lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-57324/25

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-57324/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2185
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-57324

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Rando Tammissaare vastu 3103,80 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

511,29 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja) – Swedbank AS (RK: 10060701), esindaja Anneli Arusalu Vastustaja (kostja) – Rando Tammissaar (IK: XXXXXXXXXXX) Rahuldada apellatsioonkaebus.

esindajad

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2011 otsus osas, millega määrati kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg (otsuse resolutsiooni p 4) ning jäeti menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus Rando Tammissaare kanda. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada Swedbank AS-i hagi Rando Tammissaare vastu.

2.Välja mõista Rando Tammissaarelt 3103 (kolm tuhat ükssada kolm eurot) ja 80 senti Swedbank AS-i kasuks.
3.Välja mõista Rando Tammissaarelt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt 2683,99 eurot alates 04.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (s.o 164,12 eurot) ei või ületada põhinõuet (2683,99 eurot).“

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Jätta menetluskulud maakohtus Rando Tammissaare kanda. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Rando Tammissaare kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Swedbank AS esitas maakohtule hagi Rando Tammissaare vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 3103,80 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 2683,99). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.05.2010 laenulepingu nr 10-031719-VV summas 41 975,45 krooni, intressimääraga 26% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 01.05.2015. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 1. kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 01.08.2010. 09.11.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 03.02.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees 3103,83 eurot, sh põhiosa 2682,72 eurot, intress 255,66 eurot

ajavahemiku 01.06.-09.11.2010 eest, lepingutasu 1,27 eurot, põhiosa viivis 164,12 eurot ajavahemiku 10.11.2010 – 03.02.2011 eest ja lepingutasu viivis 0,03 eurot.

2.Kostja teatas kohtule saadetud avalduses, et tal ei ole toitjat ja elukoha andjat ning kui palk alla miinimumi võetakse ära, siis langeb ta sügavasse vaesusesse. Suve jooksul on tal võimalik leida odavam elukoht ja siis saab laenumakseid tasuda. Oma igakuiste kuludena märkis kostja: eluase talvel 192 eurot, elekter 13 eurot, toit 50-60 eurot. Kostja maksab SEB laenu 50 eurot ja Kagu Invest laenu 65 eurot, palk kõigub 340-380 euro vahel. 2015 – 2016 soovib ta kõik oma võlad ära maksta. Kostja esitas kompromissi, mille järgi maksab ta kuus 50 eurot. Täiendavas seisukohas palus kostja määrata kohtul kindlaks osamakse 30-50 eurot. Kostja leidis, et ka pangad peaksid mingisugust vastutust kandma, kuna aastatel 2006 – 2008 olid pangad väga agressiivsed laenu pakkumisel, helistati mitu korda, et kostja rahaline seis lubab neilt laenu võtta, samas kostja ei teadnud, et palka võetakse poole vähemaks.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 14. oktoobri 2011 otsusega hagi (otsuse resolutsiooni p 1) ning mõistis välja R. Tammissaarelt Swedbank AS kasuks 3103,80 eurot (resolutsiooni p 2) ja viivise protsendina põhinõudelt 2683,99 eurolt alates 4. veebruarist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (s.o 164,12 eurot) ei või ületada põhinõuet (2683,99 eurot) (resolutsiooni p 3). Kohus määras kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja. Kostjal tuleb otsuse punktis 2 väljamõistetud summa (s.o 3103,80 eurot) täita hiljemalt aastaks 2016 selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub kostja hagejale hiljemalt iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 50 eurot. Kohus määras, et hagejal on õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnevuse sundtäitmiseks juhul, kui kostja jätab tähtaegselt tasumata kaks järjestikulist igakuulist makset (resolutsiooni p 4). Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr 10-031719-VV järgi laenusummaks 41 975,45 krooni, laenu brutosumma 78 167,95 krooni, intressimäär 26% aastas, laenu tagastamise lõpptähtpäevaks oli 01.05.2015. Kostja lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja jäi hageja ees võlgnevusse. Hageja ütles lepingu 09.11.2010 üles. Hageja nõue on VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p-de 1, 6 alusel põhjendatud. Kostja on tunnistanud võlgnevust summas 3103,80 eurot, mis koosneb põhiosast summas 2683,99 eurot, intressist 255,66 eurot, põhiosa viivisest 164,12 eurot, lepingutasust 1,27 eurot ja lepingutasu viivisest 0,03 eurot. Põhjendatud on ka hageja taotlus nõuda viivist alates 03.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu alusel põhisummalt, s.o 2683,99 eurolt, kusjuures viivis kokku ei tohi ületada põhinõude summat (2683,99 eurot). Kostja on palunud kindlaks määrata otsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et kuus tuleks tasuda 30-50 eurot. Kostja on esitanud hagejale ka samasisulise kompromissettepaneku, kuid hageja ei ole võlgnevuse suurust arvestades pidanud võimalikuks kompromissi sõlmida. Hageja on viidanud võimalusele, et pärast kohtulahendit on ta valmis võimaldama võlgnevuse tasumist osade kaupa, samas ei ole kostja 2011. a jooksul midagi tasunud. Kostja taotluse rahuldamisel võttis kohus arvesse kostja majanduslikku olukorda, temal lasuvaid muid rahalisi kohustusi (SEB laen 50 eurot, Kagu Invest laen 65 eurot). Kostja esitatu kohaselt moodustavad tema kulutused kokku 265 eurot kuus (eluase 192 eurot, elekter 13 eurot, toit 50-60 eurot). Kostja palk kõigub 340-380 euro vahel. Mistahes võla tasumise kohustus ei saa põhjustada isiku ilmajäämist minimaalsetest elatusvahenditest. Kohus arvestas siinjuures poolte käitumist laenulepingute sõlmimisel, s.o et üldteada asjaolu kohaselt pangad tõepoolest kasutasid laenulepingute sõlmimise perioodil intensiivseid reklaamivõtteid. Kohus leidis, et otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine ei kahjusta hageja huve, sest lepingu järgi oleks

