hagi suuremas osas rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Algselt esitas hageja kostja vastu hagi, mille põhinõuete summa oli kokku 4793,37 eurot (s.o võlg tasumata kauba eest 4090,47 eurot ja kahjuhüvitis – 702,90 eurot). xxxxx Maakohtu 03.04.2012. a määrusega (tl 78) jäeti läbi vaatamata V. D. -i hagi P. H. O. -u vastu kahjuhüvitise (702,90 euro) saamiseks. Arvestades asjaolu, et vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hagi läbi vaatamata jätmisel menetluskulud hageja ning põhinõude osas kuulub hagi rahuldamisele vaid 117,54 euro ulatuses, siis jätab kohus kõigist menetluskuludest 2,45% (117,54/4793,37x100) kostja ja 97,55% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib pool nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. Lembit Käis kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.