Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
1. juuni 2012.a kell 11.00 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-14211
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja-võlgnik Gerit Roos, isikukood xxxxxxxxxxx, püsiva elukohata, e-post: [email protected] Rahuldada võlgniku pankrotiavaldus ning kuulutada välja Gerit Roosi, Roos, isikukood xxxxxxxxxxx, püsiva elukohata, e-post: [email protected], pankrot.
Võlgniku Gerit Roosi pankrotiavaldus
Määrata Gerit Roosi pankrotihalduriks Andrus Õnnik, OÜ Pärnu Pinker Albert, asuk. Lai 10, Pärnu linn, pankrotihalduritunnistus nr 36, välja antud 22.06.2004. Avaldada pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes. Määrata võlausaldajate esimene üldkoosolek 19. juuniks 2012.a kell 14.00 asukohaga Pärnu Maakohtus, Rüütli 19, Pärnu linnas, I korruse saalis nr 1. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Ajutise halduri tasu ja kulutuste osas teeb kohus eraldi määruse.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Sisulised asjaolud Füüsilisest isikust võlgnik Gerit Roos esitas Pärnu Maakohtule 09.04.2012.a võlgniku pankrotiavalduse, milles palus algatada tema pankrotimenetlus ja kuulutada välja tema pankrot. Pärast avalduse esialgset käiguta jätmist kõrvaldas võlgnik avalduses esinenud puudused ning kohtu 09.05.2012.a määrusega nimetati G. Roosi ajutiseks pankrotihalduriks
Tsiviilasi nr 2-12-14211 (edaspidi haldur) Andrus Õnnik. 16.05.2012.a esitas võlgnik lisaks avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest pankrotimenetluse lõppedes. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlanimekirja kohaselt ostis võlgnik laenuna saadud raha eest 18.07.2006.a aadressil Mai 23-31, Pärnu linnas asuva korteri. Paraku jäi võlgnik mõne aasta möödudes töötuks, tekkisid raskused laenu tagasimaksetega pangale (SEB Pank AS) ning pangaga ei õnnestunud mõistlikku kompromissi saavutada. Panga kasuks on kohtuotsustega (tsiviilasjad nr 2-10-29537 ja 2-126295) välja mõistetud üle 58 000 euro ning võlgnikul puudub vara. Tööd ei ole võlgnik senini leidnud, kuigi on seda pidevalt otsinud. Kohtuistungil jäi võlgnik oma avalduse juurde ning palus enda pankrot välja kuulutada. Ta selgitas, et on mitu aastat olnud töötu, mõned juhutööd ei ole aidanud võlgu oluliselt kustutada. Võlgnikul ei ole kindlat eriala, kuid hetkel on plaan minna välisriiki tööle, milleks võlgnik ootab konkreetset pakkumist. Võlgnik kinnitas, et ei kavatse vaidlustada 11.05.2012.a kohtu poolt tehtud tagaseljaotsust SEB Panga kasuks, millega mõisteti temalt solidaarselt G. R.’iga välja ligemale 56 000 eurot. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt sisuliselt võlgnikul vara puudub. Temale koos G.R.iga kuulunud korteriomand on pangalaenu katteks 24.01.2012.a enampakkumisel müüdud, saadud raha aga ei katnud laenujääki. Lisaks eelmärgitud kohtuotsusele on võlgnik samale pangale võlgu väikelaenude eest 2181.35 eurot (maksekäsk tsiviilasjas nr 2-10-29537), vastutab käendajana venna õppelaenu eest summas 1546.62 eurot ning eelnevatele summadele lisanduvad täitekulud üle 500 euro. Seega on võlgnikul kohustusi üle 60 000 euro. Tagasivõitmise võimalusi haldur tuvastanud ei ole, võlgnik on aastail 20072009 võõrandanud 5 sõidukit, kuid tegemist oli väheväärtuslike ja vanade sõidukitega. Võlgniku maksejõuetus selgus halduri arvates pärast ülalnimetatud enampakkumist, mil ilmnes, et korteri müügist saadav raha võlgniku kohustusi ei kata. Pankroti- vm majanduskuriteo tunnuseid haldur võlgniku tegevuses tuvastanud ei ole. Haldur jäi kohtuistungil aruandes märgitud arvamuse juurde, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, kuid seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamisega tuleb pankrot välja kuulutada. Haldur ei näinud kohtuistungil takistusi kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 171 lg 2 mõttes. Haldur oli nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtu seisukohad Kohus, kuulanud ära võlgniku ja halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutise iseloomuga situatsioon ning tuleb välja kuulutada Gerit Roosi pankrot. On ilmne, et võlgnikul sisuliselt vara ja regulaarne töökoht puudub (seoses korteri müügiga ei ole ka püsivat elukohta) ja seega ei võimalda selline olukord pankrotimenetluse kohast läbiviimist, s.t on olemas alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt. Võlgniku võlad on halduri aruande kohaselt 60 868.42 EUR, millise summa tasumiseks puuduvad igasugused võimalused. Seda seisukohta ei muudaks kindlasti ka halduri poolt pankrotimenetluses selgitatavad asjaolud puutuvalt võlgniku kontoga AS-s Swedbank (haldur ei ole näinud konto väljavõtet) ja samas pangas jäägis oleva võlgniku venna õppelaenuga (mille osas võlgniku kinnitusel nõudeid temale tegelikult esitatud ei ole). Samas on võlgnik esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-12-14211 esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus. Esitatud asjaoludel ei näe kohus võimalust pankroti väljakuulutamata jätmiseks tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ja nimetatud lõike punktidest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes. Tagasivõidetavaid tehinguid ilmselt võlgnik teinud ei ole. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Antud asjaoludel ei ole alust väiteks, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod, maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjusteks on kinnisvara kõrgete hindade ajal laenu abil soetatud korteri väärtuse oluline vähenemine koostoimes töö kaotamisega ja seeläbi raskuste tekkimine võetud laenu tagasimaksmisega. Pankrotihaldurina peaks jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Pankrotimenetluse kulude osas teeb kohus eraldi määruse.
Toomas Talviste Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.