Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav 06.juuni 2012, Tallinn 2-10-56028
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 05.jaanuari 2012 otsus Pavel Tarahtini apellatsioonkaebus 2786,12 eurot Hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring (registrikood 10925733), esindaja Aivar Jurs Kostja Pavel Tarahtin (isikukood xxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi Pavel Tarahtini vastu võla ja viivise saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.jaanuari 2012 otsus osaliselt Pavel Tarahtinilt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks väljamõistetud lisakulu, so 53,26 euro väljamõistmise osas, menetluskulude jaotuse ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi lisakulude hüvitisena 53,26 euro saamiseks rahuldamata, jaotada teisiti menetluskulud ja määrata teisiti kindlaks vähemtasutud riigilõivu väljamõistmine riigituludesse.
3.2.Välja mõista Pavel Tarahtinilt liisingujäägi, käibemaksu võla ja kindlustusmaksete võlgnevuse katteks kokku 1917,35 eurot (üks tuhat üheksasada seitseteist eurot ja kolmkümmend viis senti) OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks.
3.3.Välja mõista Pavel Tarahtinilt viivis 08.11.2010 seisuga 234,96 eurot (kakssada kolmkümmend neli eurot ja üheksakümmend kuus senti) OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks.
3.4.Välja mõista Pavel Tarahtinilt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks viivis 0,025 % päevas kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3.2 nimetatud võlgnevuselt (so 1917,35 eurolt) alates 09.11.2010 kuni kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3.2 nimetatud võlgnevuse tasumiseni.
3.5.Välja mõista Pavel Tarahtinilt intress 562 (viissada kuuskümmend kaks) eurot OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks.
3.6.Välja mõista Pavel Tarahtinilt lisakulude hüvitamiseks 815,51 eurot (kaheksasada viisteist eurot ja viiskümmend üks senti) OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks.
3.7.Välja mõista Pavel Tarahtinilt riigilõiv summas 93,95 eurot (üheksakümmend kolm eurot üheksakümmend viis senti) riigituludesse.
3.8.Välja mõista OÜ-lt Citadele Leasing & Factoring riigilõiv 1,92 eurot (üks euro üheksakümmend kaks senti) riigituludesse.
3.9.Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest alates Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2900078444.
Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamisel korral tuleb menetlusosalistel tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata riigilõivu summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kuludest 2% OÜ Citadele Leasing & Factoring kanda ja 98 % Pavel Tarahtini kanda.
APELLATSIOONIMENETLUSE RIIGILÕIVU VÄLJAMÕISTMINE
1.Välja mõista Pavel Tarahtinilt apellatsioonimenetluse riigilõiv 469,74 eurot (nelisada kuuskümmend üheksa eurot seitsekümmend neli senti) riigituludesse.
2.Välja mõista OÜ-lt Citadele Leasing & Factoring apellatsioonimenetluse riigilõiv 9,59 eurot (üheksa eurot viiskümmend üheksa senti) riigituludesse.
3.Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 AS-s Swedbank Tallinna Ringkonnakohtu viitenumbriga 2900072686.
4.Pooled on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Citadele Leasing & Factoring esitas 11.11.2010 Viru Maakohtule hagi Pavel Tarahtini vastu võla ja viivise saamiseks. Viru Maakohus edastas 28.01.2011 määrusega tsiviilasja vastavalt kohtualluvusele lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 29.09.2008 liisingulepingu nr 218008FKS sõiduki Honda Accord suhtes. Hageja andis sõiduki kostja kasutusse ja kostja kohustus sõiduki kasutamise eest igakuiselt tasuma põhiosa makseid ja intressi. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu nõudis hageja kostjalt, et ta annaks sõiduki hagejale hoiule. Kostja tagastas sõiduki 21.09.2009. Kuna kostja teatas, et tal ei ole võimalust liisingumakseid tasuda, ütles hageja 29.10.2009 liisingulepingu üles.