tagasimaksmise lõpptähtaeg olnud aastal 2015. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et laenuleping on sõlmitud teiste laenulepingute refinantseerimiseks ja sellest tuleneb ka intressimäär 26% aastas. Kohus kohaldas TsMS § 445 lg 1, rahuldas kostja taotluse ja määras, et kostjal tuleb võlgnetav summa, s.o 3103,83 eurot, tasuda täielikult hiljemalt aastaks 2016 selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub kostja hagejale hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 50 eurot. Hagejal on õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnevuse sundtäitmiseks juhul, kui kostja jätab tähtaegselt tasumata kaks järjestikulist igakuulist makset. Kohus leidis, et menetluskulude jaotamisel tuleb kohaldada TsMS § 162 lg 4, kuna kostjalt oleks antud tsiviilasjas menetluskulude väljamõistmine nii äärmiselt ebaõiglane kui ka ebamõistlik. Arvestades üldteada majanduslikku ja ka tööturul valitsevat olukorda ning asjaolu, kus kostja sissetulek kulub rahaliste kohustuste täitmiseks, ei suudaks kostja ilmselgelt tasuda hageja menetluskulusid. Kostja on soovinud asjas kompromissi sõlmimist ja juhul kui hageja oleks sellega nõustunud, oleksid hageja menetluskulud olnud väiksemad.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Swedbank AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2011 otsuse tühistamist osaliselt, s.o kohtuotsuse täitmise tähtaja ja korra kindlaksmääramise (otsuse resolutsiooni p 4) ning menetluskulude jaotuse osas. Apellant palub jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 445 lg 1. Kohtu valik nimetatud sätet kohaldada ei ole põhjendatud ja on hageja suhtes ebaõiglane. Kostja väitel moodustavad tema igakuised kulutused 265 eurot (eluase 192 eurot, elekter 13 eurot, toit kuni 60 eurot). Koos finantskohustustega (SEB laen 50 eurot, Kagu Invest laen 65 eurot) on kostja igakuisteks väljaminekuteks 380 eurot. Viidatud kulutuste suuruse kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Arvestatud ei ole kulutusi esmatarbekaupadele, riietele, ravimitele jms. Kostja väitel on tema igakuine sissetulek kuni 380 eurot. Ka selle väite tõendamiseks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Juhul, kui kostja esitatud andmed vastavad tõele, ületavad kostja kulud tema sissetuleku juba arvestamata käesoleva vaidluse esemeks oleva laenu tagastamist. Eeltoodust lähtuvalt kohtuotsuses selle täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine ei paranda kostja majanduslikku olukorda ning võib seda isegi halvendada, kuivõrd on selge, et kui esitatud andmed vastavad tõele, ei ole kostjal võimalik kohtuotsust selliselt täita. Lisaks, kui kostja sissetulek peaks suurenema, ei ole tal kohustust võlgnevus kiiremini tasuda. Seega on takistatud täitemenetluse, mis samuti arvestaks kostja sissetulekut ja minimaalseid vajadusi (täitemenetluse seadustiku § 131; § 132), läbiviimine ning hageja õiguste maksmapanek; 2) kahjustab otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine hageja huve, kuivõrd jätab ta ilma oodatud tulust ja seda võib käsitleda saamatajäänud tuluna VÕS § 128 lg 4 mõttes, ning ta ei saa oma raha kasutada näiteks edasilaenamiseks, mille korral saaks hageja uue laenu kasutamise eest uuesti intressi. Lepingu kehtivuse korral oleks kostja pidanud laenu kasutamise eest maksma hagejale intressi 26% aastas. Kuivõrd hageja igapäevane tuluallikas on just intressitulu, on kahjustatud tema äritegevus; 3) tuleks menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 162 lg 1, mille järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus ei ole põhjendanud, milles väljendub menetluskulude kostjalt väljamõistmise äärmine ebaõiglus ja ebamõistlikkus. Kostja majanduslik olukord ei ole tõendatud. Kuivõrd kostja on oma tegevusega andnud põhjuse hagi esitamiseks – ei täitnud lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust ega pakkunud hagejale rahuldavat kava võlgnevuse likvideerimiseks, on äärmiselt ebaõiglane jätta

