2-11-64891/3 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-11-64891 tasuda riigilõivu 25.56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-64891, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Asjaolud Aktsiaselts S (hageja) esitas 30.12.2011 Harju Maakohtule hagi TPV’i (kostja) vastu võlgnevuse 155.41 euro, viivise 155.36 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukohaks XXX. Vastavalt Harju Maakohtu poolt 06.06.2012 Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele saadetud päringule on kostja alaliseks elukohaks alates 01.12.2007 XXX. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub TsMS § 70 lg 2 järgi üldjuhul Eesti kohtule, kui pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt võib Eesti kohus selle lahendada. Samas kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole teisiti reguleeritud mõne Euroopa Liidu Nõukogu määrusega, s.h Nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus). Seega tuleb rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel lähtuda Brüssel I määruse sätetest. Brüssel I määruse art 2 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Brüssel I määruse art 3 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes sama määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Brüssel I määruse art 16 lg 2 kohaselt teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu hagi Eesti kohtusse. Tegemist on tarbija vastu esitatud nõudega. Kuna hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud XXX, seda vastavalt hageja ja kostja poolt 27.09.2007 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingule ning 07.10.2007 sõlmitud kliendilepingule, võttis maakohus asja menetlusse. Eelnimetatud aadressil ei õnnestunud kohtul menetlusdokumente kostjale kätte toimetada ning vastavalt hageja 29.03.2012 taotlusele, paluti menetlusdokumendid kätte toimetada kohtutäituri kaudu. Kohtutäituri kättetoimetamise teatise kohaselt elab kostja Soomes. Kostja elukoha aadressi väljaselgitamiseks tegi kohus päringu Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele. Tegemaks kindlaks, kas kostja alaline elukoht asub Soomes, peab kohus analüüsima asjakohaseid Soome seadusi. Soomes reguleerib alalise elukoha kindlaksmääramist koduvalla seadus (soome k: kotikuntalaki). Nimetatud seaduse § 2 kohaselt on isiku koduvald see vald, kus isik elab. Juhul, kui isiku enda arusaamist oma koduvallast ei ole olnud võimalik välja selgitada, loetakse tema koduvallaks seda valda, kus tal on tihe side elusaseme, peresuhete jms vastavate asjaoludega. Kuivõrd kohtule esitatud

2-11-64891 vastuse järgi on kostja alaliseks elukohaks alates 01.12.2007 XXX, siis on tegemist kostja alalise elukohaga XXX I määruse artikli 59 tähenduses. Eeltoodu alusel ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev antud asja menetlema ning seetõttu jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hageja nõude kostja vastu läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd TsMS § 168 lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Julianus Inkasso OÜ on tasunud 29.03.2012 (maksekorraldus nr 882) arvelduskontolt Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358, ette kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 26.76 eurot. Kuna kohtutäitur on otsustanud välja mõista menetlusdokumentide kättetoimetamiseks taotluse esitanult kättetoimetamise tasu 15.30 eurot (s.h käibemaks 2.55 eurot), kuulub kohtutäituri tasu enam tasutud osas, s.o 11.46 eurot (hageja esindaja poolt ilmselt ekslikult seoses arvutusveaga märgitud 11.50 eurot) tagastamisele. Vastavalt hageja esindaja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).