Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

2-12-4285 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Hageja esitas Harju Maakohtule 30.01.2012.a kostja vastu hagiavalduse 2191,67 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja AH vahel sõlmitud kindlustusleping AS-le Swedbank Liising kuuluvale ja OÜ V kasutuses olevale sõidukile Nissan Micra, registrimärgiga XXX. 07.12.2010.a toimus sõidukiga kahjujuhtum, mille tagajärjel kukkus XXXhoone katuselt lumi sõidukile ja sõiduk sai kahjustada. 09.12.2010.a esitas AH hagejale kahjuteate. Hageja suunas sõiduki remondiks FAAS, kes hindas kalkulatsiooni kohaselt sõiduki remondi maksumuseks 2823,16 eurot. Hageja andis 13.12.2010.a FAAS-le üle garantiikirja summas 2631,43 eurot, mis sisaldas endas sõiduki taastusremondi maksumust, millest oli maha arvatud omavastutus summas 191,73 eurot. Hageja esitas nõude kostja vastu, kuna leidis, et kostja kohustuseks oli hoolitseda hoone korrasoleku eest. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule maksekorralduse riigilõivu 479,33 euro tasumise kohta. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu kannatanule tekitatud kahju ja hagiavalduses kirjeldatud sündmuse vahel. Kostja leidis samuti, et kahju suurus on ebaselge. 10.05.2012.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja palus menetluse antud tsiviilasjas lõpetada ja tagastada talle poole tasutud riigilõivust summas 239,67 eurot. Kostja teatas kohtule 21.05.2012.a, et peab hageja avaldust põhjendatuks ja palus hagist loobumine vastu võtta. Samas soovis kostja enda menetluskulude hüvitamist summas 937,50 eurot, mis kujutas endast kostja esindaja kulusid antud asjas. Kohus toimetas kostja seisukohad kätte hagejale ning andis hagejale aega nendele vastamiseks, kuid hageja kohtule täiendavaid seisukohti ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punktiga 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Harju Maakohtu menetluses on Swedbank P&C Incurance AS hagiavaldus KÜ XXXvastu 2191,67 euro nõudes. Hageja on esitanud kohtule avalduse, millega ta soovib hagist loobuda ja tagastada talle pool tasutud riigilõivust. Kostjale on hageja avaldus kätte toimetatud. Kostja nõustus hagist loobumisega ja palus hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud

2-12-4285 summas 937,50 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude nõudele ega menetluskulude summa suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja Swedbank P&C Insurance AS hagist loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada, sest kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole hageja avaldanud, et ta loobub hagist seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja palus hagejalt välja mõista tema menetluskulud, mis seisnevad esindaja kuludes summas 937,50 eurot. Hageja ei ole kostja taotlusele ega kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuludena 937,50 eurot. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on esitanud taotluse menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Hageja on 12.01.2012.a tasunud riigilõivu 479,33 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (viitenumbriga 2900072123, selgitusega: „hagiavaldus KÜ XXX vastu“). Seega tagastamisele kuulub pool hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 239,67 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hagejaarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s selgitusega „riigilõivu tagastamine hagis KÜ XXX

KJ AXXX“.

Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.