Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tulenevate õigustega. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 274,22 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Leiab, et ta on laenu põhiosa 10 000 krooni ära tasunud ja lisaks veel 3 000 krooni, kokku on ta tasunud hagejale 822,51 eurot (13 000 krooni). Kostja ei ole nõus hagejale ebamõistlikult suuri intresse maksma, kuna ta on töövõimetuspensionär 80% ulatuses, saab pensioni 195 eurot kuus ja kasvatab üksinda 8-aastast last. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostjale on kohus selgitanud, et kostja võib taotleda asja arutamist istungil. Kostja seda õigust ei ole soovinud kasutada ning palub asja lahendada kirjalikus menetluses. Puudub vaidlus, et 20.11.2008 on sõlmitud laenuleping nr XXX, mille kohaselt võlausaldaja andis kostjale laenu 10 000 krooni. Puudub vaidlus ka selles, et kostja on tasunud hagejale 822,51 eurot. Kostja ei vaidlusta ka seda, et lepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Vaidlus seisneb selles, kas kostja peab tasuma laenult intressi või mitte. Kostja vastuväide seisneb selles, et tema on hagejale laenu tagastanud koos intressidega. Hageja intressinõue on põhjendamatu, intressid on ebamõistlikult kõrged ja temal puuduvad rahalised vahendid intresside tasumiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX p 4.1.7.1 kohaselt laenu puhul 639,12 eurot (10 000 krooni) on intressi summa 0,32% laenu summast päevas (113,68% aastas), ehk laenu õigeaegsel tagasimaksmisel kaheteistkümne osamaksena on osamakse suurus 91,39 eurot (1 430 krooni) ja intresside kogusumma kaheteistkümne kuuliseks perioodiks on 457,61 (7 160 krooni). Lähtudes eelnevast on pooled laenulepingus kokku leppinud laenu pikkuse ja intressi (laenukasutamise tasu) laenu kasutamise eest, seega on kostja kohustatud tasuma lepingus kokkulepitud intressi ning järelikult kostja pidi laenu põhiosa ja intressi eest kokku tasuma 1096,73 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud perioodilisi osamakseid kokku 822,51 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostja vastuväide ebamõistlikult kõrgete intresside kohta ja väike sissetulek kuus ei vabasta lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepinguõiguses kehtib traditsiooniliselt põhimõte, mille kohaselt tuleb sõlmitud lepinguid täita (pacta sunt servanda) ja võlaõigusseaduse § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohtupraktika on aktsepteerinud kõrvalnõudeid mis ei ületa põhinõuet. Antud juhul ei ületa intressinõue põhinõuet ja on seetõttu lubatav. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 274,22 eurot. Hagihinna määramisel arvestatakse TsMS § 133 lg 1 alusel põhinõuet, milleks on 274,22 eurot. Menetluskulude osas lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi peab kohus võimalikuks lahendada menetluskulude kindlaksmääramise käesolevas otsuses. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 63,91 eurot, mille hageja on tasunud 28.10.2011. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 63,91 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Hageja peab võimalikuks sõlmida kostjaga kompromiss, milles pakub võimalust tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel maksimaalse pikkusega kuni 1 aasta ja minimaalse osamaksega 26 eurot kuus. Kui kostja soovib hagejaga sellist kompromissi sõlmida, tuleb kostjal ühendust võtta hagejaga. Kontaktandmed on kostjale edastatud hagiavalduses märgitud. Kohus selgitab, et pooled võivad kompromissi sõlmida kuni käesoleva lahendi jõustumiseni. Kompromiss tuleb kohtule esitada enne selle tähtaja möödumist. Sellisel juhul kinnitab kohus poolte kompromissi ning käesolev otsus ei jõustu.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.