Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue ja selle põhjendused AS MiniCredit esitas 04.11.2011 hagi KO vastu 191,73 euro ja kõrvalnõuete saamiseks. Nõue tuleneb AS MiniCredit ja kostja vahel 13.01.2009 sõlmitud laenulepingust nr XXX, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 191,73 eurot (3 000 kooni) 30 päevaks. Kostja kohustus saadud rahasumma tagastama 12.02.2009 koos intressidega summas 234,87 eurot (3 675 krooni), millest intress ja muude kulude kogusumma 30 päevaseks perioodiks oli 43,14 eurot (675 krooni). Kuna kostja kohustust ei täitnud, nõuab hageja tasumata laenult viivist 0,75% päevas ning soovib kostjalt välja mõista viivist summas 191,73 eurot. Lisaks

palub hageja välja mõista kostjalt laenu menetlusega seotud kulud summas 25,56 eurot (400 krooni). Hageja saatis kostjale maksegraafiku laenu ja intresside tasumiseks, kuid kostja seda ei kinnitanud. Seega ei ole kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, rikkudes sellega lepingu tingimusi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja ei nõustu hagiga ja leiab, et see on põhjendamatu. Poolte vahel toimusid läbirääkimised maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja tunnistas läbirääkimistel oma võlgnevust, kuid arusaamatuks jäid talle maksegraafikus kajastatud viivised. Maksegraafiku kättesaamisel saatis kostja hagejale vastukirja, milles tundis huvi viiviste 1 900 eurolt kahanemise kohta 590 euroks, kuid hageja sellele kirjale ei vastanud ning seepärast kostja maksegraafikut ei kinnitanud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostjale on kohus selgitanud, et kostja võib taotleda asja arutamist istungil. Kostja seda õigust ei ole soovinud kasutada ning palub asja lahendada kirjalikus menetluses. Puudub vaidlus, et pooled on 13.01.2009 sõlminud laenulepingu, mille kohaselt hageja kandis kostjale 13.01.2009 üle tema poolt taotletud laenusumma 3000 krooni kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Puudub vaidlus ka selles, et laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 12. veebruar 2009, kus kostja kohustus tasuma 234,87 eurot (3 675 krooni). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ega ole hagejale tagastanud saadud laenu põhiosa 191,73 eurot (3 000 kooni) ja intressi 43,14 eurot (675 krooni), sellest tulenevalt on õigustatud ka hageja meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot tuginedes lepingu p-le 7.4. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla summas 191,73 eurot (3000 krooni) võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel, intressid 43,14 eurot (675 krooni) VÕS 397 lg 1 alusel ning meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot. Vaidlus seisneb selles, kas kostja peab tasuma laenult viiviseid või mitte. Kostja vastuväide seisneb selles, et hageja esitas kostjale kinnitamiseks laenu tagasimaksegraafiku. Kostjale jäi aga arusaamatuks tagasimaksegraafikus kajastatud intressi arvestus ja kostja maksegraafikut ei kinnitanud. Kohus leiab, et maksegraafiku kinnitamata jätmine ei vabasta lepinguliste kohustuste täitmisest. Hageja on soovinud laenu tagastamist ning kostjal on kohustus laen tasuda. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tasumisega viivitamise korral on lepingus ette nähtud viivis 0,75% päevas tagastamisele kuulunud summast. Hageja on arvestanud viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest s.o 13.02.2009 kuni hagi esitamiseni 02.11.2011 summas 1 426,51 eurot (22 320 krooni). Hageja on järginud head tava ja vähendanud hagiavalduses viivist põhinõude summani so 191,73 euroni. Poolte poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei ole kohustust täitnud ning nõuete mittekohase täitmise puhuks on lepingus ettenähtud viivis

0,75 % päevas tagastamisele kuulunud summast. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis 191,73 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja põhivõla summas 191,73 eurot, intressid 43,14 eurot, viivised 191,73 eurot ja meeldetuletuse tasu 25,56 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist 1,5%, kuid kohtule esitatud lepingu tingimuste järgi on viivise suuruseks 0,75%. Seetõttu saab kohus välja mõista viivise määras 0,75% ning seda ületavas osas jääb hagi rahuldamata. Alates 04.11.2011 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 191,73 eurot hageja hinnakirjas sätestatud määras, s.o 0,75% päevas. Viivise osalise rahuldamise tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude osas lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses, mis on kostjale edastatud. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi peab kohus võimalikuks lahendada menetluskulude kindlaksmääramise käesolevas otsuses. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 63,91 eurot, mille hageja on tasunud 04.11.2011. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 63,91 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõivu.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.