Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

alusel kohtuotsuse edasikaebamiseks luba.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

Hageja esitas 21.07.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 1041,68 euro saamiseks ning menetluskulu 47,93 euro hüvitamiseks. Kohus koostas 09.08.2011 makseettepaneku, mis on võlgnikele 12.08.2011 kätte toimetatud. Võlgnikud B. M. ja K. L. esitasid 19.08.2011 nõudele vastuväite. Seoses võlgnike vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle TsMS § 486 lg 1 alusel Tartu Maakohtu Valga kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 27.01.2012.a kohtumäärusega anti hagejale aega 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest, esitada kohtule oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 09.02.2012.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi kostjate vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmiti xxxxxx AS ja V. L. (surnud xx.xx.xxxx.x) vahel 22.09.2007.a Ego järelmaksu müügileping nr xxx/xxxxxx ja 19.05.2008.a Ego järelmaksu müügileping nr xxx/xxxxxx, mille kohaselt võlgnik ostis kaubad müüjalt ja kohustus tasuma nende eest hagejale, kui faktoorile järelmaksuga. Lepingute kohaselt oli liisinguvõtjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingute kohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu

Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostjad võlgnevust hagejale tasunud. Kostjad võlgnevad hagejale kokku 1041,68 eurot, millest põhiosa 984,18 eurot, intress 54,30 eurot ja võla menetlemise tasu 3,20 eurot.

KOSTJATE VASTUVÄITED

23.02.2012.a ja 21.03.2012.a esitasid kostjad vastuväited hagile, millest nähtuvalt on kohtutäitur A. K. koostatud 20.11.2009.a pärandvara nimekirja- antud nõuet nimekirjast ei nähtu. Kostjad lisavad, et juhul, kui inventuuri tegija on jätnud hageja tähtaegselt esitatud nõude pärandvara nimekirja kandmata, on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist inventuuri tegijalt. Kostjate kinnitusel on Ego järelmaksuga ostetud vara kolmanda isiku valduses, mistõttu ei ole kostjad PärS § 143 lg 3 kohaselt vaidlusaluse vara arvelt rikastunud. Kuna kolmas isik keeldub vara pärijatele väljastamast puudub kostjatel võimalus Ego järelmaksuga soetatud vara müügiks, et nõuet mingilgi määral rahuldada.

MENETLUSE KÄIK

13.03.2012.a ja 25.04.2012.a esitas hageja oma arvamuse kostjate vastuväidetele, millest nähtuvalt jääb esitatud nõuete juurde. Hageja selgitab, et vara valduse küsimus ei mõjuta antud juhul hageja nõudeõigust. Kostjate vastuväited võivad mõjutada nõude realiseerimise võimalusi, kuid ei võta hagejalt õigust nõuda pärijatelt kohtu kaudu V. L. lepingujärgsete kohustuste täitmist. 24.04.2012.a teatas kohus pooltele, et lahendab asja TsMS § 405 lg 1 alusel seda kohtuistungil arutamata ja andis pooltele tähtaja kuni 15.05.2012.a, mille jooksul oli antud tsiviilasjas veel võimalik esitada avaldusi ja dokumente (tl 68).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmiti xxxxxx AS ja V. L. (surnud xx.xx.xxxx.x) vahel 22.09.2007.a Ego järelmaksu müügileping nr xxx/xxxxxx ja 19.05.2008.a Ego järelmaksu müügileping nr xxx/xxxxxx, mille kohaselt võlgnik ostis kaubad müüjalt ja kohustus tasuma nende eest hagejale kui faktoorile järelmaksuga. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. V. L. pärijateks on kostjad, mistõttu on hageja esitanud võlgnevuse nõude kostjate vastu. Kohus on otsust tehes uurinud ja hinnanud järgmisi tõendeid: xxxxxx AS ja V. L. (surnud xx.xx.xxxx.x) vahel 22.09.2007.a sõlmitud Ego järelmaksu müügileping nr xxx/xxxxxx koos maksegraafikuga ja üldtingimustega (tl 26-28); xxxxxx AS ja V. L. (surnud xx.xx.xxxx.x) vahel 19.05.2008.a sõlmitud Ego järelmaksu müügileping nr xxx/xxxxxx koos maksegraafikuga ja üldtingimustega (tl 35-37); Xxxxx notar K. K. poolt 04.03.2010.a hagejale esitatud vastus päringule, millest nähtuvalt on V. L. pärijateks kostjad (tl 29); Kohtutäitur A. K. poolt 20.11.2009.a koostatud V. L. pärandvara nimekiri (tl 30-31); hageja poolt 04.03.2010.a kostjale 2 saadetud teatis tähtajaga tasuda võlgnevused hiljemalt 25.03.2010.a (tl 32); hageja poolt 04.03.2010.a kostjale 1 saadetud teatis tähtajaga tasuda võlgnevused hiljemalt 25.03.2010.a (tl 33); Ego järelmaksu müügilepingu nr xxx/xxxxxx võlgnevus seisuga 27.01.2012.a kokku 498,43 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 475,26 eurot ja intress 23,17 eurot (tl 34); Ego järelmaksu müügilepingu nr xxx/xxxxxx võlgnevus seisuga 27.01.2012.a kokku 543,25 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 508,92 eurot ja intress 31,13 eurot (tl 38); M. K. ettepanek 15.02.2010.a V. L. vallasvara omamises (tl 64);

30.09.2009.a ametlike teadaannete pärimisteated, millest nähtuvalt on kohtutäitur A. K. teinud üleskutse V. L. pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele teatada oma nõuetest ja õigustest (tl 77); hageja poolt Xxxxx notarile esitatud Ego järelmaksu müügilepingutest tulenevad nõuded V. L. pärandvara suhtes (tl 78). Poolte vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes:

V. L. ja müüja vahel sõlmitud ostu-müügilepingutele kuuluvad kohaldamisele VÕS § 208 lg 1 jj sätted. Kuivõrd V. L. on saanud kauba eest tasumiseks krediiti, kuuluvad kohaldamisele ka krediidilepingu sätted vastavalt VÕS § 401 jj. Kuivõrd hageja valitseb ostu-müügilepingust tulenevat nõuet kui faktoor, siis hageja ja müüja suhetele kohaldatakse faktooringlepingu sätteid vastavalt VÕS § 256 jj. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 401 lg 1 krediidileping on leping,

millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt võlaõigusseaduse VÕS § 256 kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Võlgnik V. L. rikkus lepinguid, jättes graafikujärgsed järelmaksed hagejale tähtaegselt tasumata. Hageja ütles lepingu ühepoolselt üles 26.08.2009.a lepingute p 6.3.2. alusel. Lepingute üldtingimuste p 6.4 kohaselt muutuvad lepingu ülesütlemise korral kõik maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad summad sissenõutavaks. Ülesütlemise tagajärjed sätestab VÕS § 195 lg 2. Vastavalt VÕS § 195 lg 2 kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hageja nõuab võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist (tähitud teatise saatmise kulu 3,20 euro). VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohus on seisukohal, et antud juhul kohustuks V. L. kahju hüvitama, sest asjaolu, millel tema vastutus põhines on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju oli selle asjaolu tagajärg. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et V. L. kohustus hagejale tasuma võlgnevuse summas 1041,68 eurot. Järgmiseks selgitab kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt nimetatud kohustuse täitmist. PärS § 130 lg 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Lg 3 tulenevalt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. PärS § 119 tulnevalt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kohus on esitatud tõendite alusel