3.A2-Autowelt OÜ poolt koostatud vara hindamisakti kohaselt oli liisingueseme väärtus selle tagastamisel 290 833,33 krooni (käibemaksuta). Kuna sõiduk suunati müüki A2-Autowelt OÜ-sse, siis tellis hageja objektiivsuse huvides hindamise ka Saksa Auto AS-lt, kelle hindamisakti kohaselt oli sõiduki turuväärtus 266 666,67 krooni (käibemaksuta). Vara hindamise eest esitas Saksa Auto AS hagejale arve summas 1000 krooni, millest hageja nõuab kostjalt 833,33 krooni hüvitamist (käibemaksuta osa). Hageja müüs sõiduki 21.01.2010 265 833,33 krooni eest (käibemaksuta).
4.Peale vara müüki on kostja võlgnevus hageja ees järgmine: tasumata liisingujääk 828,16 eurot (tasumata liisingujääk enne sõiduki müüki oli 17 818,01 eurot ja müügist saadi 16 989,85 eurot), intressivõlgnevus 562 eurot, käibemaksuvõlg liisingumaksetelt 404,87 eurot, kindlustusmaksete võlg 700,03 eurot, viivisevõlg 27,12 eurot, vara hindamise tasu 53,26 eurot ja müügi vahendustasu 815,51 eurot (vara müügi korraldamise eest esitas A2-Autowelt OÜ hagejale arve summas 15 312 krooni, milles hageja nõuab kostjalt käibemaksuta osa, so 12 760 krooni). Hageja vähendas kindlustusmaksete võlga 15,71 euro võrra. Liisingulepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,04% päevas tasumata summalt. Alates 11.02.2010 kuni 08.11.2010 arvestas hageja viivist summas 207,84 eurot.
5.Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 1917,35 eurot, mis koosneb tasumata liisingujäägist 828,16 eurot, käibemaksuvõlast 404,87 eurot ja kindlustusmaksete võlast 684,32 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise eelnimetatud võlgnevuselt 08.11.2010 seisuga 234,96 eurot ja sealt edasi 0,025% päevas kuni võla tasumiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista intressivõla 562 eurot ja kuluhüvitise 868,77 eurot, millest vara hindamise tasu on 53,26 eurot ning müügi vahendustasu 815,51 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitatud tõendist selgub, et sõiduki turuväärtus oli tagastamise hetkel 349 000 krooni (koos käibemaksuga). Arvestades, et sõiduki hindamise akt kehtis 30 päeva, siis puudus vajadus tellida uut hindamist Saksa Auto AS-lt. Kuna Saksa Auto AS arvest ei selgu, millise sõiduki hindamise kohta see esitati, siis ei tunnistanud kostja nõuet hindamiskulu hüvitamiseks. Kostja ei tunnistanud ka intressivõlgnevust, kuna see tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 2 alusel nõudest maha arvata. Kostja ei nõustunud käibemaksu nõudega, kuna liisinguvõtja sisuline käibemaksuga maksustamine lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei ole põhjendatud, sest liisinguese on edasi majanduskäibes. Ka kindlustusmaksete nõue on põhjendamatu, kuna sõiduki kindlustamiskohustus oli hagejal, mitte kostjal. Kostja ei tunnistanud ka sõiduki müügi vahendustasu nõuet, leides, et müügi vahendamine kolmanda isiku poolt ei ole põhjendatud. Lisaks palus kostja VÕS § 162 alusel viivist vähendada. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi ja jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Ka mõistis maakohus kostjalt välja riigilõivu 95,87 eurot riigituludesse ja märkis, et riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamisel korral tuleb kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata riigilõivu summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 29.09.2008 liisingulepingu sõiduki Honda Accord suhtes. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tagastas sõiduki 21.09.2009. Hageja ütles lepingu 29.10.2009 üles, kuna kostjal oli hageja ees lepingujärgne võlgnevus. Kostja ei vaidlustanud, et lepingu lõppemisel oli tasumata liisingujääk 17 818,01 eurot, millest tasumata liisingumaksed moodustasid 610,71 eurot.
9.Maakohus arvestas asja lahendamisel VÕS § 637 lg-tes 1 ja 3 sätestatut. A2-Autowelt OÜ hindas 22.09.2009 sõiduki hindamise akti kohaselt sõiduki väärtuseks 349 000 krooni (koos käibemaksuga). Saksa Auto AS hindas 05.10.2009 sõiduki väärtuseks 320 000 krooni (koos käibemaksuga). Hageja võõrandas 21.01.2010 müügilepinguga sõiduki 319 000 krooni eest (koos käibemaksuga). Arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 65 sätestatut, tuleb sõiduki turuväärtuseks selle tagastamise hetkel lugeda selle võõrandamishind 319 000 krooni koos käibemaksuga ehk 265 833,33 krooni (16 989,85 eurot) käibemaksuta. Kuna sõiduki reaalne müügihind on lähedane Saksa Auto AS poolt hinnatud sõiduki väärtusele, siis kajastab reaalne müügihind sõiduki turuväärtust adekvaatselt. Seda, et A2-Autowelt OÜ turuväärtuse hindamise akt ei kajasta turuväärtust õigesti, kinnitab asjaolu, et A2-Autowelt OÜ-l ei õnnestunud sõiduki müüki enda määratud hinnaga vahendada. Kostja leidis ekslikult, et sõiduki hinda tuleb arvestada koos käibemaksuga. Asjas ei väidetud, et hageja oleks omandanud liisingueseme maksukohustuslaseks mitteolevalt isikult või et hageja ei tasunud liisingueseme omandamisel käibemaksu. Seega tuleb sõiduki turuväärtuse hindamisel lähtuda hinnast, millest on käibemaks maha arvatud. Hagiavaldusest nähtuvalt arvestas hageja sõiduki võõrandamisest saadud summa tasumata liisingujäägi katteks, millele tuginedes on tasumata liisingujäägiks 828,16 eurot.
10.Hageja palus kostjalt välja mõista käibemaksuvõla liisingumaksetelt 404,87 eurot. See nõue on põhjendatud. Hageja ei nõua käibemaksu võlga sõiduki jääkmaksumuselt, vaid tasumata liisingumaksetelt. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p-st 1 ja § 4 lg 1 p-st 1 tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt tasumata liisingumaksetelt käibemaksu võlga 404,87 eurot. Samuti on põhjendatud kindlustusmaksete hüvitamise nõue 684,32 eurot, kuna liisingulepingu p-s 1.5 leppisid pooled kokku, et hageja sõlmib kindlustuslepingu, kuid kostja hüvitab hagejale kindlustusmaksed. Seega tuleb
kostjalt hageja kasuks välja mõista liisingujäägi, käibemaksu võla ja kindlustusmaksete võla katteks kokku 1917,35 eurot.
11.Hageja nõuab kostjalt viivist liisingulepingu ülesütlemise päeva seisuga 27,12 eurot ja alates 11.02.2010 kuni 08.11.2010 tasumata liisingujäägilt, käibemaksult ja kindlustusmaksetelt 207,84 eurot. Liisingulepingu p 5.1 kohaselt on viivise määraks 0,04% päevas. Kuna kostja viivitas ülalnimetatud summade tasumisega, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 08.11.2010 seisuga 234,96 eurot.
12.Hageja palus kostjalt tasumata liisingujäägilt, käibemaksult ja kindlustusmaksetelt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise 0,025% päevas alates 09.11.2010 kuni võla tasumiseni. Kuna võlg on tasumata, siis on see nõue põhjendatud ja kostjal tuleb tasuda hagejale tasumata liisingujäägilt, käibemaksu võlalt ning kindlustusmaksete võlalt viivist 0,025% päevas alates 09.11.2010 kuni selle võlgnevuse tasumiseni. Viivis ei ole ebamõistlikult suur ja selle vähendamiseks puudub alus.
