01.juunil 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-34375
Hagi ese
Swedbank Liising AS hagi Pizzahütt OÜ, L. A. , A. A. ja T. T. vastu 9757,29 euro nõudes 9 757, 29 eurot Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248, Liivalaia 8, 15039 Tallinn), Hageja esindaja: Kerly Küünemäe (Liivalaia 8, 15039 Tallinn,tel: 8889062, e-post: [email protected]); Kostja I: Pizzahütt OÜ (registrikood: 11136582, asukoht äriregistri kohaselt Koreli 22-3, xxxxxxxxxx); Kostja II: L. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx; tegelik viibimiskoht teadmata); Kostja III: A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx; tegelik viibimiskoht teadamata); Kostja IV: T. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx; tegelik viibimiskoht teadmata)
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank Liising AS hagi Pizzahütt OÜ, L. A. , A. A. ja T. T. vastu. 2.Välja mõista solidaarselt Pizzahütt OÜ-lt, L. A. , A. A. ja T. T. Swedbank Liising AS kasuks 9 757 (üheksa tuhat seitsesada viiskümmend seitse) eurot ja 29 senti.
3.Välja mõista solidaarselt Pizzahütt OÜ-lt, L. A. , A. A. ja T. T. Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 9 757, 29 eurolt, alates 22.juulist 2011 kuni
põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras, so 0,25% päevas, kusjuures viivisenõue ei või ületada põhinõude suurust.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
6.Menetluskulud jätta solidaarselt Pizzahütt OÜ, L. A. , A. A. ja T. T. kanda.
7.Välja mõista solidaarselt Pizzahütt OÜ, L. A. , A. A. ja T. T. Swedbank Liising AS kasuks menetluskulu 1 124 (üks tuhat ükssada kakskümmend neli) eurot ja 84 senti.
8.Välja mõista solidaarselt Pizzahütt OÜ, L. A. , A. A. ja T. T. Swedbank Liising AS kasuks viivis menetluskulult 1 124, 84 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu ( 1 124, 84 euro) nõuet. Edasikaebamise kord Swedbank Liising AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Pizzahütt OÜ, L. A. , A. A. ja T. T. võivad esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud registrijärgsel kostjate Pizzahütt OÜ ja A. A. aadressil xxxxxxxxx-xxxxxx on kohtule postiasutuse poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 74, 75). Kostjale T. T. 2 (5)
registrijärgsel aadressil xxxxxxxxxx-xxxxxxxx saadetud hagimaterjalid on kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 76). Kostjale L. A. hageja poolt näidatud aadressil xxxxxxxxx-xxxxxx saadetud hagimaterjalid on tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 77). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja L. A. , kes on äriregistri andmete kohaselt (tl 67) ka Pizzahütt OÜ ainuke juhatuse liige, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.märtsil 2012 (tl 109). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjatele kättetoimetatuks. Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2.Hageja nõue tuleneb hageja ja Pizzahütt OÜ vahel 19.03.2008 sõlmitud liisingulepingu nr 0194258L rikkumisest. Lepingu esemeks oli DODGE AVENGER SXT AUT. 19.03.2008 sõlmisid hageja ja Pizzahütt OÜ seoses kohustusliku kindlustuslepingu sõlmimisega ka vastava kindlustusleppe- liikluskindlustusleppe ja kohustusliku kindlustusleppe-eliitkasko. Kostja Pizzahütt OÜ on hagejale tasumata esitatud arved ajavahemiku 13.08.2008 kuni 05.02.2009 eest kokku summas 2 139, 36 eurot, sh osamakse, intress-debitoorne võlgnevus kokku summas 2 121, 66 eurot ja kindlustusmaksete võlgnevus 17,70 eurot. 12.12.2008 sõlmisid hageja Pizzahütt OÜ liisingulepingu lisa 1, mille kohaselt lepiti kokku, et liisinguleping lõpetatakse ennetähtaegselt. Hageja lepingust tulenev nõue kostja Pizzahütt OÜ vastu 19 996, 69 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest 17 319, 81 eurot; debitoorsest võlgnevusest 2 121, 66 eurot; kindlustusmaksete võlgnevusest 17,70 eurot ja vara realiseerimisega seotud kuludest 537, 52 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 10 239, 40 eurot. 19.märtsil 2008 sõlmisid hageja ning kostjad L. A. , A. A. ja T. T. käenduslepingud, mille alusel võtsid nad endale kohustuse tagada solidaarselt kostja Pizzahütt OÜ-ga lepingust tulenevate kostja Pizzahütt OÜ kohustuste kohane ja täielik täitmine solidaarselt summa 27 757, 42 eurot ulatuses (kostja kohta). Eeltoodu alusel esitas Swedbank Liising AS hagi Pizzahütt OÜ, L. A. , A. A. ja T. T. vastu solidaarselt 9 757, 29 euro ning viivise protsendina põhinõudest ( 9 757, 29 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr 0194258L p 5.1 sätestatud määras ( 0,25% päevas). Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud liisingulepingu koos maksegraafiku ja lepingu üldtingimustega, Lisa 1, kindlustuslepped, vara üleandmise-vastuvõtmise akti, aruande liisingulepingu kohta, lepingu ülesütlemise teatise koos kinnitustega, vara üleandmise –vastuvõtmise akti, käenduslepingud, kostjatele saadetud arved, õiendid ja kalkulatsiooni võlgnevuse kohta ( tl 11-58).
3 (5)
3.VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 367 lg 1, 4 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vastavalt VÕS §-dele 142 lg 1, 145 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastustavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 4, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
4.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 9 757, 29 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 9 757, 29 eurolt, alates hagi esitamisest, so 22.juulist 2011 kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr 0194258L punktis 5.1 sätestatud määras, so 0,25% päevas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet põhinõude suurusega. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras.
4 (5)
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 118,45 eurot. Samuti on hageja täiendavalt tasunud menetluskuluna riigilõivu 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu (tl 104). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1 124, 84 eurot, sh hagiavalduse esitamisel 1 118,45 eurot ja riigilõiv 6, 39 eurot teate avaldamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet.
Heiki Kolk kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.