06. juuni 2012 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-24270
Tsiviilasi
AS Parex banka (AS Parex banka Eesti filiaal (likvideerimisel) kaudu) VPja TK vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
38 357,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Parex banka (AS Parex banka Eesti filiaal (likvideerimisel) kaudu, registrikood 11028527, asukoht Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, e-post [email protected]), seaduslik esindaja likvideerija IS, lepinguline esindaja Kaire Visnapuu Kostja I VP(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Marina Leis (Viruvärava Advokaadibüroo, Ravi tn 14, 10138 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja II TK(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
26.04.2012
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Kaire Visnapuu Kostja VP lepinguline esindaja advokaat Marina Leis
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista VP’lt põhivõlgnevus 38 357,90 (kolmkümmend kaheksa tuhat kolmsada viiskümmend seitse eurot ja 90 senti) eurot, intress 1 267,40 (üks tuhat kakssada kuuskümmend seitse eurot ja 40 senti) eurot, viivis 8 239,28 (kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja 28 senti) eurot, viivis 0,02% päevas tasumata põhivõlgnevuselt alates 24.05.2011 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, millest solidaarselt TK’ga 38 634 (kolmkümmend kaheksa tuhat kuussada kolmkümmend neli) eurot AS Parex banka (AS Parex banka Eesti filiaal (likvideerimisel) kaudu) kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista solidaarselt VP’lt ja TK’lt menetluskulud täies ulatuses (100%) AS Parex banka (AS Parex banka Eesti filiaal (likvideerimisel) kaudu ) kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord
2-11-24270 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.26.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXX, mille alusel hageja laenas kostjale I 38 634 eurot tähtajaga 01.11.2032 (tl 8-15).
2.04.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja II tarbijakäenduslepingu nr XXX, mille kohaselt kostja II kohustus mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades kokku kuni 38 634 eurot (tl 16-17).
3.29.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja I lisa nr 1 laenulepingule nr XXX, millega muutsid laenu tagastamise kuupäeva (tl 18). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt I välja mõista põhivõlgnevuse 38 357,90 eurot, intressi 1 267,40 eurot, viivise 8 239,28 eurot, viivise 0,02% päevas tasumata põhivõlgnevuselt alates 24.05.2011 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, millest solidaarselt kostjaga II 38 634 ning kostjatelt solidaarselt menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 145 lg 1, § 416 lg 1.
5.Kostja I kohustus laenu tagastama annuiteetgraafiku alusel. Laenulepingu intressi muudeti iga kuue kuu järel. Kostja I igakuiseid graafikujärgseid kuumakseid nõuetekohaselt ei tasunud, mistõttu edastas hageja kostjale I 20.03.2008 ja 30.04.2008 nõudekirjad (tl 19-20), milles hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb hageja laenulepingu üles. Kostja I võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles 26.05.2008 (tl 21-22).
6.13.06.2008 esitas hageja avalduse kohtutäitur Veiko Kaasik’ule tagatiseks oleva vara suhtes täitemenetluse algatamiseks (tl 23). Tagatiseks olevat vara ei ole õnnestunud käesoleva ajani müüa. Viimane enampakkumine alghinnaga 39 305,66 eurot toimus 30.10.2008, kuid huvilised puudusid.
7.28.03.2011 edastas hageja kostjatele nõude võla tasumiseks (tl 26-29), milles teavitas, et vara on müümata. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Seisuga 23.05.2011 on kostja I võlgnevus hageja ees 47 864,58 eurot (sh põhiosa 38 357,90 eurot, intress 1 267,40 eurot ja viivis seisuga 23.05.2011 8 239,28 eurot), mille eest kostjaga I vastutab solidaarselt kostja II summas 38 634 eurot. Kostja VP vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi, kuna 26.10.2007 laenulepingu alusel sai laenu kostja II oma vajadusteks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kostja TK vastuväited
9.Kostja märgib, et võlgnevuse eest ei vastuta mitte üksnes kostjad, vaid ka LP, kelle laen ühendati tema palvel kostjate laenuga ning kirjutati VP nimele. Kogu võlgnevuse summa koos LP
2-11-24270 võlgnevusega oli 197 000 krooni. Laenust on tagastatud 186 000 krooni, millist kostja palub võtta arvesse otsuse tegemisel. Kohtuotsuse põhjendus
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja II 26.04.2012 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning palus asja läbi vaadata ilma tema osavõtuta. Hageja ja kostja I esindajad taotlesid kohtuistungil asja läbivaatamist sisuliselt. Juhindudes TsMS § 410 vaatab kohus asja läbi sisuliselt ilma kostja II kohalolekuta.
11.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja I esindaja selgitused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
13.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 26.10.2007 laenulepingu nr XXX, mille alusel hageja andis kostja kasutusse laenu summas 38 634 eurot, millise hageja kohustus tagastama annuiteetmaksegraafiku alusel iga kuu 01. kuupäevaks tähtajaga kuni 01.11.2032 (tl 8-15). 29.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja I lisa nr 1 26.10.2007 sõlmitud laenulepingule nr XXX, millega pooled muutsid laenusumma tagasimakse tähtpäeva iga kuu 11. kuupäevaks (tl 18).
14.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja II vahel sõlmiti 04.02.2008 tarbijakäenduslepingu nr XXX, mille kohaselt kostja II kohustus mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades kokku kuni 38 634 eurot (tl 16-17). Seega vastutab kostja II tekkinud võlgnevuse eest kostjaga I solidaarselt maksimumsummas 38 634 eurot.
15.VÕS 101 lg 1 p 4 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 116 lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 399 lg 1 p 1 ja 2 sätestab, et laenuandja võib
2-11-24270 laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Kuna kostja I ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata laenumaksed ja intressid, vaatamata korduvatele nõuetele (tl 19-20), siis ütles hageja laenulepingu üles alates 25.05.2008, millest on kostjat I teavitatud 26.05.2008 kirjaga (tl 21-22).
16.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjal I raha tagasimakse kohustus vastavalt sõlmitud maksegraafikule. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt andis hageja kostjale I laenu 38 634 eurot. Kuna kostjad ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks mitte ühtegi summat tasunud, vaatamata korduvatele nõudmistele (tl 24-29), on kostja I poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 38 357,90 eurot. Samuti ei ole õnnestunud täitemenetluses müüa lepingu tagatiseks olevat korteriomandit asukohaga Sitsi 17-42, Tallinn (tl 23). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjat I sunniti lepingut sõlmima ja seda allkirjastama. Kohus on seisukohal, et laenuleping sõlmiti arvestades kostja I tahet. Kostja I vaba tahe oli, kelle kasutusse ta saadud laenu andis. Selline käitumine ei vabasta omale võetud kohustuste täitmisest ja ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Seega kostja I väited, et laenu sai enda kasutusse kostja II ei oma käesolevas vaidluses otsuse tegemisel mingit tähendust. Kostja I allkirjastades lepingu pidi aru saama, et lepingu sõlmimisega võtab ta endale kohustuse panga ees maksta laen tagasi vastavalt maksegraafikule lepingus märgitud tähtajaks. Kohus leiab, et kostja I ei vabane lepingust tulenevate kohustuste täitmisest põhjusel, et ta on kolmandate isikutega sõlminud kokkuleppeid. Kostja II väited, et laenu eest vastutab ka LPon alusetud ja tõendamata ning ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja II on sõlminud käenduslepingu, seega kostja II pidi aru saama, et ta vastutab 26.10.2007 sõlmitud laenulepingu nr XXX kohase täitmise eest solidaarselt kostjaga I summas 38 634 eurot. Seega kostja II laenusuhted kolmandate isikutega ei oma mingit tähtsust käesolevas vaidluses. Hageja on õigustatud nõudma lepingu täitmist kohustatud lepingu poolelt mitte kolmandatelt isikutelt, kes ei ole lepingu pool ja kellega hagejal puuduvad vaidlusalusest lepingust suhted. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja tuleb kostjatelt välja mõista summas 38 357,90 eurot.
17.Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu p 7 alusel oli intressimäär laenusumma kasutamise eest aastas 4,0% + euro 6 kuu LIBOR (lepingu sõlmimise päeval eurot 6 kuu LIBOR 4,61%). VÕS § 416 lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Hageja palub kostjalt I välja mõista intressi summas 1 267,40 eurot. Kohus leiab, et intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt I väljamõistmisele täies ulatuses ja solidaarselt kostjaga II kuni kostja II vastutuse maksimumsummani.
18.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne
2-11-24270 viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist 0,02% päevas seisuga 23.05.2011 summas 8 239,28 eurot ning alates 24.05.2011 palub hageja viivise välja mõista 0,02% päevas põhivõlgnevuselt kuni selle täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjatelt väljamõistmisele.
19.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt I väljamõistmisele põhivõlgnevus 38 357,90 eurot, intress 1 267,40 eurot, viivis 8 239,28 eurot, viivis 0,02% päevas tasumata põhivõlgnevuselt alates 24.05.2011 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, millest solidaarselt kostjaga II kuulub väljamõistmisele 38 634 eurot, kuna kostja II vastutuse maksimumsummaks käenduslepingu alusel on 38 364 eurot. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.