hageja menetluskulud tema enda kanda, mis tähendab sisuliselt, et hagejat karistatakse oma õiguste eest seismise eest – kohtu poole pöördumise eest tuleb hagejal, kelle õigusi on rikutud, kanda täiendavaid kulusid, kusjuures neid õigusi rikkunud pool ei kanna mingeid sanktsioone (ei pea tasuma intressi, hüvitama menetluskulusid ja saab võimaluse tasuda võlgnevus talle sobival viisil, arvestamata hageja huve). Eeltoodust lähtuvalt on TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel rikutud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet ning takistatud hagejal kaitsta oma õigusi kiireimal ja tõhusaimal viisil. Kohus on eelistanud kostja huve, tuginedes sealjuures kostja paljasõnalistele väidetele.

5.R. Tammissaar teatas vastuseks apellatsioonkaebusele, et hetkel ootab kostja hagejalt vastust, kuhu kontole maakohtu määratud 50 eurot kuus maksma hakata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on otsuse vaidlustanud hageja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus, millega maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja selliselt, et R. Tammissaar peab täitma temalt väljamõistetud summa (3103,80 eurot) hiljemalt 2016. aastaks igakuuliste osamaksetena vähemalt 50 eurot kuus, ning jättis menetluskulud poolte endi kanda, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus R. Tammissaare kanda.
7.1.Põhjendatud on apellandi seisukoht, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 445 lg-t 1. TsMS § 445 lg 1 annab kohtule õiguse poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja. Ringkonnakohus leiab, et taotluse rahuldamise eelduseks on taotluses märgitud võimaliku otsuse täitmise korra ja tähtaja reaalne täidetavus, st taotleja peab tõendama, et taotluses märgitud korras ja tähtaja jooksul on ta võimeline kohtuotsust täitma. Kostja maakohtule esitatud avaldusest (t.l 46) ja maakohtu istungil väljendatud seisukohast nimetatud asjaolud ei nähtu ning põhjendatud on apellandi väide, et isegi kui kostja väited on tõesed, ei suuda ta kohtuotsusega kindlaksmääratud korras ja tähtajal kohtuotsust täita (kostja väidetavad kulud on suuremad tema tuludest). Selliste asjaolude esinemisel oli maakohtu poolt TsMS § 445 lg 1 kohaldamine põhjendamatu, kuna kostja ei ole tõendanud, millistest vahenditest on ta võimeline maksma hagejale igakuuliselt 50 eurot. Sellele viitab ka kostja käitumine, kes pärast 08.03.2011 täitmise ajatamise ettepaneku tegemist ei ole teinud hagejale 19.09.2011 ühtegi osamakset. Tõsiseltvõetav ei ole R. Tammissaare vastuses apellatsioonkaebusele esitatud väide, et ta ootab hagejalt konto numbrit, kuhu makseid teha. Põhjendatud on ka apellandi see väide, et kohtuotsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramine maakohtu määratud tähtajaks (aastaks 2016) ei arvesta kostja majandusliku olukorra paranemise võimalusega (näiteks sissetuleku suurenemine). Maakohtu seisukoht, et pangad kasutasid laenulepingute sõlmimise perioodil intensiivseid reklaamivõtteid ja see on üldteada asjaolu, ning seda tuleks arvestada kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisel, ei ole põhjendatud ning seda ei saa TsMS § 445 lg 1 kohaldamisel arvestada. Pealegi ei ole kostja oma taotluses sellele tuginenud.

Maakohtu seisukoht, et võla tasumise kohustus ei saa põhjustada kostja ilmajäämist minimaalsetest elatusvahenditest, ei ole õige. Võlgniku vastavad õigused on tagatud TMS

2.jaos sätestatuga (§-d 131, 132).
7.2.TsMS § 162 lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolt eendi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus on nimetatud sätet ebaõigesti kohaldanud ning põhjendamatult jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-142-10 asunud seisukohale, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Tööturul valitsev olukord ning üldine majanduslik olukord ei ole need erandlikud asjaolud, mis õigustaksid hageja menetluskulude kostjalt välja mõistmata jätmist. Seejuures ei ole maakohus kostja sissetulekut kindlaks teinud. Seetõttu tuleb poolte menetluskulud maakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus R. Tammissaare kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja