07.juunil 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-12-17648
Hagi ese
BIGBANK AS hagi S. R. (endine B. ) ja A. R. vastu 10 137,32 euro ja lisanduva viivise nõudes.
Tsiviilasja hind
55497,87 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja BIGBANK AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006; esindaja Brit Raud, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23 Tartu 51006, e-mail: [email protected]; Kostja S. R. (endine B. ), isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xx xxxxx xxx xx-x xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx; Kostja A. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x xxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada BIGBANK AS hagi S. R. ja A. R. vastu.
2.Välja mõista solidaarselt S. R. ja A. R. BIGBANK AS kasuks 10 137 (kümme tuhat ükssada kolmkümmend seitse) eurot ja 32 senti.
3.Välja mõista solidaarselt S. R. ja A. R. BIGBANK AS kasuks alates 04.maist 2012 kuni tagastamata krediidisumma, so 5 497, 87 euro täieliku tasumiseni viivis 30,3 % tagastamata krediidisummalt aastas. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 2 495,57 eurot) ei või ületada tagastamata krediidisummat.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta solidaarselt S. R. ja A. R. kanda.
6.Välja mõista solidaarselt S. R. ja A. R. BIGBANK AS kasuks menetluskulu 699
(kuussada üheksakümmend üheksa) eurot ja 11 senti Edasikaebamise kord BIGBANK AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. S. R. ja A. R. võivad esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 33-36) hoiatades samas, et kui kostjad kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja Svetlana Rohtale isiklikult kättetoimetatud 09.mail 2012 (tl 72) ja kostja A. R. kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 09.mail 2012 ( tl 73). Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
2.Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2 (5)
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Svetlana B. (põhivõlgnik) sõlminud 10.novembril 2007 tarbijakrediidilepingu, mille raames on hageja ja põhivõlgnik sõlminud neli kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 4 suurendati põhivõlgniku kasutuses olevate krediidisummat 1 275,64 euro võõra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli põhivõlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 5 521,32 eurot. Kokkuleppega nr 4 muudeti lepingus kokkulepitud intressimäära. Uueks intressimääraks loeti alates 05.08.2009 30,3% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 10.novembril 2007 A. R. käenduslepingu, mida on 05.augustil 2009 muudetud käenduslepingu muutmise kokkuleppega. Käenduslepinguga võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendajate vastutuse rahaliseks maksimummääraks 27 682, 26 eurot ning käenduse tähtajaks 01.august 2021. Kostjad rikkusid laenulepingust tulenevat kohustust korduvalt. Hageja hoiatas 04.mail 2010 saadetud teatega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui nad ei tasu 2- nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 24.10.2006 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 6.7 kohaselt kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Kokkuleppe nr 4 kohaselt kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale 55, 21 eurot lepingu sõlmimise tasu. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 on käesoleval juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 30,3% võlgnetavalt summalt aastas. Neil asjaoludel esitas BIGBANK AS hagi S. R. (B. ) ja A. R. vastu solidaarselt 10 137, 32 euro nõudes, millest 5497, 87 eurot on tagastamata krediidisumma; 1 864, 98 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 223,69 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud; 55, 21 eurot lepingu sõlmimise tasu ja seisuga 03.mai 2012 sissenõutavaks muutunud viivis 2 495, 57 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut välja mõista solidaarselt kostjatelt alates 04.maist 2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 30,3% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad poolte vahel sõlmitud lepingust koos maksegraafiku ja üldtingimustega, kokkulepetest, käenduslepingu ja käenduslepingu muutmise kokkulepetest, kostjatele saadetud ülesütlemishoiatustest, viivise arvestusest ( tl 953). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3,6; 101 lg 1 ; 108 lg 1, 113 lg1; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 396 lg 1; 402; 415; 416.
5.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
3 (5)
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS §-de 142 lg 1; 145 lg 1, 2 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Tulenevalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt ( solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
6.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 10 137, 32 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut alates 04.maist 2012 kuni tagastamata krediidisumma, so 5 497, 87 euro täieliku tasumiseni välja mõista viivis 30,3 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 2 495, 57 eurot) ei või ületada tagastamata krediidisummat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
MENETLUSKULUD
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude 4 (5)
nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 639,11 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 95, 87 eurot, kokku seega menetluskulu 734,98 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 80-82). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodut arvestades tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale riigilõiv 639, 11 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjatelt välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 60 eurot.
8.Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 699,11 eurot. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Kohtunik:
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.