13.Hageja nõudis kostjalt ka lepingu ülesütlemise päevani arvestatud intressi 562 eurot. Pooled leppisid liisingulepingu p-s 2 kokku, et kostja maksab hagejale intressi. Kohus ei nõustunud kostjaga, et see intress tuleb nõudest VÕS § 367 lg 2 alusel maha arvata. Arvestades VÕS § 195 lg-s 2 sätestatut, on hageja intressinõue 562 eurot põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.Lisaks eelnevale nõudis hageja lisakulude hüvitamist. Saksa Auto AS esitas sõiduki väärtuse hindamise eest hagejale 06.10.2009 arve summas 53,26 eurot (ilma käibemaksuta). Hoolimata sellest, et arvel puudub märge vaidlusaluse auto kohta, on usutav, et arve esitati vaidlusaluse auto hindamise eest, kuna auto hindamine toimus 05.10.2009. Tegu on põhjendatud kuluga, kuna auto turuväärtuse kindlakstegemine auto tagastamise ajal on VÕS § 367 lg 3 alusel oluline. Samuti ei muuda tehtud kulutust põhjendamatuks asjaolu, et A2-Autowelt OÜ oli eelnevalt juba autot hinnanud. Kuna A2-Autowelt OÜ tegeles vara müügiga, siis objektiivsuse huvides oli alternatiivse turuväärtuse hindamise tellimine mõistlik. A2-Autowelt OÜ 22.01.2010 arve kohaselt oli sõiduki müügi vahendustasu maksumuseks ilma käibemaksuta 815,51 eurot. Kuna sõiduki müügitegevusega tekivad kulud, siis tuleb lugeda ka neid kulusid lisakuludeks VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Käesolevas asjas kantud kulud sõiduki müügi vahendustasule summas 815,51 eurot ei ole ebamõistlikult suured, mistõttu tuleb lugeda seda põhjendatud kuluks. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisakulud 868,77 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Kostja tagastas hagejale auto 21.09.2009, kuid hageja ütles lepingu üles alles 29.10.2009. Kohus ei selgitanud, millisest ajast alates tuleks lugeda leping ülesöelduks ja kui suur on kostja võlgnevus hageja ees. Leping tuleks lugeda ülesöelduks 21.09.2009, kui kostja tagastas sõiduki ja pooled allkirjastasid üleandmisevastuvõtmise akti. Sõiduki tagastamisega ütles kostja lepingu üles ja hageja nõustus lepingu ülesütlemisega sõiduki vastuvõtmisel. Kohus ei tuvastanud, millal leping tegelikult üles öeldi. Arvestades VÕS § 195 lg-s 2 sätestatut, siis ei saanud kohus lepingu ülesütlemise aega tuvastamata kostja intressivõlgnevust, kindlustusmakset ja viivist hinnata.
17.Hageja tagastas vara A2-Autowelt OÜ-le kuuluvasse parklasse, kus pooled hindasid vara väärtuseks 349 000 krooni (käibemaksuga) ja selle kohta allkirjastati akt. Hageja ei põhjendanud, miks 05.10.2009 müügikuulutuses märgiti sõiduauto müügihinnaks
320 000 krooni (käibemaksuga) ja kiirmüügihinnaks 250 000 (käibemaksuga). See mõjutas auto hinna odavnemist. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb sõiduki turuväärtuseks lugeda võõrandamishind. Hageja müüs auto põhjendamatult odavalt, arvestamata sõiduki tagastamise aktis märgitud hinda. Kuna hageja ei proovinud autot turuhinnaga müüa, siis vastutab hageja kostja vara hinna vähenemise eest. Liisinguandja nõude arvestamise eelduseks VÕS § 367 lg 3 järgi ei ole liisingueseme müük, vaid oluline on selle väärtus. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja sama sättes lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingu eseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Maakohus ei analüüsinud kostja sellekohaseid varasemaid seisukohti, mistõttu rikkus kohus oluliselt TsMS § 232 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut.
18.Kohus märkis otsuses ekslikult, et A2-Autowelt OÜ turuväärtuse hindamise akt ei kajasta turuväärtust õigesti, kuna A2-Autowelt OÜ-l ei õnnestunud sõiduki müüki omaenda määratud hinnaga vahendada. Kostja tagastas hagejale sõiduauto ja vara kohta tehti hindamise akt. Kostja ei ei vastuta eksliku hindamise eest, vaid ekspert VÕS § 1048 alusel.
19.Kostja ei nõustu maakohtu otsusega käibemaksu väljamõistmise osas. Hageja poolt esitatud tõendist ei nähtu, millise perioodi eest käibemaksu arvestus tehti. Kolme tõendi kohaselt on käibemaksu arvestus erinev ja arvestus tehti peale sõiduauto tagastamist. Hageja ei esitanud tõendit, et ta tasus käibemaksu. Liisinguvõtja sisuline käibemaksuga maksustamine lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei ole põhjendatud, sest liisinguese on edasi majanduskäibes, kuna liisinguandja võõrandab selle majandustegevuses või sõlmib uue liisingulepingu.
