Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-10078

- XXX

- Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel on võlgniku suhtes algatatud järgmised täitemenetlused:

Toimiku nr

Avamise

Sissenõudja

Nõue

Täitur

kuupäev

2-12-10078 XXX

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et RFOÜ (likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul puudub vara ja majandustegevus. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et RFOÜ (likvideerimisel) püsiv maksejõuetus saabus hiljemalt 2008.a detsembris (viimane arvestatav laekumine, EMTA nõude täitemenetluse algus). Võlgnikul on teadaolevalt täitmata ka kohustused maksudeklaratsioonide esitamise ja maksude tasumise osas. Võlgnik sundlõpetati ja võlgnikule määrati kohtu kaudu likvideerija. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige oleks alaliste makseraskuste ilmnemisel pidanud esitama kohtule pankrotiavalduse hiljemalt 2009. aasta alguses. Pankrotiavalduse esitamata jätmine on eelduslikult toonud kaasa kahju võlausaldajatele kuna kohustused on suurenenud intresside ja viiviste arvel. Ajutise halduri hinnangul puuduvad majandustegevuse taasalustamisele.

võlgnikul

väljavaated

tervendamisele

ja

Samas on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et kuigi võlgniku juhatuse liige ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust, ei ole olemasoleva informatsiooni alusel võimalik üheselt juhatuse liikme tegu pidada raskeks juhtimisveaks Pankrotiseaduse § 28 lg 2 tähenduses, sest ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikme kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse täpset põhjust ei ole võimalik tuvastada. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise ega tagasinõude võimalusi, kuid ei välista selliste võimaluste tekkimist võimaliku pankrotimenetluse käigus. Lisaks eeltoodule kinnitab ajutine haldur, et võlgniku juhatuse liige on perioodiliselt kaardiga ilma selgituseta võlgniku arvelduskontolt välja võtnud erinevaid summasid (nt oktoobris 2008 100 000 krooni, s.o 6 391,16 eurot), mille kasutamise ja ettevõtlusega seotuse kohta andmed puuduvad. Kuna võlgnikul vara (v.a madel, mille asukoht on teadmata) puudub, siis palub ajutine pankrotihaldur käesolev pankrotimenetlus lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Hillar Villers palub välja mõista ajutise halduri tasu kokku summas 720 eurot (8 töötundi x 90 eurot) ja kulude hüvitis 53,16 eurot. Lisanduvad riiklikud maksud. 23.05.2012 kohtuistungil ei ole võlgniku esindaja ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

2-12-10078 võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik RFOÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse täpset põhjust tuvastada. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Eeltoodule ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Ajutise halduri aruandes toodud andmetel on võlgniku ainsaks varaks 10,55 eurot raha pangakontodel, kohustusi on võlgnikul vähemalt 161 500,03 euro eest, puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi, kuid ajutine haldur ei ole välistanud selliste võimaluste tekkimist edasise pankrotimenetluse käigus. 28.05.2012 määrusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. ning teha ettepanek võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 5 kalendripäeva jooksul. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.05.2012. Seisuga 05.06.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

2-12-10078 Kohus leiab, et RFOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud RFOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. RFOÜ (likvideerimisel) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et RFOÜ (likvideerimisel) püsiv maksejõuetus saabus hiljemalt 2008.a detsembris ja võlgniku juhatuse liige oleks pidanud esitama kohtule pankrotiavalduse hiljemalt 2009. aasta alguses. Samuti on ajutise halduri aruandes välja toodud, et võlgniku juhatuse liige on perioodiliselt kaardiga ilma selgituseta võlgniku arvelduskontolt välja võtnud erinevaid summasid (nt oktoobris 2008 - 100 000 krooni, s.o 6 391,16 eurot), mille kasutamise ja ettevõtlusega seotuse kohta andmed puuduvad. Sellele väitele ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. ÄS § 180 lg 51 tulenevalt tuleb äriühingu maksejõuetuse väljakujunemisel juhatuse liikmel esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul. Nimetatud kohustusi võlgniku perioodi 15.03.2006 - 10.01.2012 juhatuse liige MR täitnud ei ole. Ajutisele haldurile ei ole esitatud raamatupidamise dokumente, s.h dokumente, mis tõendaksid väljavõetud sularaha seotust võlgniku majandustegevusega. Asjaolu, et pankrotiavaldust ei esitatud seaduses toodud tähtaja jooksul viis võlngiku kohustuste suurenemiseni vähemalt intresside, viiviste ja täitekulude näol, mille tõttu võlausaldajate nõuded jäävad olulises osas rahuldamata. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikme MR(isikukood XXX) poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumine on käsitletav raske juhtimisveana, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Hillar Villers on kohtule esitanud RFOÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 8 tundi (tunnitasuga 90 eurot), s.h: avalduse materjalidega tutvumine, päringute koostamine, kogutud andmete analüüs, aruande ja töötukassa avalduse koostamine, kohtuistungil viibimine. Hillar Villers palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 720 eurot Lisanduvad riiklikud maksud. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 53,16 eurot, s.h tasulised päringud, sidekulud, bürooteenus, autokulud. Võlgniku esindaja on kohtuistungil nõustunud ajutise halduri tasu ja kulude suurusega. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 237,60 eurot, tuleb võlgnikult välja mõista. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, tuleb ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb nimetatud summa kanda Hillar Villers’i arvelduskontole XXXXXXXXXXXSwedbank AS-is. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 53,16 eurot (millele lisandub käibemaks 10,63 eurot) tuleb võlgnikult Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ kasuks välja mõista.

2-12-10078 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Seoses dokumentide puudumisega ei ole Hillar Villers taotlenud võlgniku dokumentide hoidja määramist. Kohus leiab, et RFOÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidja tuleb eeltoodud põhjusel jätta määramata.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.