tuvastanud, et V. L. pärandi on vastu võtnud kostjad K. L. ning B. L. (tl 29). Seega on V. L. õigused ja kohustused üle läinud kostjatele. Kohtule nähtub tõenditest, et hageja 04.03.2010.a kostjatele saatnud teatise, milles andis tähtaja tasuda võlgnevused hiljemalt 25.03.2010.a (tl 32-33), seega on hageja enne hagiavalduse esitamist teavitanud kosjaid võlgnevuse olemasolust. Kostjad on selgitanud kohtule, et hageja poolt nimetatud Ego järelmaksu müügilepingute nr xxx/xxxxxx ja nr xxx/xxxxxx alusel soetatud vara on kolmanda isiku valduses, mistõttu puudub kostjatel võimalus nõude rahuldamiseks. Kostjad on oma vastuväite tõendamiseks esitanud M. K. (kolmas isik) 15.02.2010.a ettepaneku V. L. vallasvara osas (tl 64). Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul ei mõjuta vara valduseküsimus hageja nõudeõigust. Kostjad on esitanud vastuväite, millest nähtuvalt on kohtutäitur A. K. poolt 20.11.2009.a koostatud V. L. pärandvara nimekiri (tl 30-31), millest ei nähtu hageja poolt esitatud nõuet. Kostjad on seisukohal, et nad ei vastuta nõude eest, kuna see on üleskutsemenetluses hageja poolt jäänud tähtaegselt esitamata. Pärandvara inventuuri läbiviimise kord ja tähtajad on sätetstatud PärS § 139, mille lg 5 kohaselt koostatakse inventuuri käigus pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 30.09.2009.a on Ametlikes Teadaannetes avaldatud pärimisteade, milles kohtutäitur A. K. on teinud üleskutse V. L. pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele (tl 77). Kohus on tuvastanud, et antud üleskutses on täidetud kõik vajalikud PärS § 140 lg-s 2 nimetatud nõuded. Kohtule nähtuvalt on hageja esitanud tõendina teatise Xxxxx notarile saadetud Ego järelmaksu müügilepingutest tulenevad nõudete kohta V. L. pärandvara suhtes (tl 78). Hageja on selgitanud, et edastas teatise notarile, kuid pidi selle esitama kohtutäiturile, kes nimekirja koostas. Kostjad on seisukohal, et hageja peaks esitama kahjunõude kohtutäituri vastu, kes pärandvara nimekirja koostas. PärS § 145 kohaselt juhul, kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas puudub selgus, millistel asjaoludel ei jõudnud nimetatud Ego järelmaksu müügilepingutest tulenevad nõuded V. L. pärandvara suhtes kohtutäiturini. Kohus ei saa võtta seisukohta asjaolude suhtes, mis on piisavalt tõendamata. Kohus selgitab kostjatele, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostjad ei ole kohtule oma vastuväidete tõendamiseks esitanud tõendeid, mistõttu puudub kohtul võimalus kontrollida

kostja esitatud faktilisi asjaolusid. Kohus andis pooltele tähtaja avalduste, dokumentide ja tõendite esitamiseks (tl 68), kostjad täiendavalt tõendeid ei esitanud. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. PärS § 143 lg 1 kohaselt on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. PärS § 143 lg 3 kohaselt vastutab üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud. Kohus selgitab kostjatele, et pärija vastutuse ulatuseks peale pärandvara inventuuri tegemist on pärandvara tegelik väärtus, seega juhul, kui peale inventuuri tegemist selgub, et pärandajal on lisaks nimekirjas nimetule veel vara, tuleb see lisada nimekirjas nimetatule (pärandvara tegelik väärtus). Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kokku pärandvara nimekirjas asjade ja õigustena märgitud 97 958,81 krooni ja kohustusi 70 259,96 krooni (peale kohustuste mahaarvamist on jääk 27 698,85 krooni s.o 1770.28 eurot). VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kohtule nähtuvalt ei ületa hageja nõue pärandvara väärtust, seega on hageja õigustatud PärS § 143 lg 1 koosmõjus lg-ga 3 esitama solidaarselt kostjate vastu nõude summas 1041,68 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma kostjatelt solidaarselt viivist protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 984,18 eurot) alates hagi esitamisest (21.07.2011.a) kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem, kui pärandvara tegeliku väärtuse ulatus). Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni.

Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot (tl 42) ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 207,71 eurot (tl 43). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (mitte rohkem kui pärandvara tegelik väärtus).

Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.