20.Kindlustusmaksete summad ei ole põhjendatud. Hageja esitas 05.10.2011 BTA kindlustuspoliisi nr 17342 ja arve, millised väljastati pärast sõiduki tagastamist. Hageja ei tõendanud, millise perioodi eest kindlustusmaksete võlgnevus tekkis. Kui vaadata maksegraafikut, siis kohtu poolt väljamõistetud summa ei ole samasugune kui tõendites. Maakohus ei analüüsinud, kust võeti summa 684,32 eurot ja millega hageja nõutavat summat tõendab. Hageja ei tõendanud, et ta tasus kindlustusmakseid.
21.Kohus rahuldas ekslikult hageja nõude intressi osas. Hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja intressi lepingu ülesütlemise päevani kokku 562 eurot. Ei nähtu, milline päev tuleks lugeda ülesütlemise päevaks ja kuidas tekkis summa 27,12 eurot.
22.Maakohus ei selgitanud, miks ta pidas lisakulusid põhjendatuks. Kuna A2-Autowelt OÜ hindas juba autot, siis ei ole Saksa Auto AS arve nr 272713 põhjendatud. Hageja ei tõendanud, miks oli vajalik tellida Saksa Auto AS-lt lisahindamine ja mille alusel hageja arvas, et A2-Autowelt OÜ arvamus auto hinna osas ei ole õige. Hageja ei selgitanud, miks ta ei proovinud müüa sõiduautot 349 000 krooni eest. Maakohus ei analüüsinud kostja väidet, et kostja ei tunnistanud ka müügivahendustasu 815,51 eurot, kuna vahendamine kolmanda isiku poolt ei ole põhjendatud. Sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ja seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Müügikulud peavad olema VÕS § 367 lg 4 mõttes mõistlikult põhjendatud. Kui n-ö sisseostetava müügiteenuse korral saaks seda teenust tellida mitmelt erinevalt ettevõtjalt ja hind oleks ettevõtjatel samasisulise teenuse korral erinev, siis tuleks lähtuda madalama hinnaga teenusest ning madalamatest müügikuludest. Kui kohtumenetluses esitatakse väiteid müügikulude ebamõistliku suuruse kohta, tuleb hinnata, kas müügikulud on mõistlikult põhjendatud.
23.Maakohus ei põhjendanud, miks ta mõistis kostjalt välja riigilõivu 95,87 eurot riigitululudusse ja miks tuleb riigilõivu tasumisega viivitamisel korral tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata riigilõivu summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt lisakulu hüvitamiseks välja 53,26 eurot, so Saksa Auto AS hindamisteenuse tasu. Ringkonnakohus jätab hagi selles osas rahuldamata. Sellest tulenevalt muutub ka menetluskulude jaotus ja hagi esitamisel vähem tasutud riigilõivu väljamõistmine riigituludesse.
26.Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et antud juhul ei ole Saksa Auto AS-le lisahindamise eest tasutud 53,26 eurot põhjendatud ja vajalik kulu, mille kostja peaks hagejale VÕS § 367 lg 4 järgi hüvitama. VÕS 367 lg 3 järgi arvestatakse liisingulepingu ülesütlemisest tingitud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Antud juhul määrati liisingueseme väärtuseks selle tagastamise hetkel 349 000 krooni (käibemaksuga – t lk 30). Hagiavalduses põhjendus, et lisahindamine telliti objektiivsuse huvides, ei anna iseenesest alust pidada lisahindamise teenust ja sellega seotud kulu vajalikuks lisakuluks. Asja materjali kohaselt ei lugenud hageja Saksa Auto AS 05.10.2009 hindamisaktis märgitud sõiduki hinda 320 000 krooni (käibemaksuga – t lk 31) sõiduki turuväärtuseks selle tagastamise hetkel. Seda tõendab hageja 27.11.2009 teatis, milles hageja teatas kostjale, et liisinguvara turuväärtus selle tagastamise hetkel oli 349 000 krooni (käibemaksuga) ja et vara on nimetatud hinnaga suunatud müüki (t lk 35). Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus hagi selles osas rahuldamata ja otsustab teisiti menetluskulude jaotuse ning hagi esitamisel vähem tasutud riigilõivu väljamõistmise riigituludesse, arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osa proportsiooni.
27.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus teinud kindlaks, mis ajast on liisinguleping üles öeldud. Kohus tuvastas, et liisinguleping öeldi üles 29.10.2009 avaldusega (t lk 34). Nimetatud avalduse kohaselt lõpetati leping tegelikult 28.10.2009, kuid ühepäevane eksimus ei muuda kohtuotsust lõppjärelduses ebaõigeks, sest hageja arvestas hagetud võlasummasid 28.10.2009 seisuga, mil kõik kostja kohustused muutusid sissenõutavaks.
29.Ebaõige on kostja väide, et leping tuleb lugeda üles öelduks 21.09.2009, mil kostja tagastas sõiduki kostjale. Kuna kostja ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi, oli hagejal lepingu p 5.3 järgi õigus kostjalt nõuda, et viimane annaks sõiduki hagejale hoiule kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni (t lk 13). Selliselt hageja ka toimis. Kostjal ei ole alust samastada sõiduki hoiule andmist liisingulepingu ülesütlemisega. 30.09.2009 esitas hageja kostjale hoiatuse liisingulepingu ülesütlemise kohta juhul, kui kostja võlgnevust kahe nädala jooksul ei tasu (t lk 28) ja leping öeldi alates 28.10.2009 üles, kuna kostja seda ei teinud (t lk 34).
30.Maakohtul oli antud juhul õigus lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast, kuna see ei erinenud oluliselt selle turuhinnast. Asja materjalist nähtuvalt tegi liisinguandja
kõik endast oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Leping öeldi üles 28.10.2009 ja sõiduk müüdi 21.01.2010 319 000 krooni eest (käibemaksuga – t lk 36). Tegemist ei olnud kiirmüügiga. Võõrandades liisingueseme kolme kuu jooksul pärast lepingu ülesütlemist müügilepingus märgitud hinnaga, on hageja käitunud korrektselt. Sõidukite müügil on tavapärane, et hinna määrab muu hulgas sõiduki väljalaskeaasta. Kuna vaidlusalune sõiduk müüdi pärast uue aasta saabumist, on tagastamisaegse hinna ja tegeliku müügihinna erinevus (vähenemine) loomulik. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et lubatav hinnaerinevus on 10%. Antud juhul on seda järgitud (tagastamisaegne väärtus käibemaksuta 290 833,33 krooni, müügihind 265 833,33 krooni käibemaksuta).
31.Kostja ei vaidlustanud maakohtus käibemaksu-, kindlustusmaksete- ja intressivõlgnevuste arvestusperioodi ega nende suurust, mistõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud sellekohased väited TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Maakohus põhjendas otsuses piisava põhjalikkusega, miks tuleb kostjal eelnimetatud võlgnevused tasuda. Samuti leidis maakohus õigesti, et müügikulud on lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja tegevusalaks ei ole sõidukite müük ja tal on õigus kasutada selleks kolmanda isiku tasulist teenust. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust pidada müügiteenuse tasu antud juhul ebamõistlikult suureks. Ringkonnakohus seda ei leia ja ei korda eelmärgitud osas maakohtu otsuse põhjendusi.
32.Maakohus leidis õigesti, et hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu seaduses sätestatust vähem. TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb vähem tasutud riigilõiv kohustatud isikult asjas tehtavas lahendis välja mõista. Kuna ringkonnakohus tegi otsuse, millega rahuldas hagi 98% ulatuses ja hagi jäi rahuldamata 2% ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista maakohtu menetluses tasumata riigilõivust 93,95 eurot ja hagejal 1,92 eurot.
33.Sama proportsiooni alusel tuleb TsMS § 190 lg 5 järgi kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse riigilõiv 469,74 eurot ja hagejalt 9,59 eurot riigituludesse, mille tasumise osas sai kostja menetlusabi menetluskulude kandmisel Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2012 määruse alusel. TsMS § 179 lg 5 järgi peab menetlusosaline täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
34.Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kuludest 2% hageja kanda ja 98 % kostja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.